nende Hageja: A. K. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx); Hageja seaduslik esindaja: O. K. (isikukood: xxxx; aadress: xxxx; e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova (e-post: [email protected]); Kostja: R. K. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Nastasja Babets (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt R. K. (isikukood: xxxx) välja hageja A. K. (isikukood: xxxx) kasuks elatis summas 441,82 eurot kuus alates 28.09.2022 kuni täisealiseks saamiseni.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on R. K. kohustatud punktis 2 nimetatud elatise maksma A. K. pangakontole xxxx (Xxxx AS) hiljemalt 27. kuupäevaks järgmise kuu eest ette.
4.Mõista kostjalt R. K. (isikukood: xxxx) välja hageja A. K. (isikukood: xxxx) kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 28.09.2021 kuni 27.09.2022 eest summas 1 438,40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile 1(9)
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja elab emaga. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust.
2.Hageja seaduslik esindaja on korduvalt nõudnud kohtuväliselt kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja teatas, et tema ei kavatse lapsele ülalpidamist anda.
3.Hageja keskmised igakuised kulud on: Kulu liik
Summa ühe kuu kohta Eluasemekulud (korteri üürikulud, 372,83 kommunaalarved, elekter, internet, TV, kindlustuse kulud (lapse osa) Koolitatava kulud / kantselei 46,17 Sidekulud (telefon) 22,92 Sõidukulud 45,84 Kulud toidule, hügieentarvetele, 687,60 tervishoiule (ravimid, vitamiinid jne) Kulud riietele ja jalanõudele 114,60 Huviringid, trennid (muusika 98,09 (kitarriõpe – 2 korda nädalas, asub teises linnaosas, ehk Hageja seaduslik esindaja viib Hagejat sinna autoga); sporditrenn (parkuur trenn); ujumine) Kulud kultuurieluks, meelelahutuseks, 32,09 + 64,18 tasuraha, mänguasjad Kokku 1484,32
4.Hageja palub: mõista kostjalt välja elatis 742,16 eurot kuus ning indekseerida elatist iga järgmise aasta 1. aprillil 10% võrra; mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt perioodi alates 28.09.2021 kuni 27.09.2022 summas 2876,80 eurot; ülekanded teha A. K., pangakontole xxxx (Xxxx AS) hiljemalt iga kuu 27. kuupäevaks.
2(9)
5.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja vastuväited on tõendamata. Alates 2021 septembrist hageja ei elanud enam kostjaga, seetõttu ei mõjuta kostja ülalpidamiskohustuse täitmist kostja poolt kantud eluasemekulud. Otsus kolida Rootsi elama oli ühine. Menetlusosalised elasid perekonnana koos kuni 2021 aprillini.
6.Hageja palus 2021 novembris kantud summat mitte arvestada, kuna tegemist ei olnud lapsele kantud elatisega.
7.Hageja ei ole basseini teenust kasutanud. Selles ujulas puudub laste jaoks ujumiskool ning hageja ei ole seda viidatud perioodil kasutanud. Rootsi keelt valdamata on näha, et maksed oli tehtud O. K. ehk hageja ema poolt ujula kasutamiseks. Seega need kulud ei ole kuidagi seotud lapse ees ülalpidamiskohustuse täitmisega.
8.Kostja ei ole eraisikuna eluaseme ja üüri kulusid hageja eest vaidlusoleval perioodil kandnud. Tegemist oli mitte eluruumiga, mida üürileandja ei tohtinud üürile anda isikute elamiseks, eriti koos alaealise lapsega. Tegemist oli endise ilusalongiga, mida kostja üüris ning kandis kulusid oma ettevõtte pangakontost. Teiseks, ajavahemikus august – oktoober hageja koos emaga viibisid ajutiselt Tallinnas, seega kostja poolt esitatud kviitungid ei tõenda, et tema kandis otseselt hageja ülalpidamiseks kulusid.
9.Hageja esitas kostja vastu elatisnõude alates 28.09.2021, seega ei ole arusaadav, kuidas asjasse puutub ajavahemik 05 – 08.2021, mille kohta kostja tõendeid esitas.
