lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-119307/20

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-119307/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1451
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 619 lg 1Käsunduslepingu mõisteTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 415 lg 1Kaja esitamine tagaseljaotsuse pealeTsMS § 416 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-119307/25Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja29.07.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
WeDo oü12125681(Hageja)Bizup OÜ12474826(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-15-119307

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots

Tsiviilasi

WeDo oü hagi Bizup OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.01.2016 määrus kaja lahendamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bizup OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja WeDo oü (registrikood 12125681), lepinguline esindaja Anastassia Golubeva Kostja Bizup OÜ (registrikood 12474826), seaduslik esindaja Igor Šats

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 13.01.2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruskaebuse kättesaamisest. Asjaolud
1.05.11.2015 esitas WeDo oü Harju Maakohtule hagi Bizup OÜ vastu võlgnevuse 334,12 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja kostja 10.03.2015 kokku, et hageja teostab veebilehe analüüsi (täidab käsundi), kostja aga maksab talle selle eest tasu. 13.03.2015 hageja lõpetas veebilehe analüüsi ja edastas andmed kostjale. Kostja palus väljastada arve, mille hageja esitas 08.05.2015. Kostja arvet tasunud ei ole.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Nõuded kajale
TsMS § 417 lg 2Kaja lahendamine
TsMS § 422 lg 1Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 633 lg 5Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
2.30.11.2015 rahuldas maakohus hagi tagaseljaotsusega, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 334,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 10,93 eurot ja menetluskulud 275 eurot.
3.15.12.2015 esitas kostja 30.11.2015 tagaseljaotsusele kaja, paludes kaja rahuldada ja menetluse tsiviilasjas taastada. Kaja põhjenduste kohaselt on kostjal üks esindaja, kelleks on juhatuse liige Igor Šats. Kostja esindaja ei suutnud hagiavaldusele õigeaegselt vastata haigestumise tõttu, mida tõendab kajale lisatud tõend, mille kohaselt perioodil 11.11.2015-25.11.2015 viibis kostja esindaja kodusel ravil. Kostja esindaja haigestumine on mõjuv põhjus menetluse taastamiseks.
4.Hageja palus jätta kaja rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 415 lg 1 p-s 1 ja 3 sätestatud aluseid ei esine, sest hagimaterjalid olid kostja juhatuse liikmele kätte toimetatud isiklikult, kuid vastust hagile kohtu määratud tähtajaks ei esitatud. Kostja esitatud arstitõendiga ei ole tõendatud, et kostja tervisehäire oli selline, mis ei võimaldanud kohtule teatada menetlustoimingu tegemise takistusest. Kostja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud kohe peale dokumendi kättesaamist võtta ühendust kohtuga telefoni teel ning taotleda tähtaja pikendamist. Esimese astme kohtu määrus
5.Maakohus jättis kaja rahuldamata ja tsiviilasja menetluse taastamata. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud leping veebilehe analüüsi teostamiseks. Pooltevahelist võlasuhet saab kvalifitseerida käsunduslepingu laadseks (VÕS § 619). Hagiavalduse kohaselt on käsund täidetud ja kokkulepitud tasunõue 334,12 eurot on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist. TsMS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Käesoleval juhul puuduvad TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3 sätestatud asjaolud, mistõttu on vajalik tuvastada mõjuva põhjuse olemasolu. TsMS § 416 lg 1 p-s 3 on nõutud, et kajas oleks esitatud ja põhistatud asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 415 lg 1 esimeses lauses öeldut kordab ja täpsustab TsMS § 417 lg 2. Mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata. Seega ei sätesta seadus mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu, vaid kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Käesoleval juhul puudub mõjuv põhjus, mis takistas hagiavaldusele tähtaegselt vastamast või takistusest teatamast. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostja seaduslikule esindajale Igor Šatsile isiklikult allkirja vastu kätte 13.11.2015 (tl 65). Kostja esitatud tõend ei tõenda, et kostja tervisehäire oli selline, mis ei võimaldanud kohtule teatada menetlustoimingu tegemise takistusest. Kostja ei ole seda ka kohtule esitatud kajas täpsustanud. Kostja haigestumise perioodiks oli 11.11.-25.11.2015 (tl 75). Haiguslehe lõppedes 25.11.2015 ei olnud hagile vastamise tähtaeg veel möödunud, st kostjal oleks olnud võimalik esitada kuni 27.11.2015 (k.a) vastus, kohut haigestumisest teavitada või taotleda tähtaja pikendamist. Lisaks on kostja esitatud tõendi kohaselt kostja seaduslikule esindajale määratud kodurežiim alates 11.11.2015, kuid kostja seaduslik esindaja on 13.11.2015 võtnud vastu hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostja tegevuskoha aadressil Tulika tn 19, mitte kodusel aadressil.

