Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja (Süvaoja & Partnerid Õigusbüroo OÜ, e-post xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx Kostja seaduslik esindaja: C (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Kostja seadusliku esindaja riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus ja kohtuistung 16.02.2023.a, kohtuistungil osalesid hageja, hageja lepinguline esindaja, kostja seaduslik esindaja ja kostja seadusliku esindaja lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
X esitas 24.01.2022.a hagi lapse Y vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2016.a menetluses nr 2-16-2980 Xlt Yi kasuks välja elatis 51 eurot kuus alates 25.02.2016.a kuni Yi täisealiseks saamiseni. Võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on hageja olukord muutunud. Toona elas veel hageja ema, ema on nüüdseks surnu. Üksi elades ei ole hagejal võimalik kostjale elatist maksta. Ka praegu on hagejal täitemenetlusi elatise osas. 01.01.2022.a muutus elatise regulatsioon. Laps saab riigi poolt toetust 60 eurot. 01.01.2022.a jõustunud elatise regulatsiooni perekonnaseaduse § 101 lõike 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja puhul on tegemist asenduskohuslasega. Hageja on seisukohal, et perehüvitist võib arvestada ka vanavanemate puhul elatisraha hulka ning kohaldada perekonnaseaduse § 101 lõikes 5 sätestatut. Seetõttu on praegusel juhul välja mõistetud elatisraha 51 eurot kaetud peretoetustega 60 eurot ning hageja tuleks vabastada elatise tasumisest. Hageja ei suuda Tallinna Ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud elatist tasuda. Hageja ainukeseks sissetulekuks on pension 577.91 eurot. Arvestades teisi kulusid, ei ole hageja suuteline tasuma elatist 51 eurot. Kostja pöördub peaaegu igas kuus kohtutäituri poole, et saada hagejalt elatist. Sellega suureneb ka hageja kulu kohtutäituri tasude võrra. Suutmatus elatist tasuda on alus hageja vabastamiseks elatise tasumisest. Hageja on suhteliselt kõrges eas inimene, kellel ei ole kohustust hankida endale täiendavaid rahalisi vahendeid. Hageja tervis ei võimalda tööl käia. Elatise tasumisel tuleb arvestada ka, milliseid sissetulekuid teenib kostja ema ning kas asenduskohustuseks on seetõttu vajadust. Muudatused, mis on aluseks elatise tasumise lõpetamiseks: 1) hageja ema suri ja hageja peab arvestama kulude kandmisel ainult enda sissetulekuga; 2) kostja nõue hageja vastu on täitmisel kohtutäituri käes ning see tõendab, et hageja ei ole võimeline elatist tasuma; 3) kostja saab peretoetust 60 eurot kuus; 4) hageja on eakas inimene, vajab ravimeid ning peab mõtleme eelkõige sellele, kuidas enda kulud katta. Hageja palub vabastada ta Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2016 ts.asjas 2-16-2980 otsusega väljamõistetud määratud elatise maksmise kohustusest Y suhtes.
2.Kostja Y oma seadusliku esindaja kaudu vaidleb esitatud nõudele täies ulatuses vastu. Kostja vanemad on lahutatud ja elavad eraldi. Kostja elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja seaduslikul esindajal on kostja suhtes ainuhooldusõigus. Kostja isa Q ja hageja X kostja elus ei osale. Alates 2009.a aastast on kostja oma isaga mõnel korral kohtunud. Mitte kordagi ei ole kostja kohtunud hagejaga ega ka teiste isapoolsete sugulastega. Kostja isa ei ole aastaid elatist tasunud ja teda on selle eest mitu korda kriminaalkorras karistatud. Hageja esindaja väidab, et kostja saab Sotsiaalkindlustusameti poolt toetust 60 eurot. Kui uue regulatsiooni järgi peaks kohus, mis arutab teises kohtumenetluses kostja isa poolt kostjale makstava elatise vähendamist, vähendama kostjale makstavat elatist peretoetuse võrra, siis seda ei saa arvestada mitu korda. Ei saa vähendada kostja isa poolt makstavat elatist peretoetuse võrra ja siis veel vähendada hageja poolt makstavat elatist peretoetuse võrra. Lisaks on tsiviilasi nr. 2-22-233 alles menetluse alguses ja ei ole veel teada, kas kostjale makstavat elatist vähendatakse. Nagu ajalugu näitab, on kostja isa ja hageja poeg teinud kõik endast oleneva, et mitte kostjale elatist maksta. Lisaks on k ostja isa oma pahatahtliku käitumisega tekitanud kostjale sügava psüühilise trauma, mille tagajärjel on alaealine kostja nüüd tervislikel põhjustel koduõppel, tema tervisekulud on märkimisväärselt suurenenud. Kostja seaduslik esindaja, ema, peab tagama kostjale koduse õppe, s.t. peab olema tema õpetaja. Kui varem sai kostja koolipäevadel koolis süüa,