10.Hageja kulud novembris 2022 moodustasid 1487,33 eurot järgmiselt: a. eluasemekulud: korter 10 317 rootsi krooni; internet 519 rootsi krooni; elekter 423 rootsi krooni; kodukindlustus 536 rootsi krooni, kokku 11 795 rootsi krooni / 3 inimest = 3931,67 rootsi krooni ehk 361,48 eurot. b. pikapäeva rühm koolis (koolitatava kulud) 360 rootsi krooni ehk 32,78 eurot. c. kooli kantselei tarbed (pliiatsid/ vihikud jne) summas umbes 9,11 eurot. d. sidekulud 915 rootsi krooni / 3 inimest = 305 rootsi krooni ehk 28,04 eurot; e. perekonna bensiinikulu (sõidukulud) 1933,55 rootsi krooni / 3 inimest = 644,52 rootsi krooni ehk 59,26 eurot; f. toidukulud, hügieentarvetele, tervishoiule – 18 439,02 rootsi krooni / 3 inimest = 6146,34 rootsi krooni ehk 565,10 eurot; g. kulud riietele, jalatsitele – 7322,25 rootsi krooni ehk 673,21 eurot vaheajaks, seega kui jagada kolmeks kuuks siis 224,40 eurot kuus; h. ujumise trenn (huviringid, trennid) 450 rootsi krooni ehk 41,37 eurot; i. kitarriõpe summas 27,50 eurot j. sporditrennid summas 45,84 eurot. k. kultuurielu, meelelahutus (teatri ja muuseumi külastus) – 470 + 187,50 = 657,50 rootsi krooni ehk 60,45 eurot; l. taskuraha umbes 8 eurot nädalas ehk 32 eurot kuus.
11.Hageja vaidleb vastu sellele, et kostja andis hagejale ülalpidamist alates aprillist 2021.a kokku summas 5658,49 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest on näha üksnes laekumised lapse pangakontole ning ei ole näha väljavõtteid kontolt. Antud kostja tõenditest saaks teha järelduse, et kostja kasutas lapse pangakontot nagu enda oma. Mitte ühtegi makse juures ei ole tehtud selgitust, et tegemist on lapse ülalpidamiseks antud rahaga. Ei ole esitatud lapse pangakonto filtreerimata väljavõtet, et oleks võimalik seda analüüsida. 3(9)
12.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga 2750 euro tasaarvestamise osas. Hageja on seisukohal, et hageja seadusliku esindaja ja kostja omavahelised varalised suhted ei puuduta hagejat kui alaealist last ning tema nõudeõigust kostja vastu.
13.Hageja jääb oma vastuväide juurde, et ajavahemikus 09.2021 ja 10.2021 hageja ei elanud koos kostjaga. Kostja ise oma menetlusdokumendis kirjutab, et „Lapsevanemad ei ela koos alates 30.04.2021.“
14.Rootsis on hinnad kõrgemad kui Eestis. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kulud on ülemäärased. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hageja ees oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud.
15.Oma 10.11.2022 vastuses kostja väitis, et tema töötasu suuruseks on 1000 eurot kuus ning seetõttu nõutav elatise summa ei ole tema jaoks reaalne ja jõukohane. Arvestades 06.01.2023 kostja poolt kohtule esitatud varalise seisundi kirjeldust ja tõendeid, on kostja varaline seisund piisav täitmaks ülalpidamiskohustust nõutavas ulatuses.
KOSTJA VASTUS
16.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja selgitas, et tasus 2021 aastal lapsele 650 eurot. Lisaks tasus terve 2021.a hageja ujumistrennid. Kostja on tasunud kuni 31.12.2021 kõik majaga seotud kulud (kus pere elas) ja üüri, kuna üürileping oli sõlmitud kuni 31.12.2021. Seega tagasiulatava elatise nõue ei ole põhjendatud hagiavalduse väljatoodud summas.
17.Kostjaga ei ole läbiräägitud ega kokkulepitud, et laps hakkab elama teises riigis. Kostja töötasu on 1000 eurot kuus. Seega nõutud summa ei ole reaalne.
18.Pärast lapse vanemate lahkuminekut (xxxx) kasutas hageja esindaja kostja isikliku autot, et lapsel oleks transport (Chevrolet Cruze xxxx). Hageja elas majas, mida kostja üüris kuni oktoober 2021 lõpuni. 2021 maikuus tulid kostja ja hageja esindaja tagasi Eestisse. Kostja tasus kuni oktoobri lõpuni tasus kõik arved, samuti täitis ülalpidamiskohustust. Hageja ja hageja seaduslik esindaja lahkusid ühisest majapidamisest oktoobri lõpus.
19.Kostja töötasu B OÜ-lt on 3000 eurot. Kostja vara: Ford Mondeo xxxx, Xxxx AB – kostja on kaasomanik.
