Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.02.2023.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-7891
Tsiviilasi
X hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes 1453,14 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: Janne Kivistik (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja: C (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx) Eelistung 12.09.2022, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 26.05.2022 esitatud ja 03.06.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Xlt (hageja) Y (kostja) kasuks Harju Maakohtu 04.04.2019 kohtotsusega alates 01.01.2019 välja mõistetud igakuine elatis summas 220 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni 12.12.2028. Peale nimetatud otsuse tegemist on suurenenud peretoetused ning samuti muutunud perekonnaseadus ning elatise arvestamise alused. Nimetatud otsuses ei ole kohus arvestanud suurperetoetusega ning samuti ajaga, mil laps viibib isa juures. Lapse eest saab lapsetoetust kostja seaduslik esindaja, seega elatise summast tuleb lahutada pool lapsetoetuse määra (255,64 – (60/2)=225,64 eurot). Kostja seadusliku esindaja peres kasvab 3 last, mistõttu makstakse perele ka lasterikka pere toetust, mille saajaks on kostja seaduslik esindaja. Seega tuleb elatise summast maha arvestada ka lasterikka pere toetus (225,64 – (300/2)/3=175,64 eurot). Kostja veedab hageja juures vastavalt vanemate kokkuleppele 10 päeva: reedel kella 14:00st (peale koolipäeva lõppu) kuni teisipäeva hommikuni, kella 09:00ni (koolipäeva algus) ja seda üle nädala nädalavahetustel. Lisaks toimub kohtumine ka 1 kord nädalas nädala sees, teisipäevast kolmapäevani neil nädalatel, kui nädalavahetuse on laps emaga. Koolivaheaegadel on laps pool ajas ühe ja pool ajast teise vanemaga. Seega laps veedab kohustatud vanema juures iga kuu rohkem kui 6 päeva, mistõttu elatise summat muudetakse vastavalt. Kuna laps elab hageja juures igakuisest kohustatud ajast 66,67%, tuleb elatist vähendada selle protsendi võrra, seega 175,67 – 66,67%=58,54 eurot. Võttes arvesse, et kostja õpib Tallinna XXXkoolis, kus on õppemaks (2021/2022 õppeaastal 1540 eurot ehk kümnel kuul 154 eurot kuus), on nõus kostja tasuma igakuisest õppemaksu arvest 50% ise otse teenuse osutajale. Kostja on ka nõus sellise jaotusega, et 5 kuud maksab hageja ja 5 kuud kostja seaduslik esindaja, et vältida mistahes tekkivaid segadusi. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o 12.12.2028, tsiviilasjas nr xxx Harju Maakohtu 04.04.2019 kohtuotsusega välja mõistetud summat ja mõista igakuine elatis välja muutuva suurusena, mis on seotud perekonnaseaduse §-ga 101. Samuti palus hageja resolutsioonis märkida, et hageja tasub 50% kostja õppemaksust Tallinna XXXkooli arvest otse teenuse osutajale, lähtudes esitatud arve summast või alternatiivina tasub septembrist – jaanuarini igakuised kostja kooli õppemaksud Tallinna XXXkool ́ile ja C tasub veebruarist – juunini igakuised Y ́a kooli õppemaksud Tallinna XXXkool ́ile, vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Kostja vastus
Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Hageja poolt esitatud hagis ei lähtuta lapse tegelikest vajadustest ning ei arvestata hooldava vanema sissetulekut. Kostja igakuised kulud moodustavad kokku 700,19 eurot, s.h eluasemekulud (korteri üür, elekter, vesi, prügivedu, halduskulud, küte) 194,15 eurot, söök, hügieen ning majapidamistarbed 175 eurot, riided ja jalanõud 90 eurot, kooli õppemaks + toit koolis 146,55 eurot, lauamänguring 12 eurot, sidekulud (telefon, internet) 8,46 eurot, tervishoid 20 eurot, juuksur 12 eurot, kooli lisakulud (klassiraha, õpetajate kingitused, õpetajate lilled, väljasõidud jne) 5 eurot, käsitöötarbed 5 eurot, füüsilist aktiivsust arendavad vahendid (jalgratas, tõukeratas, kiiver, rula jne) 10 eurot, taskuraha 10 eurot, sisustus (voodi, lamp, laud, kõik muu ühiskasutuses olev mööbel ja asjad) 7 eurot, õppevahendid, käsitöötarbed, mänguasjad 5 eurot. Sügisest soovib laps minna trenni, teda huvitab korvpall ja jiu jitsu, ühe neist sooviks kindlasti valida. 