2-23-267/8 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu abilelulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi 17.01.2023 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult 11.02.2023. Kostja hagile vastust ei esitanud. 07.03.2023 osaotsusega rahuldas kohus S Se hagi abielu lahutamise nõudes ja lahutas poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt palub hageja jagada poolte ühisvara, selliselt, et Ühisvaraks olev korteriomand müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, müügist saadud rahasummast võtta maha korteri müümise korraldamisega seotud kulud; kui ülejäänud rahasumma ei ületa rahasummat, mille eest on omandatud korter II, siis ülejäänud rahasumma jätta Hagejale; Kui ülejäänud rahasumma ületab rahasummat, mille eest on omandatud korter II, siis ülejäänud rahasummast Hagejale maksta hüvitis summas, mille eest on omandatud korter II, ning peale seda ülejäänud rahasumma jagada poolte vahel võrdsetes osades. Alternatiivselt Hageja taotleb: Jätta korteriomand S Se ainuomandisse ja kanda kinnistusregistri registriossa ainuomanikuna S S; Kohustada S St müüma korteriomand, müügist saadud rahasummast võtta maha korteri müümise korraldamisega seotud kulud; Kui ülejäänud rahasumma ei ületa rahasummat, mille eest on omandatud korter II, siis ülejäänud rahasumma jätta Hagejale; Kui ülejäänud rahasumma ületab rahasummat, mille eest on omandatud korter II, siis ülejäänud rahasummast Hagejale maksta hüvitis summas, mille eest on omandatud korter II, ning peale seda pool järelejäänud rahasummast mõista S Selt välja S J kasuks, või Jätta korteriomand turuhinnaga S J ainuomandisse, kustutada kinnistusregistri registriosast ühisomanikuna märgitud S S ja kanda ainuomanikuna S J; mõista S Jlt S Se kasuks välja hüvitis ulatuses, mis koosneb järgmistest rahasummadest: - rahasumma, mille 2/4

2-23-267 eest on omandatud korter II; - pool rahasummast, mis ületab rahasummat, mille eest on omandatud korter II. Kanda kinnistusregistri registriossa järgmine kanne: seada hüpoteek S Se kasuks eelmises lauses märgitud rahasumma ulatuses ja kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult 11.02.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole hagile vastust esitanud, seega leiab kohus, et kostja on hagiga nõus ja vastuväiteid tal ühisvaraks oleva korterioamndi väärtusele pole. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga, mis lõpeb perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 11 ja PKS § 35 p 3 alusel abielu lahutamisega. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus lahutas poolte abielu 08.03.2023 osaotsusega. Hageja palub põhinõudena jagada ühisvara selliselt, et ühisvaraks olev korteriomand müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Kohus leiab, et ühisvaraks oleva korteriomandi müümine enampakkumisel ei ole põhjendatud, kuna nii hagi kui ka rahavastikuregistri andmete kohaselt elab kostja korteris ning selle müümisel jääks kostja eluasemest ilma. Hageja palub alternatiivselt jätta ühisvaraks olev korteriomand tema ainuomandisse ja kanda kinnistusregistri registriossa ainuomanikuna hageja. Kohus leiab, et ühisvaraks oleva korteriomandi jätmine hageja ainuomandisse pole põhjendatud, kuna hagejal puudub vajadus korteriomandile, hageja viibib hooldekodus ja lähtuvalt oma terviseseisundist korteriomandit elamiseks kasutada ei saa. Hageja nõue kinnistusraamatu kande muutmiseks, so kustutada kinnistusregistri registriosast ühisomanikuna märgitud S S ja kanda ainuomanikuna S J, jätab kohus 3/4

2-23-267 rahuldamata. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et korteriomandi omanikuks on märgitud vaid S J. Seega puudub vajadus kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hageja nõue seada hüpoteek S Se kasuks, jätab kohus rahuldamata. Kohus võib seada kohtuliku hüpoteegi ainult hagi tagamise korras ning sellega on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue (AÕS § 363 lg 1, 2, TsMS § 378 lg 1 p 1). Hagi tagamise abinõu ei saa olla hagi esemeks (nõudeks) endaks. Hageja palub alternatiivselt jagada ühisvara selliselt, et korteriomand asukohaga xxx (registriosa number xxx) jääb kostja ainuomandisse ja kostja hüvitab hagejale rahasumma, mille eest on omandatud korter II ja pool rahasummast, mis ületab rahasummat, mille eest on omandatud korter II. Ühisvaraks olev korteriomand II, asukohaga xxx on kostja poolt omandatud 2000 euro eest, mis on saadud hageja lahusvaraks oleva korteriomandi xxx (I) müümisest. Riigikohtu lahendi nr 2-14-18828 kohaselt, tõlgendab kolleegium PKS § 34 lg-t 2 selliselt, et lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades kuulub ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles ühisvara ese vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati. Hageja väitel soetati korter II 2000 euro eest, millesse 2000 euro ulatuses panustas kostja hageja lahusvara arvel, siis oleks hagejal õigus ühisvara arvel saada hüvitist, lisaks enda võrdsest osas ühisvarale (3500 eurot) veel 2000 eurot, seega kokku 5500 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb S Jlt S Se kasuks välja mõista hüvitis 5500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda ja hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.