Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 28.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-22-17296/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.03.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1720

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

28. märts 2023, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-17296

Tsiviilasi

G.M.K.u hagi G.K.u vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2030,76 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: G.M.K., isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx

elukoht:

Hageja seaduslik esindaja: M.K., isikukood xxxxxxxxxxx, epost: xxxxxxxxxxx Kostja: G.K., isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada G.M.K.u hagi G.K.u vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista G.K.ult (K., isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise lapse G.M.K.u (K., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates 18.11.2021 kuni 16.11.2022 elatis ühekordse summana kokku 2254,59 eurot. Käesolevas punktis väljamõistetud elatise võlg tasuda M.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX selgitusega „elatise võlg

G.M.K.“.

3.Välja mõista G.K.ult (K., isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise lapse G.M.K.u (K., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis alates 17.11.2022 kuni G.M.K.u täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx, elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2022 209,20 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 46,44 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud, millest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Selgitus menetlusabi taotlejale

2-22-17296 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Sisulised asjaolud Hageja esitas 17.11.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu igakuise elatise nõudes alates 17.11.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx. Hageja taotleb igakuise elatise väljamõistmist perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatavas määras. Lisaks eeltoodule taotleb hageja tagasiulatuva elatise tasumist perioodi eest 18.11.2021 kuni 16.11.2022 kokku summas 2284,79 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine laps. Nimetatud asjaolu nähtub rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kostja ei toeta hagejat rahaliselt ega osale tema kasvatamises. Hagiavaldusest nähtub, et viimase 12 kuu jooksul on kostja tasunud elatist kokku vaid 500 eurot, s.o 23.12.2022 summas 50 eurot (jõulukink), 16.08.2022 summas 150 eurot, 03.10.2022 summas 150 eurot ja 31.10.2022 summas 150 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 28.11.2022 kohtumäärusega. Hagimaterjalid ja 28.11.2022 määrus on kostjale kätte toimetatud Soome kohtu kaudu isiklikult 27.02.2023. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul ning kuni käesoleva ajani ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on vastava nõusoleku kohtule esitanud hagiavalduses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib

1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 209,20 eurot). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 46,44 eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 1⁄2 lapsetoetusest, s.o 80 eurot/2=40 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, et kostja oleks hagejale elatist tasunud pärast hagiavalduse esitamist. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatusraha alates hagi esitamisest s.o 17.11.2022 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 - 5 sätestatud miinimummääras, mis hageja puhul on käesoleval ajal 209,20+46,44-40=215,64 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 28.11.2022 esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 18.11.2021 – 16.11.2022 summas 2284,79 eurot. Kuna kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et kostja oleks nimetatud perioodil tasunud elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, siis on hageja tagasiulatuv elatise nõue põhjendatud osaliselt, s.o summas 2254,59 eurot, võttes arvesse hagiavalduses ja selle täiendustes nimetatud kostja poolt tasutud elatise makseid. Kuni 31.12.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 115 oli kuni 31.12.2021 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega 1⁄2 eelnimetatud summast oli 292 eurot. Seega oli elatis perioodil 18.11.2021 kuni 30.11.2021 on 122,45 eurot (292/31 päevaga*13 päeva=122,45 eurot) ja elatis detsembri 2021 eest on 242 eurot (292 - 50= 242 eurot (hagiavalduse kohaselt tasus kostja 23.12.2021 lapsele 50 eurot, mida hageja ise on hagiavalduse ja selle täiendustek kohaselt arvestanud elatiseks. Kohus ei pea põhjendatuks käsitleda nimetatud summat hagejaga võrreldes erinevalt)). Elatis perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 on ühe kuu elatise suurus on 213,44 eurot, s.o kokku 640,32 eurot (elatise baassumma 200 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast s.o 43,44 eurot – 1⁄2 lapsetoetust, s.o 30 eurot, kokku elatise summa 213,44 eurot kuus). Elatis perioodil 01.04.2022 kuni 31.10.2022 on ühe kuu elatise suurus 225,64 eurot, s.o kokku 1579,48 eurot (elatise baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast s.o 46,44 eurot – 1⁄2 lapsetoetust, s.o 30 eurot, kokku elatise summa 225,64 eurot kuus). Elatis perioodil 01.11.2022 kuni 16.11.2022 on 120,34 eurot (225,64/30 päevaga*16 päeva=120,34 eurot). Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud perioodil 01.01.2022 kuni 16.11.2022 elatist summas 450 eurot. Seega