Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

1(3)

2-20-13711 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on K S ja N S hagi A S vastu elatise nõudes Kostja täpne elukoht on hagejatele teadmata ning hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud nad juba kolm aastat suhelnud. Hagejate teadmiste kohaselt elab kostja XXX. Kohus edastas Justiitsministeeriumile menetlusdokumendid XXX kompetentsele asutusele edastamiseks ja kostjale üleandmiseks. Helsingis asuva Maroko Suursaatkonna andmetel on Maroko kohus vastanud, et kostja aadress on ebakorrektne ja kohtul puuduvad andmed tema asukoha kohta. Samuti ei saa õigusabitaotlust täita vastastikuse õiguskoostöö alase lepingu puudumise tõttu. Kohus palus hagejatel oma nõuet täpsustada ning teatada, kas hagejad nõuavad elatist kuni täisealisteks saamiseni või soovivad esitada uue nõudena täisealise lapse elatise nõude. Samuti palus kohus teatada, kas hagejatel on uusi kostja andmeid, kuhu kohus saaks menetlusdokumendid edastada ning kas hagejad soovivad esitada taotluse menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks. Kohus hoiatas, et kui kohtul ei õnnestu hagimaterjale kostjale kätte toimetada kohus võib jätta hagi läbi vaatamata. Hagejad kohtu määratud tähtajaks vastust ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus on tuvastanud, et hagejate elukoht asub Eestis, kostja viimane teadaolev elukoht on XXX. Kohus leiab, et asjas tuleb kohaldada Eesti õigust. Euroopa Nõukogu 18.12.2008 määruse 4/2009 artikli 15 järgi tuleb kohaldada ülalpidamisasjades kohalduva õiguse kindlaksmääramiseks Haagi 23.11.2007 protokolli. Kuigi määrus 4/2009 ei kohaldu Marokole, kohaldub see määrus Eestile. Kuna Eestile kohaldub määrus 4/2009, kohaldub Eestile ka 2007. aasta Haagi protokoll. Protokolli artiklist 3 tuleneb üldreegel, et ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse ülalpidamist nõudma õigustatud isiku asukoha riigi õigust. Hagejad elavad Eestis ning seega kuulub kohaldamisele Eesti õigus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 1 alusel menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. TsMS § 338 lg 1 p 3 alusel on kostja viibimiskoha andmete väljaselgitamise kohustus hagejal. Justiitsministeeriumi kaudu Maroko kohtule edastatud õigusabitaotluse tulemusel ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus andis hagejatele tähtaja kostja andmete täpsustamiseks, kuid hagejad ei ole andmeid, mis võimaldaksid kostjale hagimaterjalid kätte toimetada, tähtajaks esitanud. Kohus selgitas hagejatele võimalust esitada taotlus kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks, kuid hagejad ei ole kohtule esitanud taotlust menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka selliselt ei oleks otstarbekas kostjale dokumente kätte toimetada, kuna lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita

2(3)

2-20-13711 välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Samuti ei ole Eesti Vabariik ja Maroko Kuningriik sõlminud õigusabilepingut, mis seda võimaldaks. Riigikohtu 31.03.2015 lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 tuleks kohtul sellisel puhul eelistada hagi läbi vaatamata jätmist. TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Hagejad ei ole vaatamata kohtu nõudmistele esitanud andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus leiab, et on teinud mõistlikud pingutused kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks, kuid see ei ole õnnestunud. Kohtule ei ole teada e-posti aadressi, kust kostja dokumente vastu võtaks, samuti ei ole kohtule teada kostja telefoninumbrit ning kostjale ei ole õnnestunud dokumente kätte toimetada õigusabitaotluse tulemusel välisriigis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Digitaalne allkiri Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.