Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-22-6186 tamisel ja ühisomandit koormav korteriomandi müügilepingust tulenev A Ti ja S Ta kohustus Swedbank AS ees.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

2-22-6186

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing Aktiva Finants ja OÜ Aktiva Financial Solutions (edaspidi hagejad) esitasid Viru Maakohtule hagi A Ti ja S Ta (edaspidi kostjad) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on A Ti suhtes alustatud täitemenetlused järgmiste hagejate kasuks tehtud lahendite alusel: 05.12.2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-128281 889,84 eurot koos lisanduva viivisega; 05.12.2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-129606 1082,55 eurot koos lisanduva viivisega; 10.01.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-128843 1177,62 eurot koos lisanduva viivisega; 03.11.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-125594 755,78 eurot koos lisanduva viivisega. Täitemenetlustes ei ole midagi laekunud. Kohtutäituritel ei ole täitemenetlustes õnnestunud võlgnikelt võlga sisse nõuda. Võlasummad on lisandunud viivise arvelt kasvanud ja on hagi esitamise ajaks kokku ca 3905 eurot. Kohtutäitur Andrei Kreki 09.02.2022. a õiendi kohaselt ei ole nõuete täitmine muu vara arvelt võimalik, kostja I töötab OÜ-s x, kus arestitud töötasust raha ei laeku. Kohtutäituri andmetel kuulub abikaasade ühisvara hulka kinnisasi asukohaga x, Narva linn, Ida-Viru maakond, registriosa nr xxx. Abieluvararegistris puuduvad andmed abieluvaralepingute kohta. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale täituril ega hagejal ei ole. Arvestades kostjate sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu ning varem algatatud täitemenetluste arvu ei ole seisuga 09.02.2022 sissenõudja nõude rahuldamine lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik. Vastavalt kinnistusraamatule on kostjate ühisomandis kinnisasi - korteriomand asukohaga Ida-Viru maakond, Narva linn, x (registriosa nr xxx). Kostjate ühisomandis oleval ühisvaral lasub IV jaos hüpoteek Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks 350 000,00 krooni, s.o 22 369,08 eurot. Lähtudes kohtutäituri teatest, ei ole käesoleval juhul võimalik võlgnike kohta tehtud täitedokumente täita ning täitmiseks esitatud võlgnevust sisse nõuda, kuna kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul lahusvara ja raha, mille arvelt oleks võimalik sissenõudja nõue täitemenetluses kohe ja täies ulatuses rahuldada. Hagejad pöördusid oma õiguste kaitseks kohtusse ja nõudsid täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 alusel A Ti ja S Ta ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hagejad paluvad jagada kostja I A T ja kostja II S Ta ühisvara järgmiselt: - lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjale asukohaga Ida-Viru maakond, Narva linn, x (registriosa nr xxx), selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras; -

korteriomandi müügist saadud rahast täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ja ühisomandi koormav korteriomandi müügilepingust tulenev kostja I ja kostja II kohustus Swedbank AS ees;

-

jagada kinnisasi asukohaga Ida-Viru maakond, Narva linn, x (registriosa nr xxx) müügist pärast müügiga seonduvate täitetasude tasumist üle jääv raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades;

2-22-6186 -

täita kostja I-le jäävast rahast kostja I kohustused hageja I ees, mis tulenevad 05.12.2019. a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-19-128281, 05.12.2019. a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-19129606, 10.01.2020. a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-19-128843 ja kohustus OÜ Aktiva Financial Solutions ees, mis tuleneb 03.11.20202. a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-20-125594.

Kostja I lõplik kohustus selgub pärast kogu põhivõlgnevuse laekumist, kuna vastavalt täitedokumenditele lisanduvad viivised põhivõlalt kuni kohustuste täitmiseni ja kanda saadud summad Julianus Inkasso OÜ arveldusarve nr xxx. Makse sooritamisel märkida viitenumber 715248908; Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid, nõudis kirjalikku vastust ja hoiatas kostjaid, et tähtajaks vastamata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale II isiklikult kätte 4.05.2022 ja kostjale I edasiandmiseks 4.05.2022. a temaga ühes eluruumis elavale isikule (kostja I abikaasa S Ta – kostja II). Kostjad 14-päevase tähtaja jooksul kohtule vastust hagiavaldusele ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 j 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib TsMS § 407 lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjatel ei ole hagi üle vaidlust. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt ning tuleb rahuldada. Kohus leiab, et hagejate nõue ühisvara jagamiseks on põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus jätab otsusega rahuldamata hagejate taotlused, mille kohaselt tuleks korteriomandi müügist saadud rahast täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ja ühisomandi koormav korteriomandi müügilepingust tulenev kostja I ja kostja II kohustus Swedbank AS ees ning et kostja I-le jäävast rahast täita kostja I kohustus hageja I ees, mis tulenevad 05.12.2019. a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-19-128281, 05.12.2019. a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-19-129606,

