Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 12.04.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-15-19559
Tsiviilasi
XXXhagi Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) vastu seadusest tuleneva töölepingu ülesütlemise ettetatamise ajast lühema etteteatamise eest hüvitise väljamõisemiseks
Tsiviilasja hind
2 841,67 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap esindajad Kostja Eesti Vabariik (Päästeameti kaudu) (registrikood 70000585, asukoht Raua 2, Tallinn, Harjumaa), lepinguline esindaja Pille Martin Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta hagiavaldus rahuldamata.
Jätta Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) menetluskulud XXXkanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad Eesti Vabariigil (Päästeameti kaudu) menetluskulud, mida kohus saaks rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.04.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
sätestatud tervisenõuetele ning määruse lisa nr 1 sätestab päästeteenistujale pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu. Absoluutse meditsiinilise vastunäidustusena, mille puhul ei sobi isik I grupi päästeteenistuja teenistusse on loetelus nimetatud põlveliigese või puusaliigese proteesi, aga ka puusaliigese, põlveliigese või hüppeliigese liikuvusulatuse märgatavat piiratust. Hagejal opereeriti puusaliigest ja paigaldati puusaliigese protees. Seega on hageja terviseseisundi puhul tegemist absoluutse vastunäidustusega, mis ei võimalda töötada I grupi päästjana, mistõttu oli kostja kohustatud määrusest tulenevate nõuete alusel hageja teenistusest vabastama. Hagejaga sõlmitud tööleping öeldi üles PäästeTS § 104 alusel põhjusel, kuna hageja ei sobinud töötama I grupi päästjana ning kostjal ei olnud hageja terviseseisundile sobivat tööd pakkuda. Seega oli töölepingu ülesütlemine tingitud hageja tervise mittevastavusest kehtestatud tervisenõuetele. Hageja võis töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata TLS § 97 lg 3 alusel. Arvestades hageja töö eripära oli kostjal kohustus hageja teenistusest vabastada, kuivõrd teenistuskohustuste jätkamisel ning hageja võimaliku tervisekahju tekkimisel jäänuks täies ulatuses vastutavaks tööandja. Kostja lisab, et arvestades hageja tervislikku seisundit, ei olnud kostjal võimalik etteteatamistähtaega rakendada, kuivõrd kostja tervis ei võimaldanud tööülesandeid päästjana jätkata. Eelnimetatud otsust arvestamata jättes ning etteteatamistähtaega rakendades (90 päeva) olnuks kostja puhul tegemist seaduserikkumisega ning hageja tervise ohtu seadmisega, kuivõrd teenistusest vabastamise kohustus tuleneb päästeteenistuse seadusest. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja ametijuhendist tulenevalt oli hagejal võimalik täita sellised töökohustused (nt päästevarustuse ning –tehnika hooldamine, pisiremondi tegemine ja testimine jne), mida ei kujutanud ohtu hageja tervisele. Hageja toodud tegevused on sellised, mida täidetakse siis, kui ei ole parasjagu päästetööd. Kostja lisab, et Päästeameti ja Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu vahel 19.12.2013 sõlmitud kollektiivleping ei näe ette töötaja õigust saada hüvitist erakorralisel töölepingu lõpetamisel päästeteenistuja tervisest tingitud asjaoludel. Olukorras, kus töötajal või tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, ei kuulu TLS § 100 lg 5 kohaldamisele.
Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on ülesütlemist pehmendav abinõu, mille eesmärgiks on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ja võimaldada talle aega uue töö otsimiseks. Kohtu hinnangul ei kinnita poolte töösuhte pikkus hageja ülekaalukat huvi saada ülesütlemisest teada 90 kalendripäeva ette. Hageja ei ole välja toonud muud ülekaalukat huvi saada töölepingu erakorralisest ülesütlemisest teada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesoleval juhul kaalus tööandja huve lõpetada tööleping üles erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata töötaja huve saada töölepingu lõpetamisest teada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt. Nõuded I grupi päästeteenistuja tervisele sätestab PäästeTS § 14 lg 1, mille kohaselt peab I grupi päästeteenistuja terviseseisund võimaldama töötada muuhulgas järgmistes tingimustes: füüsiliselt raske töö (p 1), kõrge ja madal temperatuur, kiire temperatuuri vaheldumine (p 2) jt. Hageja töö eesmärgi sätestab kutsestandard (lk 85), mille kohaselt on päästja töö eesmärk teha päästetööd, kaitsta inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda ning abistada neid operatiivselt ja professionaalselt õnnetuste korral. Päästja töö sisu on tulekustutustööde ja tehnilise päästetöö tegemine ning ohtlike ainetega toimunud päästesündmuste likvideerimine. Päästja teenistuskohustused on sätestatud ametijuhendis (lk 90), millest üheks olulisemaks on kohtu hinnangul päästetööl ja muude sündmuste lahendamisel osalemine. Eeltoodust nähtuvalt peab päästeteenistuja terviseseisund vastama rangetele nõuetele ja võimaldama päästjal teha füüsiliselt rasket tööd. Kohus nõustub kostjaga, et temal oli kohustus hageja teenistusest vabastada, kuivõrd teenistuskohustuse jätkamisel esineks oht, et hageja ei suuda nõuetekohaselt täita päästeteenistuja ülesandeid, millega võivad kaasneda rasked tagajärjed kolmandate isikute varale või elule või hageja enda elule või keskkonnale. Ekspertarvamusest päästeteenistujatele esitatud minimaalsete tervisenõuete kohta (lk 42 - 63) nähtub, et päästetöötajatega toimub kõige rohkem päästetööl komistamise ja kukkumisega seotud tööõnnetusi (lk 44). Hagejale tehti puusaliigese operatsioon, mis võis mõjutada tema liikumisvõimet ja soodustada seega õnnetusjuhtumi toimumist tööülesannete täitmise ajal. Lisaks rikuks kostja seadust, kui lubanuks hagejal, kellel esineb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus I grupi päästeteenistuja töökohustuste täitmisele, tööülesandeid täita. Seega oli kostjal õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles seaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgimata TLS § 97 lg 3 alusel.
vastava töökoha pakkumist ja hageja teenistustingimuste muutmist, mida ei osutunud võimalikuks (TVK toimiku lk 8).
(digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.