2019 aastal kohtus käies räägiti ka trennidest, sel hetkel laps üldfüüsilises trennis ei käinud. Kohtus mainiti, et kui laps läheb, siis isa peab pool trenni kulu lisaks igakuisele elatisele katma. Vaatamata sellele, pole isa nende aastate jooksul ühtegi kostja trenni olnud nõus 50% ulatuses tasuma, tasunud on kostja esindaja täies ulatuses üksinda. Kui igakuistest kuludest arvutada maha kostja lapsetoetus 700,19-60= 640,19, sealt summast võtta maha ka 1/3 suurperetoetusest 640,19-300/3=540,19, siis selgub, et igakuine kulu, mida nii kostja esindaja kui hageja peaksid ühiselt kandma on 540,19 eurot, millest pool ehk summa, mida kumbki vanem peaks panustama on 270,09 eurot. Kuigi senine hageja poolt makstav elatissumma ei lähtu lapse tegelikest vajadustest ja lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest ei ole kostja esindaja lapse isalt kui majanduslikult paremini kindlustatud vanemalt suurema elatise maksmist nõudnud vaid võtab rohkem kui pool lapse ülalpidamiskuludest enda kanda. Kostja veedab aega hageja juures reedel pärast kooli kuni teisipäeva hommikuni ja seda üle nädala nädalavahetustel. Lisaks toimub ka kohtumine 1 kord nädalas nädala sees, teisipäevast kolmapäevani neil nädalatel, kui nädalavahetusel on laps emaga. Kuid siinkohal on oluline välja tuua, et kui laps on haige, siis veedab ta aega ema juures. Koolivaheaegedel on täpselt sama graafiku alusel kostja hageja juures, mitte pool aega ühe vanema ja pool aega teise vanema juures nagu väidab hageja. Hageja pole isegi soovi avaldanud sellisel moel lapse elus osaleda. Kostja esindaja on aastaid teinud suuri pingutusi, et võimaldada kostjale sellist kooli ja elukvaliteeti. Kui rahuldada hageja nõue, siis kahjuks enam ei oleks võimalik kostjal jätkata samas koolis õpinguid. Nimelt kostja põeb xxx, mille tagajärjel tarbib erinevaid ravimeid, mis on mõjutanud tema õppimisvõimet koolis ja mujal. See kool, kus ta praegu käib on selline, kus võetakse arvesse kostja haigust ja tema võimekust vastavalt sellele. Kostjal on keeruline lugeda ja kirjutada ning tavakoolis ei saaks ta hetkeseisuga kuidagi hakkama. Kohtu põhjendused
tellinud koolis ka sööki, siis on eluliselt usutav, et vähemalt lõunasööki lapsed koolis söövad. Kostja poolt esitatud söögiraha küsitlusest nähtub, et lõunasöögi hinnaks on 2 eurot (dtl 79). Kui arvestada, et 2022/2023 õppeaastal on 173 koolipäeva, siis on aastane lõunasöögikulu 346 eurot, mis teeb igakuiseks kuluks 28,83 eurot. Samuti loeb kohus usutavaks, et seoses kooliskäimisega kaasnevad kulud ka koolitarvetele, väljasõitutele, klassirahale ja muule sellisele. Kohus loeb seega tõendatuks ja eluliselt usutavaks kulud seoses kooliga kokku 190 eurot. 6.6 Kostja on välja toonud kulud lauamänguringile 15 eurot ning trennile 35 eurot. Kohus on seisukohal, et igasuguste hobidega tegelemine ja treeningutes osalemine on arendav ja vajalik. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kostja üheski ringis või treeningus osaleks. Huviringide maksumuse tabel nimetatut ei tõenda (dtl 80). 6.7 Kohus loeb tõendatuks, et kostja igakuine sidekulu moodustab kokku 12,73 eurot, sh telefon 6,98 eurot ja kodune internet 5,75 eurot (dtl 81, 82). Arvestades kostja vanusega ei saa nimetatud kulusid pidada ebavajalikuks. 6.8 Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb kostjal aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine) ning 20 eurot on nimetatud kulude osas mõistlik. 6.9 Kostja on välja toonud oma nimekirjas ka muid kulusid, sh kulu juuksurile, füüsilist aktiivsust arendavate vahendite kulu, sisustus, sidevahendid ja muud ootamatud kulud. Kohus peab eluliselt usutavaks, et juuksuris tuleb aeg-ajalt käia ning samuti võib tekkida muid täiendavaid ettenägematuid kulusid. Samas kõik muud kulud ei pruugi olla hädavajalikud ning samuti tuleb arvestada asjaoluga, et need ei ole igakuised ega ka igaaastased. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks täiendavaks kuluks kokku 20 eurot. 6.10 Eeltoodust võib pidada usutavaks ja põhjendatuks, et kostja igakuised kulud on käesoleval ajal kokku ca 738 eurot. Seega on kostja igakuised kulud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga suurenenud.
moodustab 220,67 eurot. Kuna hagejalt on juba kostja kasuks välja mõistetud igakuiselt elatis 220 eurot, siis ei ole põhjendatud elatist vähendada põhjusel, et kostja emale laekub peretoetus ja lasterikka pere toetus.
Menetluskulud
abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte mentluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.