2(4)

Eeltoodu tõttu tuleb kostja kaja jätta rahuldamata ja menetlus käesolevas tsiviilasjas taastamata. Määruskaebus

6.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaja rahuldada ning tsiviilasja menetlus taastada.
7.Maakohus ei ole kontrollinud hagi veenvust. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, et TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Juhul, kui maakohus teeb tagaseljaotsuse ilma kirjalike põhjendusteta, ei tähenda see, et maakohus võiks hagi põhjendatuse kontrollimisest loobuda. Tagaseljaotsusest ega 13.01.2016 määrusest ei tulene, et hageja poolt esitatud hagis toodud asjaolud annavad alust selle rahuldamiseks.
8.Maakohus on ekslikult leidnud, et kostjal puudus mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kostja seadusliku esindaja viibimine haigestumise ajal kostja tegevuskoha aadressil, kus võeti hagimaterjalid vastu, on tingitud sellest, et kostja seaduslik esindaja asus veel tööl enne arstile minekut. Hagiavalduse saamisel jättis kostja hagiavalduse materjalid suletud ümbrikus tööle nendega tutvumata, lootes, et vaatab need läbi järgmisel päeval. Arst aga saatis kostja esindaja koju, sest tema tervislik seisund ei võimaldanud tööle asumist. Kostja esindaja oli haiguslehel 14 päeva, millest saab teha järeldusi haiguse raskusest. Kohus ei ole antud asjaolu analüüsinud. Kohtule esitatud arstitõendit analüüsides võib teha järelduse kostja esindaja võimetusest haiguse ajal hagiavaldusele vastata. Menetluse edasine käik
9.Hageja palub vastuses määruskaebusele jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus rikkus seaduse sätteid ja ei ole kaja menetlemisel piisavalt kontrollinud hagi veenvust, on põhjendamatu. Maakohus on kaja menetlemisel hinnanud hagi õiguslikku põhjendatust ja õigesti järeldanud, et hagi on õiguslikult põhjendatud ehk veenev, kuna hagis nõutakse kostjalt raha maksmist käsunduslepingu alusel. Sellisel alusel nõude rahuldamine on võimalik VÕS § 619 lg 1 sätestatud alusel. Määruskaebuse esitaja väitel ei nähtu maakohtu tagaseljaotsusest, et kohus oleks hagi veenvust kontrollinud. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses märkinud, mida ta tagaseljaotsusega hagi rahuldamise eelduste kontrolli all silmas peab. TsMS § 407 lg 1 sätestab küll hagi tagaseljaotsusega rahuldamise ühe eeldusena hagi õigusliku põhjendatuse, kuid see ei tähenda, et kohus peab tagaseljaotsusega hagi rahuldamist põhjendama nii, nagu seda nõuab TsMS § 436 lg 1 tavalise 3(4)

otsuse tegemisel. Tagaseljaotsuse tegemise eeldusteks ei ole asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine, sest TsMS § 407 lg 1 viimase lause järgi loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lisaks sellele on maakohus tagaseljaotsuses siiski märkinud muu hulgas ka hagi aluse, et hageja nõuab kostjalt käsunduslepingu alusel tasu, mille maksmise tähtaeg oli 08.06.2015 ja kostja on jätnud kohustuse täitmata. Maakohus ei ole küll teinud viidet nõude võimalikule õiguslikule alusele (käesoleval juhul VÕS § 619 lg 1) ja sõnaselget järeldust hagi õigusliku põhjendatuse kohta, kuid hagi aluse märkimist tagasejaotsuses saab käsitada kohtu seisukohana hagi õigusliku põhjendatuse kohta. Kohus on rahuldanud hagi tagaseljaotsusega, mille tegemise üheks eelduseks on hagi õiguslik põhjendatus. Määruskaebuse esitaja väitel oli tal mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks, mida kohus põhjendamatult ei arvestanud. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud. TsMS § 417 lg 2 järgi rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse kui avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis taksitas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Maakohus on analüüsinud mõjuva põhjuse põhistatust asjaolude alusel ja õigesti leidnud, et kostja ei põhistanud hagile vastamata jätmise mõjuva põhjuse olemasolu. Maakohus on õigesti järeldanud, et kostja esitatud arstitõend ei tõenda, et kostja tervisehäire oli selline, mis takistas hagile tähtaegselt vastamast. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et pärast haiguslehe lõppemist ei olnud hagile vastamise tähtaeg veel lõppenud ja kostja oleks saanud kahe päeva jooksul kohtule teatada oma haigestumisest ja vajadusel taotleda hagile vastamise tähtaja pikendamist. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määranud, määratakse need kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt / Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja