Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

-

mõlemad vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ja ei halvusta lapse juuresolekul teist vanemat. Kumbki vanem ei mõjuta last tegema valikuid vanemate vahel, vaid julgustavad last teise vanemaga kohtuma ja aega veetma vähemalt antud suhtluskorras ettenähtud mahus. Vanemad kohustuvad tegema kõik endast oleneva, et lapse vajadused (mh erivajadused) ei saaks kannatada ning ka vanema sugulased ja hõimlased järgiksid käesolevas punktis eelnimetatud ja tervikuna käesolevas kompromissilepingus sätestatud kohustuste täitmist; - lapsest tingitud või lapse isa või lapse ema poolt eelnevalt teavitatud välisreisi (mh välislähetuse) tõttu ärajäänud kohtumist, ei loeta suhtlemiskorra rikkumiseks; - lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parasjagu on, sellest informeerima viivitamatult teist vanemat ning võimaldama teisel vanemal soovi korral külastada last kodus. Lapse raviga tegeleb lapse ema. Kui laps haigestub isa juures, siis on lapse emal õigus tegelda lapse ravimisega isa juures kuni lapse seisund võimaldab transporti koju ema juurde; - isal on õigus kohtuda ja veeta aega lapsega isadepäeval ja emal on õigus veeta lapsega emadepäev. Muude tähtpäevade osas lepitakse lapsega suhtlemise korras eraldi kokku; - mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda telefoni vms vahendite teel mis tahes ajal (v.a lapse uneaeg) ning teine vanem kohustub mitte tegema takistusi selleks; - kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja või SMSi teel või kasutades muud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi; - erimeelsuste tekkimisel kohustuvad vanemad esimesel võimalusel pöörduma erialaspetsialisti poole, kes tegeleb perega/vanemate nõustamisega ning võtma arvesse erialaspetsialisti poolt antud juhiseid vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks. Vaidluse korral lapse tervise või haridusega vms lapsega seonduvates küsimustes loetakse kehtivaks lapse ema kui last paremini tundva vanema seisukoht kuni lõpliku erimeelsuste lahendamiseni vanemate vahel kas omavahel või erialaspetsialisti vahendusel. S V palub muuta Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 kinnitatud suhtluskorra p 2.1-2.5 järgmiselt: - 2.1. laps veedab vanematega aega vahelduvalt kahenädalaste tsüklitena. Paarisaastal veedab laps alates aasta esimesest nädalast isaga ja paaritutel aastatel veedab laps alates aasta esimesest nädalast emaga. Nädalaid kalendriaastas arvestataks kooskõlas standardiga EVSISO 8601-1:2019, st aasta esimene nädal on nädal, millal on aasta esimene neljapäev; - 2.2. lapse üleandmine toimub vastava nädala esmaspäeval selliselt, et laps läheb pärast kooli ja trenne teise vanema juurde. Emal on keelatud isaga veedetavatel nädalatel läheneda alates kella 12.00 kuni kella 18.00 lapse koolile lähemale kui 500 meetrit. Juhul, kui laps ei ole isale üleandmise päeval koolis, on ema kohustatud andma lape samal päeval üle isale Tallinnas xxx asuva kinnistu värava juures kell 15.00. Ema peab lapsele kaasa andma kõik koolivahendid ja koolivormi; - 2.3. emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva veedab laps alati isaga. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps ema juurde emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps isa juurde isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli; - 2.4. kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel, milleks on pulmad ja üks kord aastas suguvõsa kokkutulekud, on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale

-

langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt telefoni või e-posti teel omavahel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud);

Samuti palub S V tühistada Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 kinnitatud suhtluskorra p-d 2.6-2.8 ja p-d 2.11-2.15 ning p 2.18. Lisaks palub S V muuta Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 kinnitatud suhtluskorra p 2.16. järgmiselt: - 2.16. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga telefoni vms vahendite teel mis tahes ajal (v.a lapse uneaeg) ning juuresviibiv vanem kohustub mitte tegema takistusi selleks. S V palub selgitada H Kale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda, mille järgi juhul, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Samuti määrata, et menetlust lõpetava lahendi kohustatud isikule kättetoimetamisest alates esimesel määruse rikkumisel määratakse emale rahatrahv 400 trahviühikut, st 1600.00. eurot ja teise rikkumise korral rahatrahv 700 trahviühikut, st 2800.00 eurot ning hoiatada H Kat Kat, et alates kolmandast ja sellele järgnevate rikkumiste puhul on võimalik määrata talle aresti. Menetluskulud palub S V jätta hooldusõiguse nõude osas kui põhjendamatu nõude osas H Ka kanda ning mõista H Kalt S Va kasuks menetluskuluna 571.20 eurot, millele lisandub viivis. Ülejäänud vanemate menetluskulud jätta vanemate endi kanda. H Ka avalduse ja selle täpsustuse kohaselt on O D Va vanemad S V ja H K. Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 kinnitas kohus vanemate kokkuleppe lapsega suhtlemise osas järgmiselt: - lapse O D Va elukoht on tema ema H Ka elukoht; - vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele ja võimalustele toimuvad lapse ja tema isa S Va vahelised kohtumised enamasti igal nädalavahetusel koos ööbimis(t)ega (kui laps selleks valmis on). Kui nädalavahetus mõnikord ei sobi, kas reisi või sünnipäevade või haiguse tõttu, siis püütakse asendada ärajäänud kohtumine sama pika kohtumisega nädala sees;