20.Lapse vanemad ei ela koos alates 30.04.2021, sellest aja kandis kostja hageja esindaja arvele: 5658.49€. Väide, et kostja kandis endale raha juulikuu võla katteks, on vale. Oktoobrist 2021 kuni august 2022 (11 kuud) on hageja esindaja kasutanud kostja isikliku autot - Chevrolet Cruze xxxx – pooltel on lahusvara. Hageja esindaja kasutas autot enda isiklikes huvides töötades Xxxx taksos, minimaalne auto rendi hind Eestis on 250 eurot kuus (11 x 250€ = 2750€), seda tuleb arvestada elatise katteks.
21.Kostja tasus kommunaalkulud 09.2021, 10.2021 ja samuti juuni, juuli, august (Lisa 5.1, 5.2). September – oktoober 1500 eurot. Üldkulu oli 5658.49+2750+1500=9908,49 eurot. Hageja esindaja nõuab tasuda 2876.80 eurot ajavahemikus 2021-2022a. 9908,49-2876,8= 7031,69 eurot.
22.Hageja esindaja sõnul elab nende kodus kolm inimest, Rootsi veebilehe registrist on näha et elab antud aadressil veel viis inimest: N. M., P. B., O. A. K., M. Ö., A. K. ja hageja esindaja elukaaslase veel 3 last, ehk kokku 8 inimest.
4(9)
23.Samuti lisatud maksete dokumendid on teostatud teadmata
24.Laps on iga päev koolis 7.30 - 17.00 – 9,5h, kus saab ka toitu, seega arvestades sõidu- ja uneaega, on laps kodus aktiivne 5.5h seega kulud on ülepaisutatud. LISAD 1-3, 4-7, 9 on kulu õlule, kohvile, looma toidu ja 4-kuuse beebi toidu peale. Kostja palub mitte võtta arvesse maksed Lisades 1 – 3, 4 – 7, lk 2/2-5/28, kuna puuduvad tõendid, et antud kulud on hagejaga seotud.
25.Hageja ei ole kostja bioloogiline laps.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
27.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (I kd, tlk 5 – rahvastikuregistri väljavõte); hageja elab koos emaga.
28.Hageja palub: mõista kostjalt välja elatis 742,16 eurot kuus ning indekseerida elatist iga järgmise aasta 1. aprillil 10% võrra; mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt perioodi alates 28.09.2021 kuni 27.09.2022 summas 2876,80 eurot.
29.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja majanduslik seisund ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (ii) kostja on täitnud ülalpidamiskohustust, tasudes elatist, tasudes hageja ja tema ema eluasemekulusid ning võimaldades hageja emal kasutada kostjale kuuluvat sõiduautot (tasaarvestus); (iii) hageja ei ole kostja bioloogiline laps; (iv) kostja ei olnud nõus hageja välisriiki elama asumisega; (v) hageja kulud on ülemäärased ja tõendamata, kusjuures hageja peres elab tegelikult 8 inimest, mitte 3. 5(9)
30.Kostja on küll märkinud, et ta ei ole hageja bioloogiline isa, kuid kostja ei ole esitanud tõendit, mis väidet kinnitaks. Seega lähtub kohus hageja poolt tõendatud asjaolust, mille kohaselt on kostja hageja isa. Tähtsust elatisenõude lahendamisel ei oma asjaolu, kas hageja on asunud välisriiki elama vanemate kokkuleppel või mitte. Eelviidatu ei puuduta hageja ülalpidamisnõuet, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta.
31.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on vähemalt 1484,32 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, lasub tal kohustus kulude suurust tõendada. Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Kostja on osaliselt vaidlustanud hageja kulude suuruse ja tõendatuse. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
Tõendid I kd, tlk 26-28. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. Kostja on üksnes viidanud, et korteris elab tegelikult kokku 8 inimest, viidates „Rootsi veebilehele“. Väide on tõendamata, mistõttu kohus sellega ei arvesta.
