Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD

Maksekäsu kiirmenetlusest ületulemisena 10.01.2023, korrigeeritult 11.01.2023, esitatud hagis soovivad hagejad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 14.11.2022 kuni 09.01.2023 summas 278,56 eurot kummagi hageja kasuks ja edasi alates 10.01.2023 igakuuliselt 225,64 eurot, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa kummagi hageja kasuks kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hagejate nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte toimetatud 27.01.2023 Ametlikes Teadannetes 11.01.2023 avaldatud teate kaudu. Vastus tuli esitada hiljemalt 27.02.2023. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 11; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hagejate ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejatele maksta elatist või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hagejate poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejatele elatist alla miinimumsuuruse, esile toodud ei ole. Kohus leiab, et kostja poolt seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise tasumine ei sea ohtu kostja enda toimetulekut. Menetluses ei ole leidnud tõendamist asjaolud, mis annaks alust vähendada elatist alla maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Kostja ei ole hagile esitanud ühtegi vastuväidet, seega tuleb eeldada tema nõustumist hagis esitatud asjaoludega ja nõude suurusega. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on lapsele makstav elatis Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213,44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel, ühe lapse elatise miinimumsuuruseks 225,64 eurot. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes TsMS § 129 lg 2 on elatise nõude hagihind (225,64 eurot x 9 kuud x 2 hagejat) 4061,52 eurot. Kostjale selgituseks- tegemist ei ole summaga, mida kostjal tuleks hagejatele lisaks maksta.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442 tagaseljaotsusega.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.