V Bi hagi D Gi vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
1728 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: V B (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: G B (isikukood xxx) Hageja lepingulised esindajad: L K ja I N ( xxx) Kostja: D G (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 15.10.2020.a ja 15.03.2023.a, osalesid hageja seaduslik esindaja ja tema lepinguline esindaja ning kostja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Jätta hagi rahuldamata elatise suurendamise nõudes perioodil alates hagi esitamisest 23.01.2020.a kuni 05.08.2020.a.
3.Välja mõista D Gilt V Bi kasuks tasumata elatis perioodi 06.08.2020.a kuni 31.12.2021.a eest riiklikus elatise alammääras s.o summas, mis 2020.a ja 2021.a oli 292 eurot kuus, kokku summas 3233 eurot.
4.Suurendada D Gilt Harju Maakohtu 15.05.2017.a otsusega nr 2-16-17369 väljamõistetud elatist ja mõista D Gilt V Bi kasuks välja igakuine elatis kuni V Bi täisealiseks saamiseni - alates 1. jaanuarist 2022.a 213 eurot 44 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. - alates 1.aprillist 2022.a 226 eurot 44 senti (209,2 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot
2-20-1245 (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. - Alates 1.aprillist 2023.a ja jätkuvalt lähtudes perekonnaseaduse § 101 lg-test 1, 3 ja 4.
5.Välja mõista D Gilt V Bi kasuks tasumata elatis perioodi 01.01.2022.a kuni 31.03.2023.a eest summas 1857 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused, kostja vastuväited
1.V B oma seadusliku esindaja G B kaudu esitas 23.01.2020.a nõude D Gi vastu V Bi kasuks väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hageja palus suurendada väljamõistetud elatist 250 euroni ning hilisemas nõudes suurendada väljamõistetud elatist elatise alamäärani alates hagi esitamisest. Harju Maakohtu 15.05.2017.a otsusega on D Gilt V Bi kasuks välja mõistetud elatis 100 eurot kuus alates 16.11.2016.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagejale teadaolevalt on kostja majanduslik olukord käesolevaks ajaks paranenud, ta ei ole enam töövõimetu. Samuti on kostja asunud tööle. Hageja vajadused on suurenenud, hageja läheb käesoleval aastal kooli. Hageja seaduslikul esindajal on sündinud veel üks laps ja tema võimalused hagejat üleval pidada on vähenenud. Hageja on nõus, et kohus arvestab elatise väljamõistmisel kostja vahepealset töövõimetust.
2.Kostja palub jätta väljamõistetud elatise suurendamise nõude rahuldamata. Kostja ei ole võimeline tasuma elatist enam, kui on praegune 100 eurot kuus. Kostja avaldas menetluse lõpus, et on võimeline tasuma elatist 120 eurot kuus. Kostja ei tööta ja ei leia tööd, sest ta on kriminaalkorras karistatud. Kostjal on erinevaid nõudeid täiturite menetluses. Tööandjad ei taha tööle kriminaalkorras karistatud isikut ning isikut, kelle suhtes täiturite arestid tulevad sundtäitmiseks. Kostja on hiljuti abiellunud, kuid ei saa abikaasaga koos elada, sest kummalgi pole kooseluks sobivat elamispinda. Kohtu põhjendused ja järeldused
3.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
4.Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 101 lg 1 kohaselt kuni 31.12.2021.a igakuine elatis ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja alates 01.01.2022.a igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.
5.TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja
perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel
2-20-1245 õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja esitas elatise suurendamise nõude tulenevalt sellest, et hageja teada ei ole kostja enam töövõimetu ning hageja vajadused on võrreldes elatise väljamõistmise ajaga suurenenud.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes: - V B on sündinud xxx.a. Tema vanemad on G B ja D G. - Harju Maakohtu 15.05.2017.a otsusega nr 2-16-17369 on D Gilt välja mõistetud elatis 100 eurot kuus. - D G tasub V Bi ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus.
7.Eelneva elatise väljamõistmise ajal oli hageja 4-aastane ja käesoleval ajal on hageja xxxaastane. Eeltooduga seoses on hageja vajadused kindlasti suurenenud. Hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on käesoleval ajal lisaks Vle veel 2018.a sündinud poeg D.
8.Hageja seaduslik esindaja on kirjeldanud hageja vajadusi alljärgnevalt: Peres elab kolm inimest. Kommunaalkulud on keskmiselt 150 eurot kuus. Eesti keele õpetaja aitab umbes 3 korda nädalas, sellele kulub keskmiselt 90 eurot kuus. Laps on vahel haige, mistõttu ta kõikidel kordadel ei saa tunnis käia, tunnid toimuvad xxx. Balletitrenn on 30 eurot pluss riided, xxx. Trennikulud kokku on umbes 70 eurot kuus. Toidule läheb umbes 500 eurot kolme peale. Riietele kulub kolme kuu jooksul umbes 200 eurot. Lisaks muud jooksvad kulud (taskuraha, mänguasjad jm). Kohus järeldas hageja seadusliku esindaja selgitusest, et hageja kulud ühes kuus on alljärgnevad; 1) Toit 170 eurot 2) Kommunaalkulud 50 eurot 3) Riided ja jalanõud 70 eurot 4) Ringid ja trennid 100 eurot Kõik nimetatud kulud on kohtupraktikaga kooskõlas. Lisaks määrab kohus omal algatusel, et hageja vanuses lapse (xxx-aastane) kulud on alljärgnevad 5) Sidekulu 10 eurot 6) Kulud koolile 10 eurot 7) Transpordikulud 20 eurot 8) Vaba aeg, taskuraha 50 eurot Seega hageja kulud kokku ühes kuus on ligikaudu 480 eurot.