6(9)
Koolitatava kulud / kantselei
46,17
31,12
Sidekulud (telefon) Sõidukulud
22,92
22,92
45,84
71,71
Kulud toidule, hügieentarvetele, tervishoiule (ravimid, vitamiinid jne)
Tõend I kd, tlk 30 – pikapäevarühm 31,12 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et selline kuluartikkel nagu kantseleikulu nimetatud ulatuses igakuiselt tekib. Kulu on ka tõendamata, mistõttu kohus sellega ei arvesta. Tõend I kd, tlk 38. Kulu on vajalik ja põhjendatud. Kooli sõidupileti kulu on põhjendatud. Ülejäänud osas ei ole võimalik kulu jagada 3 inimese peale, kuivõrd on ilmne, et sõidud ei ole samas ulatuses tehtud hageja huvidest ja vajadustest lähtudes. Tõendid I kd, tlk 31-36. Kohus lähtub tõendites esile toodud summast 9570,59 SEK, mis on 827 eurot. Jagatuna kolme inimese peale on hageja kulu suuruseks 275,67 eurot kuus. Väide, et osa pereliikmeid oli vastaval kuul kodust eemal, on tõendamata. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja vajalik. Siiski on hageja vääralt märkinud kulu suuruseks 114,60 eurot kuus olukorras, kus oma tabelis on tõenditele tuginedes märgitud kulu suuruseks 46,40 eurot kuus. Kohus lähtub tõendatud kulust. Samuti ei saa põhjendatuks pidada 09.12.2022 seisukohas esitatud kulu suurust 224,40 eurot kuus, kuivõrd on ilmne, et sellises suuruses igakuine riietumiskulu olla ei saa. I kd, tlk 31 – ujumine 40,98 eurot. Ülejäänud osas kulu tõendamata. Tõendid I kd, tlk 159. Taskuraha on märgitud suuruses põhjendatud. Muus osas nähtub tõenditelt, et teatrit puudutav arve hõlmas 5 inimest. Teater ja muuseum olid erinevatel kuudel, mistõttu liitis kohus kulu ühe inimese kohta ning jagas kaheks (kuude arv). Kulu suurus põhjendatud summas 8 eurot kuus. Kulud kokku 40 eurot kuus (taskuraha 32 + meelelahutus 8).
Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 883,63 eurot kuus (PKS § 99), millest kummagi vanema osa on 441,82 eurot (883,63 / 2).
32.Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. Kostja keskmine töötasu on tema sõnul ca 3000 eurot kuus. Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Kostja arveldusarvel oli vabu vahendeid 2023. a alguses ca 3400 eurot (I kd, tlk 177) ja teisel arvel ca 2600 eurot (I kd, tlk 180) ning arveldusarvelt nähtuvalt puuduvad kostjal regulaarsed suured väljaminekud. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on 7(9)
töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.
33.Hageja esitas hagiavalduse 28.09.2022 ja soovib elatise väljamõistmist alates 28.09.2022 kuni täisealiseks saamiseni. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 441,82 eurot (pool lapse põhjendatud ja vajalikest kuludest) alates 28.09.2022 kuni täisealiseks saamiseni. Hageja poolt välja toodud viisil elatise indekseerimine ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esile toonud, millest lähtuvalt tuleb tema toodud määras elatist indekseerida. Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista fikseeritud suuruses. Viide maakohtu tagaseljaotsusele ei ole nõude põhjendamisel asjakohane.
34.Hageja on palunud mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 28.09.2021 kuni 27.09.2022 eest summas 2876,80 eurot. Hageja on nõude arvestamisel lähtunud perioodil kehtinud elatise miinimummääradest. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu, kuna kostja on perioodil hagejale ülalpidamist andnud. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kostja märgib, et on kõnealusel perioodil elatist tasunud. Kohus kostjaga ei nõustu. Ülekanded lapse kontole (I kd, tlk 60, 181-182) ja lapse ning ema elukoha eest tasumine ei ole käsitatavad elatisena, kuivõrd ei nähtu, et vanemate vahel oleks olnud kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil kui lapse ema arvelduskontole raha ülekandmisega (PKS § 100 lg 2 ja 3). Liiati nähtub, et kostja on lapse kontot kasutanud isiklikul otstarbel, kuivõrd sinna on laekunud ka maksed kolmandalt isikutelt, mida võib seostada kostja tööalase tegevusega. Võõrkeelsed tõendid (I kd, tlk 61-79, 183-191) jätab kohus tähelepanuta (TsMS § 33 lg 1). Asjaolu, et lapse ema on kasutanud kostja sõidukit, ei ole võimalik lugeda lapse ülalpidamiskohustuse 8(9)
täitmiseks. Liiati ei ole võimalik lapse ülalpidamisnõuet tasaarvestada (VÕS § 200 lg 1 p 1). Tagasiulatuva nõude periood on pikk, s.o 1 aasta. Hageja on hagi esitamisega viivitanud ning ega ole seda esitanud selle mõistliku aja jooksul pärast kostja poolse kohustuse rikkumise ilmnemist. Hageja nõuab siiski elatist seadusjärgses määras, mistõttu ei saa nõue olla ka üllatav – kostja pidi vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Kostja ei ole nõude arvestusele vastuväiteid esitanud. Arvestades eeltoodut (sealjuures nõude pikka perioodi ning nõude objektiivselt suurt suurust), leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 50% ulatuses, s.o summas 1 438,40 eurot (2876,80 / 2).
35.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
36.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
37.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
39.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 26.05.2023 kohtuotsus.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.