-

-

-

-

-

-

-

lapse isal on võimalik lapse ema eelnevalt ette teavitades ka ise laps lasteaiast võtta ja koju tuua, kui lapse isa viibib Eestis ja see osutub ajaliselt võimalikuks; kokkuleppel lapse emaga on isal võimalik kohtuda lapsega ka muudel aegadel; lapse isa on vaba valima kokkulepitud suhtluse ajal, kus ta lapsega aega veedab ning milliseid tegevusi lapsega ette võtab. Lapse ema valmistab lapse kohtumisteks ette; üldjuhul korraldab lapse transpordi lapse isa; lapse kooli minekul viivad vanemad vajadusel sisse muudatused kehtivasse suhtluskorda; laps on selle vanema hoole all, kelle juures laps parasjagu antud suhtluskorra kohaselt on. Lapse isa poolt kolmanda isiku hoole alla andmine eeldab kokkulepet lapse emaga; vanemad suhtlevad eelduslikult üksteisega suhtluskorra täitmise ja muutmise küsimustes kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri või SMS) teavitades teist vanemat aegsasti oma soovidest või takistustest lapsega suhtlemisel. Kiireloomulistes küsimustes suheldakse lisaks vajadusel vahetult (mh telefoni teel); vanem kohustub ette teatama vähemalt üks kuu enda elukoha vahetusest ja koheselt enda ja lapse kontaktandmete muutusest; lapse isa võib koos lapsega külastada üksinda ilma lapse emata spaasid, veekeskusi, hotelle vms lapse jaoks sobilikke kohtasid ning Tallinnast väljaspool asuvaid kohtasid külastada, teatades sellest eelnevalt lapse ema ette. Edaspidi lapse suuremaks saades on lapse isal õigus koos lapsega reisida Soome Vabariiki ning ka soovi korral minna mujale välisreisile, leppides eelnevalt lapse emaga kokku täpse reisi aja; mõlemad vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ja ei halvusta lapse juuresolekul teist vanemat. Kumbki vanem ei mõjuta last tegema valikuid vanemate vahel, vaid julgustavad last teise vanemaga kohtuma ja aega veetma vähemalt antud suhtluskorras ettenähtud mahus. Vanemad kohustuvad tegema kõik endast oleneva, et lapse vajadused (mh erivajadused) ei saaks kannatada ning ka vanema sugulased ja hõimlased järgiksid käesolevas punktis eelnimetatud ja tervikuna käesolevas kompromissilepingus sätestatud kohustuste täitmist; lapsest tingitud või lapse isa või lapse ema poolt eelnevalt teavitatud välisreisi (mh välislähetuse) tõttu ärajäänud kohtumist, ei loeta suhtlemiskorra rikkumiseks; lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parasjagu on, sellest informeerima viivitamatult teist vanemat ning võimaldama teisel vanemal soovi korral külastada last kodus. Lapse raviga tegeleb lapse ema. Kui laps haigestub isa juures, siis on lapse emal õigus tegelda lapse ravimisega isa juures kuni lapse seisund võimaldab transporti koju ema juurde; isal on õigus kohtuda ja veeta aega lapsega isadepäeval ja emal on õigus veeta lapsega emadepäev. Muude tähtpäevade osas lepitakse lapsega suhtlemise korras eraldi kokku; mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda telefoni vms vahendite teel mis tahes ajal (v.a lapse uneaeg) ning teine vanem kohustub mitte tegema takistusi selleks; kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja või SMSi teel või kasutades muud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi; erimeelsuste tekkimisel kohustuvad vanemad esimesel võimalusel pöörduma erialaspetsialisti poole, kes tegeleb perega/vanemate nõustamisega ning võtma arvesse erialaspetsialisti poolt antud juhiseid vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks. Vaidluse korral lapse tervise või haridusega vms lapsega seonduvates küsimustes loetakse kehtivaks lapse

