Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 442 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded 01.09.2022 esitatud hagi kohaselt hageja sünnitõendil puuduvad isa andmed. Kuna hageja ema oli kostjaga koos sel ajal kui ta rasedaks jäi, siis ta arvabki, et hageja põlvneb kostjast. Hageja soovib ka elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 järgi. Menetluse käigus on hageja taotlusel määratud DNA ekspertiis. Suulises menetluses muutis hageja elatise nõuet summa osas - on nõus selle vähendamisega 150 euroni ja täpsustas täitmise korda, ehk palus määrata makse tegemise kuupäevaks iga kuu 15-nda kuupäeva. Kostja seisukoht Kostja võttis suulises menetluses istungil õigeks nii põlvnemise kui ka elatie nõude. Otsuse põhjendused. Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles taotleb tuvastada, et ta põlvneb kostjast ning soovib elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest muudetud nõudena 150 eurot kuus igakuuliselt 15ndaks kuupäevaks. Kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Lähtudes PKS § 84 lg-st 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kohus tuvastab isaduse, kui PKS § 84 lõike 1 p-de 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti, kui isadus on vaidlustatud PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Kohus tuvastab põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lõiked 1 ja 2). Asjas tehtud DNA ekspertiisi – akt xxxx- kohaselt on kostja isaduse tõenäosus 99,99999999 %. PKS § 97 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 440 lõikele 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult hageja poolt esitatud ulatuses. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 2.lause kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral võib kohus jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema sutes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et olukorras, kus lahendi kohaselt on kostjal tänaseks elatise võlg juba 6,6 kuud ja kostja väitel on tal veel 4 last (kohus on eelnimetatut kontrollides tuvastanud, et rahvastikuregistri kohaselt on kostjal veel kaks last), tooks hageja menetluskulude kandmine kaasa olulise raskused laste ülalpidamiskulude kandmisel, mistõttu on hageja kulude kostja kanda jätmine ebamõistlik. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.