2-23-4983
Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova Olga Dmitrijeva 19. aprill 2023, Narva kohtumaja 2-23-4983 K L`u, O L ́u, M L`u, L L`u hagi P L`u vastu elatise nõudes Hagi läbivaatamata jätmine Hageja I K L (isikukood x) Hageja II O L (isikukood x) Hageja III M L (isikukood x) Hageja IV L L (isikukood x) Hagejate elukoha aadress x Hagejate seaduslik esindaja H L (isikukood x), hagejate määratud esindaja vandeadvokaat Olavi Järve (e-post [email protected]) Kostja P L (isikukood xxx, e-post xxx), kostja lepinguline esindaja Igor Sumarok
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-23-4983 Hagejad esitasid 31.03.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsummas tagasiulatuvalt perioodi eest 01.11.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni ning edasi alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejate vanemad on H L ja P L. Vanemad kolisid lahku oktoobris 2022. a. Lapsed jäid elama emaga. Isa elatist ei tasu. Hagejad esitasid ka taotluse hagi tagamiseks. Kohus 31.03.2023 võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Samal päeval tehtud määrusega rahuldas kohus hagejate taotluse hagi tagamiseks. Kostja esitas 18.04.2023 kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja märgib, et alates 2022.a oktobrist hagejad elasid kostjal ja emal võrdne aeg ning alates 01.02.2023. a hagejat elavad kostja juures rohkem kui 50% aega võrreldes ema juures veetava ajaga, ning kostjal elamise ajal on hagejad kostja täielikul ülalpidamisel, siis puuduvad õiguslikud alused elatise väljamõistmiseks kostjalt, s.h tagasiulatuvalt. 19.04.2023 laekus Sotsiaalkindlustusametilt kiri, millest nähtub, et on olemas jõustunud kohtulahend samade isikute suhtes elatise maksmise kohta. Kohtute Infosüsteemi andmetel Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 11.01.2023 määruse (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-22-147706. Kohtumäärus jõustus 31.01.2023. Määrusega kohustati võlgnikku P L tasuma avaldajatele elatist Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 12.12.2022 makseettepanekus määratud suuruses. Võlgnik kohustub: 1) tasuma avaldajale K L elatist 150,00 eurot kuus alates 11.12.2022 kuni avaldaja K L täisealiseks saamiseni 17.07.2031; 2) tasuma avaldajale M L elatist 150,00 eurot kuus alates 11.12.2022 kuni avaldaja M L täisealiseks saamiseni 19.01.2036; 3) tasuma avaldajale L L elatist 150,00 eurot kuus alates 11.12.2022 kuni avaldaja L L täisealiseks saamiseni 26.09.2039; 4) tasuma avaldajale O L elatist 150,00 eurot kuus alates 11.12.2022 kuni avaldaja O L täisealiseks saamiseni 21.07.2033.
Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejad esitasid kohtule hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsuuruses alates hagi esitamise päevast (31.03.2023) ja samuti tagasiulatuvalt alates 01.11.2022. Peale hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist selgus, et on olemas jõustunud kohtulahend, millega on määratud alaealistele lastele (käesolevas hagis hagejatele) elatise maksmine nende isa (käesolevas hagis kostja) poolt. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 11.01.2023 määruse (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-22-147706, mis on jõustunud 31.01.2023. Kohtumääruse alusel on kostjal kohustus tasuma igale hagejale elatist 150 eurot kuus alates 11.12.2022 kuni hagejate täisealisteks saamiseni. Ükski pool ei ole teatanud sellest kohtulahendist Viru Maakohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi
2(3)
2-23-4983 kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kuna poolte vahel on elatisnõude kohta jõustunud kohtulahend, ei saa hagejad nõuda elatise väljamõistmist teistkordselt. Nõuda saab kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 järgi. Seejuures ei ole hagejatel õigust taotleda elatise suuruse muutmist tagasiulatuvalt (TsMS § 459 lg 2). Kuna tsiviilasjas nr 2-23-4983 esitasid hagejad uuesti sama nõude sama kostja vastu – elatise väljamõistmise nõue, tuleb hagiavaldus jätta läbivaatamata selle perspektiivituse tõttu. Kohus selgitab, et ei saa olukorda parandada hagi puuduste kõrvaldamise kaudu. TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Hagi ese ja aluse üheaegselt muutmine ei ole lubatav. Käesoleval juhul oleksid hagejad sunnitud muutma nii hagi ese (hagi nõue) kui ka hagi aluse (põhjendada elatise suuruse muutmist). Kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Viru Maakohus 21.03.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-3657 rahuldas alaealiste laste riigi õigusabi taotluse ja andis neile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud laste esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus ning vajadusel õigusnõustamiseks seoses elatise väljamõistmise hagi esitamisega. Määruse alusel esindab hagejaid tsiviilasjas 2-23-4983 vandeadvokaat Olavi Järve. Kuna hagejatele on antud riigi õigusabi kohustuseta see riigile hüvitada, jäävad need kulud riigi kanda. Tamara Šabarova kohtunik
(Digitaalselt allkirjastatud)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.