ema kui last paremini tundva vanema seisukoht kuni lõpliku erimeelsuste lahendamiseni vanemate vahel kas omavahel või erialaspetsialisti vahendusel. H K esitatud avalduses ja selle täpsustustes palub Muuta Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 kinnitatud suhtluskorra punkte 2.2, 2.3, 2.6, 2.7 ja 2.11 järgmiselt: - 2.2. Vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele ja võimalustele toimuvad lapse ja tema isa S Va vahelised kohtumised iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel selliselt, et laps naaseb ööseks koju. Kui nädalavahetus mõnikord ei sobi, kas lapse reisi või sünnipäevade või haiguse tõttu, siis püütakse asendada ärajäänud kohtumine kohtumisega järgneval nädalavahetusel. Kui isa selleks soovi avaldab ja ka laps seda soovib ning kui vanemad on selles eelnevalt e-kirja teel kokku leppinud, veedab laps isaga ka pikema nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni; - 2.3. Lapse üleandmine toimub selliselt, et lapse ema viib lapse isa juurde ja läheb lapsele isa juurde järgi kokkulepitud kellaajaks. Kui laps on piisavalt suur, läheb laps ise isa juurde ja isa juurest koju; - 2.6. Lapse transpordi korraldab tema ema; - 2.7. Lapse vajaduste muutumisel viivad vanemad vajadusel sisse muudatused kehtivasse suhtluskorda; - 2.11. Lapse isa võib koos lapsega külastada spaasid, veekeskusi, hotelle vms lapse jaoks sobilikke kohtasid ning Tallinnast väljaspool asuvaid kohtasid. Välismaale reisimine toimub vanemate eelneva kokkuleppe alusel. H K palub lõpetada vanemate ühine hooldusõigus täielikult ning keelata isal ligipääs poja igasugustele pangakontodele. Menetluskulud palub H K jätta S Va kanda ning mõista S Valt H Ka kasuks menetluskuluna 10 595.00 eurot, millele lisandub viivis. Vanemad teineteise avaldusi ei toeta. Kohus on vanemad ära kuulanud 08.11.2022 suuliselt ning korduvalt kirjalikult. Ema vastuseisu tõttu ei olnud võimalik suunata vanemaid koolitusele vmt teenusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 561 lg 1 mõttes. Menetluse kestel ei ole suhtlus isa ja lapse vahel olulises määras paranenud. 26.09.2022 määrusega kohus kohaldas asjas esialget õiguskaitset. -

maakohus muutis Harju Maakohtu 30.08.2018 kompromissi kinnitava määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 määratud suhtluskorda ja määrata isa S Va ning lapse O D Va vaheline suhtluskord kuni tsiviilasjas nr 2-22-10088 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni järgmiselt:

lahendi aja, hiljemalt 17.04.2023. Samuti ei ole H K põhistanud, et tõendite hiliseks esitamiseks oli mõjuv põhjus. II Kohus, ära kuulanud avaldaja, puudutatud isikud, puudutatud isikule I määratud esindaja, linnavalitsuse esindajate seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et H K avaldus H Ka ja S Va ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks O D Va suhtes lapse viibimiskoha määramise, tervise, hariduse ja varahoolduse küsimustes ning ainuhooldusõiguse andmiseks H Kale ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Samuti on PKS § 116 lg 1 järgi vanematel üldjuhul oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Esitatud avaldusest, ärakuulamistel avaldatust ning tõenditest nähtuvalt elab puudutatud isik I ema juures alates 2016. aasast. Igapäevaselt hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda ema. Koostöö on vanemate vahel on nõrk. Vanemate ärakuulamisel on kinnitust saanud, et vanemate vahel ei ole sisulisi erimeelsusi lapse viibismikoha osas, samuti hariduse ega tervise teemadel. Erimeelsuseks viibimiskoha osas ei saa olla ainuüksi isa avaldus võrdses mahus suhtluskorra määramises. Tõsiseid erimeelsust lapse haridusse või tervisesse puutuvas ei ole ema esile toonud. Asjas esitatud tõenditega sh kirjavahetusega (vt nt I kd tl 99-102, I kd tl 125-126, I kd tl 162) ei ole tõendanud võimatus vanematel ühise hooldusõigusega jätkamiseks. Ema heiadab isale ette, et isa soovib ise olla lapsega lähedasem või kasvatada last iseseisvamaks või sotsiaalsemaks. Isegi kui nimetatu oleks tõendatud, siis ei annaks see alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Isale ei ole etteheiteid ohtlikkuse või vägivalduse osas. Ainuüksi asjaolu, et vanemad elavad eraldi ja siiani on ema võtnud vastu lapsesse puutuvaid otsustusi ainuisikuliselt, isa kaasamata, ei ole piisavaks aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamisel. Ka puudutatud isiku I ärakuulamisel (II kd tl 71) ei kerkinud esile hooldusõiguslikke muresid (nt isa vägivaldsust või ohtlikkust). Laps ei nõustunud ema väitega, et tal