9.Menetluses tõusetus küsimus, millises ulatuses on kostja võimeline elatist tasuma. Kostja väitis, et talle on jõukohane tasuda elatist, nagu seni, 100 eurot kuus. Menetluse lõpus ütles kostja, et võib tasuda 120 eurot kuus. Kostja väitis, et ta on töötu, vahel on teinud juhutöid. Kostja seletas, et teda, kui kriminaalkorras karistatud isikut, ei taheta tööle võtta. Samuti ei taheta teda tööle võtta seetõttu, et tal on kohtutäituri käes mitmeid nõudeid täitmisel ja tööandjad ei soovi töötajat, kelle suhtes tulevad tööandjale arestimisaktid. Kostja väidab, et ta ei saa hageja nõutud suuruses elatist tasuda, kuna ta ei soovi ei varastada aga röövida.
2-20-1245 E-maksuameti andmetel on D Gile viimati tehtud sotsiaalmaksuga maksustav väljamakse oktoobris 2021.a. Kostja esitas fotod, millest nähtuvalt elab ta elamiskõlbmatus korteris. Kostja selgitas, et korteris puudub soe vesi, wc ja mööbel.
10.Eesti Töötukassa 23.08.2017.a nr xxx otsusest nähtuvalt on D Gi töövõime vähenenud, töövõime vähenemise periood on 06.08.2017.a kuni 05.08.2020..a. Eesti Töötukassa 18.12.2020.a nr xxx otsusest nähtuvalt ei ole D Gi töövõime vähenenud ning töötukassa on keeldunud edasisest töövõimetoetuse maksmisest.
11.Hagi on esitatud 23.01.2020.a. D Gil oli vähenenud töövõime kuni 05.08.2020.a. Harju Maakohtu 15.05.2017.a otsuses nr 2-16-17169 on kohus arvestanud elatise väljamõistmisel D Gi vähenenud töövõimet ning mõistnud elatise välja alla alammäära. Seega ajavahemikus alates hagi esitamisest 23.01.2020.a kuni töövõimetuse lõppemiseni 05.08.2023.a ei olnud elatise väljamõistmise alus, millise kohaselt elatist vähendati kostja töövõimetuse tõttu, muutunud.
12.Kohus jätab punktis 11 toodud kaalutlustel hagi rahuldamata selles osas, mis puudutab suurendatud elatise väljamõistmist perioodil alates hagi esitamisest kuni 05.08.2020.a13. Kuni 31.12.2021.a kuulus elatis arvestamisele PkS § 101 lg 1 redaktsiooni järgi, mis nägi ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2020.a oli ülalpidamiskohustuse suurus 292 eurot kuus. Sama suurus oli ka 2021.a.
14.Kuna kostja osaline töövõimetuse lõppes 05.08.2020.a, siis on hagejal õigus alates nimetatud kuupäevast nõuda kostjalt väljamõistetud elatise suurendamist.
15.PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja puhul ei esine alates 06.08.2020.a ühtegi mõjuvat põhjust, mis võimaldaksid elatise väljamõistmise alla alammäära.
16.Kohtumenetluse ajal 2020.a pidi kostja tasuma hagejale elatist 1413 eurot (4 x 292 eurot septembri kuni detsembri eest ja 245 eurot augusti 26 päeva eest). Kohtumenetluse ajal 2021.a pidi kostja tasuma hagejale elatist 3504 eurot (12x292 jaanuari kuni detsembri eest). Kostja tasus elatist 2020.a eest alates 06.08.2020.a 484 eurot (4x100 eurot septembri kuni detsembri eest ja 84 eurot augusti 26 päeva eest) ja 2021.a eest 1200 eurot (12x100 eurot). Seega pidi kostja tasuma hageja kasuks elatist perioodil 06.08.2020.a kuni 31.12.2021.a eest kokku 4917 eurot. Kostja tasus nimetatud perioodil elatist 1684 eurot ning juurde tuleb tasuda 3233 eurot.
2-20-1245
17.Alates 01.01.2022.a PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa; lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused ja lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil; lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Nimetatu alusel kuulus ajavahemikus 01.01.2022.a kuni 31.03.2022.a alammääras elatisena tasumisele 213,44 eurot ja alates 01.04.2022.a 226,44eurot.
18.Kohtumenetluse ajal 01.01.2022.a kuni 31.03.2022. pidi kostja tasuma hagejale elatist 640,32 eurot (3 x 213,44 eurot jaanuari kuni märtsi eest). Kohtumenetluse ajal alates 01.04.2022.a kuni käesoleva ajani pidi kostja tasuma hagejale elatist 2717 eurot (12x226,44 jaanuari kuni detsembri eest). Kostja tasus elatist 01.01.2022.a kuni 31.03.2022. eest 300 eurot (3x100 jaanuari kuni märtsi eest) ja alates 01.04.2022.a kuni käesoleva ajani 1200 eurot (12x100 jaanuari kuni detsembri eest). Seega pidi kostja tasuma hageja kasuks elatist perioodil 01.01.2022.a kuni 31.03.2022.a eest kokku 3357 eurot. Kostja tasus nimetatud perioodil elatist 1500 eurot ning juurde tuleb tasuda 1857 eurot.
19.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus menetlusosaliste kantud kulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Osaliselt tühistatud TRK määrusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.