2-22-1166 siis nüüd on juba selle võrra kulud toidule märkimisväärselt suurenenud. 13-aastane teismeline poiss sööb nagu täismees. Hageja esindaja on jätnud mulje, et hagejal on suured ravimikulud. Kulude nimekirjas on ravimite kuluks 11 eurot, mis ei ole märkimisväärselt suur kulu. Hageja poeg on tekitanud kostjale oma pahatahtliku käitumisega tõsise terviserikke ja alaealine kostja peab ka iga kuu võtma ravimeid. Arsti vastuvõtukulu on umbes 100 eurot ja psühholoogi vastuvõtukulu 75 eurot. Isegi kui avaneb võimalus, et kostja saab perearsti fondi kaudu psühholoogi juurde teraapiasse, siis ka see on tasuline. Omaosalus on 25 eurot iga kord. Siiani on kostja ravikulusid aidanud maksta kostja teine vanaema, ehk kostja seadusliku esindaja ema. Käesoleval kuul on kostja emapoolne vanaema tasunud kostja ravikulusid 175 eurot. Ka järgmise nädala teraapia 75 eurot tasub kostja emapoolne vanaema. Kostja emapoolne vanaema on veel kõrgemas eas, kui on hageja ja ei tekita sellest probleemi. Laps vajab ravi. Kostja emapoolne vanaema on 81-aastane ja vajab ka ravimeid üle 100 euro eest kuus. Hageja väidab, et tema pension on 577.91 eurot ja kulud 411 eurot. Jääk on 166,91 eurot ning seega ei ole 51 eurot üle jõu käiv kulu. Lisaks ei peaks kostja esindaja üldse läbi kohtutäituri elatist nõudma, kui hageja ja ta poeg suhtleks omavahel. Kuna hageja poeg ei tee midagi selleks, et oma kohustust täies ulatuses täita, seab ta oma ema ehk hageja fakti ette, et hageja peab maksma ka täitemenetluse kulusid. Kostja seaduslik esindaja on osalise töövõimega ja hetkel töötu. Kostja seaduslik esindaja osaleb Töötukassa rehabilitatsiooniteenusel. Kuna kostja on tervislikel põhjustel täielikult koduõppel ja tema terviserike on põhjustatud hageja poja ehk kostja isa käitumise tõttu, siis vastutab kostja õpingute eest 100% kostja ema. Kostja õpib 6.klassis ja ühes päevas on 6-7 tundi. See on kostja emale õpetajana täiskoormus. Kuna kostja ema on osalise töövõimega, siis selline koduõpe on suur väljakutse. Kostja ema ei saa füüsiliselt ega ka vaimselt ka mitte poole kohaga tööle minna. Kostjat aitavad üleval pidada kostja emapoolne vanaema, kostja vanem vend ja kostja seadusliku esindaja elukaaslane. Kohtu põhjendused ja järeldused
3.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi väljamõistetud elatise tasumise lõpetamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4.Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 106 lg 2 kohaselt ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.
5.Tallinna Ringakonnakohtu 11.novembri 2016.a otsusega nr 2-16-2980 mõisteti Xlt asenduskohustusena pojapoja Yi kasuks igakuine elatis lapse ülalpidamiseks alates 25.02.2016.a kuni Yi täisealiseks saamiseni. Elatis mõisteti välja, kuna kostja isa Q elatist ei tasunud.
6.Alates 01.01.2022.a ei ole enam kindlaks määratud ühtset miinimumelatise suurust ning PkS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 kohaselt, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
2-22-1166
7.Hageja väitel on olemas uued asjaolud, mis tingivad elatise väljamõistmise lõpetamise: 1) Hageja elas koos emaga ning ema aitas hagejal eelnevalt eluasemekulusid kanda. Hageja ema suri ja hageja peab arvestama kulude kandmisel ainult enda sissetulekuga; 2) Kostja nõue hageja vastu on täitmisel kohtutäituri käes, kuna hagejal pole olnud võimalik vabatahtlikult elatist tasuda. Eeltoodu tõendab, et hageja ei ole võimeline elatist tasuma; 3) Kostja saab peretoetust 60 eurot (alates 01.01.2023.a 80 eurot) kuus; 4) Hageja on eakas inimene, vajab ravimeid, hageja ei saa tööga täiendavaid vahendeid teenida. Hageja peab mõtleme eelkõige sellele, kuidas enda kulud katta.