on toiduainete tarbimisel tervisest tulenevaid piiranguid, millele ema ärakuulamisel tähelepanu juhtis (vt I kd t 168 pöördel). Laste ema peab vajalikuks lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ka varahoolduse osas, sest isa jälgib last konto kaudu (raha liikumist). Selline isa käitumine ei ole ühist hooldusõigust teostavate vanemate vahel keelatud. Vaidlust ei ole selles, et isa roll on lapse elus viimastel aastatel olnud ema oma nõrgem. Samas ei pea kohus põhjendatuks aga lõpetada vanemate ühist hooldusõigust vaid isa passiivsusele tuginedes. Kõik lapse huve kaitsvad isikud toetavad H Ka hooldusõigusliku avalduse rahuldamata jätmist. Kõike eelnenut arvesse võttes jätab kohus H Ka avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata. Vanematel säilib ühine hooldusõigus. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. III Kohus, ära kuulanud avaldaja, puudutatud isikud, puudutatud isikule I määratud esindaja, linnavalitsuse esindajate seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et S Va avaldus määratud suhtluskorra muutmiseks ja H Ka avaldus määratud suhtluskorra muutmiseks on osaliselt põhjendatud ning kuuluvad osalisele rahuldamisele. Kohus leiab, et suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (PKS § 123 lg 1). PKS § 143 lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 (vt I kd tl 8-9) kinnitas kohus vanemate kokkuleppe lapsega suhtlemise osas järgmiselt: - lapse O D Va elukoht on tema ema H Ka elukoht; - vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele ja võimalustele toimuvad lapse ja tema isa S Va vahelised kohtumised enamasti igal nädalavahetusel koos ööbimis(t)ega (kui laps selleks valmis on). Kui nädalavahetus mõnikord ei sobi, kas reisi või sünnipäevade või haiguse tõttu, siis püütakse asendada ärajäänud kohtumine sama pika kohtumisega nädala sees; - lapse isal on võimalik lapse ema eelnevalt ette teavitades ka ise laps lasteaiast võtta ja koju tuua, kui lapse isa viibib Eestis ja see osutub ajaliselt võimalikuks; - kokkuleppel lapse emaga on isal võimalik kohtuda lapsega ka muudel aegadel; - lapse isa on vaba valima kokkulepitud suhtluse ajal, kus ta lapsega aega veedab ning milliseid tegevusi lapsega ette võtab. Lapse ema valmistab lapse kohtumisteks ette; - üldjuhul korraldab lapse transpordi lapse isa; - lapse kooli minekul viivad vanemad vajadusel sisse muudatused kehtivasse suhtluskorda; laps on selle vanema hoole all, kelle juures laps parasjagu antud suhtluskorra kohaselt on. Lapse isa poolt kolmanda isiku hoole alla andmine eeldab kokkulepet lapse emaga; - vanemad suhtlevad eelduslikult üksteisega suhtluskorra täitmise ja muutmise küsimustes kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri või SMS) teavitades teist vanemat aegsasti oma