2-22-6186 10.01.2020. a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-19-128843 ja kohustus OÜ Aktiva Financial Solutions ees, mis tuleneb 03.11.20202. a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-20-125594. Kohus leiab, et hagejad on kohtule esitanud eelnimetatud nõuded, mille puhul on tegemist täitemenetluse toimingutega, millesse kohus ühisvara jagamise nõuet lahendades sekkuda ei saa. TMS § 14 lg 2 järgi saab hageja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et hagejate taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele. Sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades. Hageja võib nõuda, et täiteasja menetlev kohtutäitur, milles täidetakse hageja nõuet kostja I vastu, pööraks pärast ühisvara jagamist kostja I osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selleks on kohtutäituril võimalik TMS § 111 järgi arestida kostja I nõue ühisvara jagamise tulemusel talle kuuluva osa väljamaksmiseks. Pärast ühisvara jagamist on tegemist kostja I lahusvaraga, millele kohtutäitur saab sissenõude pöörata. TMS § 14 lg 2 ei reguleeri võlgniku vastu erinevate täitmisnõuete rahuldamise järjekorda. Seega sellest ei tulene, et kohus saaks otsustada, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja I lahusvara hageja nõude täitmiseks kasutada. Kohus märgib, et hagejate nõude puhul ei ole tegemist PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samale järeldusele on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma 04.02.2021. a lahendis tsiviilasjas nr 2-20-14123 (p 6). Samuti ei ole hagejate vastava nõude puhul tegemist TsMS 445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Samuti ei ole kohtul võimalik TsMS § 445 lg 1 järgi otsuse täitmise korda määrates kalduda kõrvale seaduses sätestatust. Olukorras, kus nõuete täitmise järjekord täitemenetluses on reguleeritud TMS-s (hageja soovitud ühisvara jagamise viisi puhul võib eelkõige kõne alla tulla TMS § 119), ei saa kohus otsustada seaduses sätestatust erinevate nõuete täitmise järjekorda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi tagamine 28.04.2022.a määrusega rahuldas kohus hagejate hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise korras kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kostjate ühisomandis olevale kinnisasjale kolmandasse jakku käsutamise keelumärge hageja kasuks. Kohtumäärus jõustus 20.05.2022.

2-22-6186 TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Hagejad ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist või asendamist. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine pooltele liigselt koormav.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Arvestades hagi rahuldamise ulatust leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud jätta hagejate menetluskulud täies ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus rahuldas hagejate põhilise nõude ühisvara jagamiseks ja hagejad saavutasid hagiga oma eesmärgi. Kohus jättis rahuldamata üksnes hagejate taotluse kohtuotsusega kindlaks määrata, et kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja nõue kostja vastu, mis tuleneb kohtulahenditest. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hagejad paluvad kostjatelt välja mõista 997,50 eurot menetluskulu – 420 eurot riigilõivu hagi esitamisel, 70 eurot riigilõivu hagi tagamise taotluse esitamisel ja õigusabikulu 507,50 eurot. Kohus leiab, et hagejate menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 490 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 ning § 59 lg 17). Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 3,5 tundi, põhjendatud on ka tunnitasu (145 eurot/tund). Seega hagejate õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud 507,50euro ulatuses (3,5 tundi*145 eurot). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt võrdsetes osades hagejate kasuks välja menetluskulud kokku 997,50 eurot (riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 507,50 eurot), s.o 50% ulatuses kostjalt I (498,75 eurot) ja 50% ulatuses kostjalt II (498,75 eurot). Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hagejad paluvad, et menetluskulud kantaks hagejate poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjaid maksma menetluskulud hagejate poolt määratud arveldusarvele.

2-22-6186

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.