8.Kohtu hinnangul hageja nimetatud asjaolud ei ole selliseid, mis tingivad elatise suuruse ümberhindamise.
9.Hageja ema surm ei ole ei õiguslikult ega ka sisuliselt seotud hageja kohustusega kostjat üleval pidada.
10.Kostja saab riiklikku peretoetust 80 eurot kuus. Kuigi elatise summa määramise alused muutusid, siis kohus siiski ei arvesta nimetatut väljamõistetud elatise ümberarvestamisel, kuna kostjalt väljamõistetud 51 eurot kuus on niigi väga väike summa. Elatise summa määramisel tuleb arvestada lisaks uuele õiguslikule olukorrale ka lapse vajadusi.
11.Kostjal on diagnoositud aspergeri sündroom, muud rasked stressihäired ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. Rajaleidja soovitustest nähtuvalt vajab laps tõhustatud toega õpet eriklassis. Psühhiaatri arvamusest nähtuvalt vajab laps erinevaid toetavaid teraapiaaid. Eeltoodust nähtuvalt on kostja vaieldamatult erivajadusega laps. Lapse vajadused ei ole vähenenud, lapse vajadused on seoses vanemaks saamisega kindlasti kasvanud ning erivajadusega lapse kulud on tavapäraselt suuremad, kui on ilma erivajaduseta lapsel.
12.Kostja on nimetanud oma kulud ühes kuus alljärgnevalt: Toit 200 eurot Riided ja jalanõud 30 eurot Kommunaalkulud 150 eurot Sidekulud 30 eurot (kuna kostja on koduõppel, siis on hea internet vajalik) Transpordikulud 40 eurot (tervislikel põhjustel ei saa kostja ema ühistranspordiga sõita ja peab viima kostjat autoga ravile, arsti juurde ja mujale) Ravikulud 120 eurot (ravimid: SERTRALINE-TEVA 50MG TBL 50MG N30 , MEDIKINET 10 mg,
FLUOXETINE VITABALANS)
Vaba aja kulud 40 eurot Muud kulud 20 euro Kostja kulud kokku 630 eurot
13.Eeltoodust tulenevalt alust 51 euro tasumise lõpetamiseks ei ole.
14.Riigikohtu 19.10.2011 otsuse nr 3-2-1-75-11 p 19 kohaselt kuna vanavanemad täidavad PkS § 106 lg 2 järgi vanema ülalpidamiskohustust ja neil tekib selle kohustuse täitmise tõttu tagasinõudeõigus lapse vanema vastu, loetakse vanavanemate makstud elatise ulatuses vanema ülalpidamiskohustus täidetuks. Täitemenetluse seadustiku § 48 p 2 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Kohtutäitur saab lõpetada viidatud sätte alusel täitemenetluse ka osaliselt, s.o osas, milles vanavanemad on täitnud vanema asemel lapse ülalpidamiskohustuse.
2-22-1166
15.Kostja on esitanud dokumendid, millest nähtuvalt on kohtutäitur korduvalt menetlusi hageja suhtes lõpetanud seoses nõuete täitmisega. Hagejal on õigus esitada tasutud summade osas nõue oma poja, kostja isa Q vastu. Kohtutäituri 09.02.2023.a nõude täitmise aruandest nähtuvalt on Q elatise võla jääk 6965,94 eurot. Kohtu andmebaasist nähtuvalt on Q kahel korral kriminaalkorras süüdi mõistetud ja karistatud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest (Harju Maakohtu 24.10.2013 otsus nr 1-11-12725 ja 19.05.2017.a otsus nr 1-16-8972.
16.Hageja on esitanud oma nõude tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest alates 01.01.2022.a ning tulenevalt oma majandusliku olukorra muutumisest.
17.Hageja sissetulekuks on pension 577.91 eurot. Hageja on nimetanud oma kulud ühes kuus alljärgnevalt: Uus Paisjärve KÜ 40 eurot Ravimid 11 eurot Toit 150 eurot Kommunaalkulud 60 eurot ja küttepuude tellimine ühe korra aastas 60 eurot Muud kulud 150 eurot Hageja kulud kokku 411 eurot.
18.PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus ei nõustu hagejaga, et tal ei ole võimalik kostjale ülalpidamist anda, kahjustamata oma tavalist ülalpidamist. Võrreldes hageja tulu ja hageja nimetatud kulutusi, ilmneb, et hagejal on võimalik tasuda elatist 51 eurot.
19.Kõige eeltoodu põhjal jätab kohus hagi rahuldamata.
20.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab kulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2024. a otsusega nr 2-221166.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.