-

-

-

-

-

soovidest või takistustest lapsega suhtlemisel. Kiireloomulistes küsimustes suheldakse lisaks vajadusel vahetult (mh telefoni teel); vanem kohustub ette teatama vähemalt üks kuu enda elukoha vahetusest ja koheselt enda ja lapse kontaktandmete muutusest; lapse isa võib koos lapsega külastada üksinda ilma lapse emata spaasid, veekeskusi, hotelle vms lapse jaoks sobilikke kohtasid ning Tallinnast väljaspool asuvaid kohtasid külastada, teatades sellest eelnevalt lapse ema ette. Edaspidi lapse suuremaks saades on lapse isal õigus koos lapsega reisida Soome Vabariiki ning ka soovi korral minna mujale välisreisile, leppides eelnevalt lapse emaga kokku täpse reisi aja; mõlemad vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ja ei halvusta lapse juuresolekul teist vanemat. Kumbki vanem ei mõjuta last tegema valikuid vanemate vahel, vaid julgustavad last teise vanemaga kohtuma ja aega veetma vähemalt antud suhtluskorras ettenähtud mahus. Vanemad kohustuvad tegema kõik endast oleneva, et lapse vajadused (mh erivajadused) ei saaks kannatada ning ka vanema sugulased ja hõimlased järgiksid käesolevas punktis eelnimetatud ja tervikuna käesolevas kompromissilepingus sätestatud kohustuste täitmist; lapsest tingitud või lapse isa või lapse ema poolt eelnevalt teavitatud välisreisi (mh välislähetuse) tõttu ärajäänud kohtumist, ei loeta suhtlemiskorra rikkumiseks; lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parasjagu on, sellest informeerima viivitamatult teist vanemat ning võimaldama teisel vanemal soovi korral külastada last kodus. Lapse raviga tegeleb lapse ema. Kui laps haigestub isa juures, siis on lapse emal õigus tegelda lapse ravimisega isa juures kuni lapse seisund võimaldab transporti koju ema juurde; isal on õigus kohtuda ja veeta aega lapsega isadepäeval ja emal on õigus veeta lapsega emadepäev. Muude tähtpäevade osas lepitakse lapsega suhtlemise korras eraldi kokku; mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda telefoni vms vahendite teel mis tahes ajal (v.a lapse uneaeg) ning teine vanem kohustub mitte tegema takistusi selleks; kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja või SMSi teel või kasutades muud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi; erimeelsuste tekkimisel kohustuvad vanemad esimesel võimalusel pöörduma erialaspetsialisti poole, kes tegeleb perega/vanemate nõustamisega ning võtma arvesse erialaspetsialisti poolt antud juhiseid vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks. Vaidluse korral lapse tervise või haridusega vms lapsega seonduvates küsimustes loetakse kehtivaks lapse ema kui last paremini tundva vanema seisukoht kuni lõpliku erimeelsuste lahendamiseni vanemate vahel kas omavahel või erialaspetsialisti vahendusel.

Vaidlust ei ole selles, et laps ja isa suhtlevad, kuigi mitte kokkulepitud määras. Selle asja menetluse kestel kohus kohaldas asjas esialget õiguskaitset 26.09.2022 määrusega (I kd tl 78-80) ning muutis Harju Maakohtu 30.08.2018 kompromissi kinnitava määrusega tsiviilasjas nr 217-18348 määratud suhtluskorda ja määras isa ja lapse vahelise suhtluskord kuni tsiviilasjas nr 222-10088 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni järgmiselt:

-

-

-

-

nädalavahetusele, läheb laps isa juurde isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; alates 2024. aastast veedab laps suvevaheajal kaks järjestikust nädalat emaga ja kaks järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need nädalad kokku hiljemalt 01.04 e-kirja teel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis on laps isaga 01.07-15.07 ja emaga 16.07-31.07. sügisvaheaja alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; talvevaheajast alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole isaga ning paaris aastal (2024/2025) esimese poole emaga ja teise poole isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; suusavaheaja (veebruar-märts) alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; kevadvaheaja alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; kerge haigestumine ei tühista lapse ja eraldi viibiva vanema kohtumist. Kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee. Sel juhul teavitab lapsega koosolev vanem sellest teist vanemat hiljemalt eelmisel päeval kella 18.00. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata; vanemad edastavad lapsele suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha ja julgustavad last määratud ajal teise vanema juures olema; vanemad toetavad laste suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist vanemat; suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.

Kohus leiab, et suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra. IV Kohus selgitab vanematele, et kui vanem lahendit vabatahtlikult ei täida, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. TsMS § 5621 lg 1 alusel kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. TMS § 179 lg 2 kohaselt juhul, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. TMS § 179 lg 22 kohaselt teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Kohtumääruse kolmandas osas (resolutsiooni p 5) määratud suhtluskorra rikkumisel on vanema taotlusel kohtutäituril õigus rakendada teise vanema osas TMS § 179 lg-tes 21 ja 22 sätestatud rahatrahve ja aresti.

V Kohus ei anna hinnangut vanemate teineteist süüdistavatele dokumentidele ega tõenditele, mis on esitatud esialgse õiguskaitse taotlustega seonduvalt. VI TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus leiab, et selline menetluskulude jaotus on õiglane, sest mõlemad vanemad on kohtule esitanud asja algatamise põhjendatud avalduse. Samuti teeb kohus asjas lahendi lapse huvidest lähtuvalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.