Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-22-12744
Määruse tegemise aeg ja koht
02. veebruar 2023, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Aktiva Finants OÜ hagi A ja B vastu ühisomandi lõpetamise ning ühisvara jagamise nõudes.
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine /Riigilõivu tagastamine / Hagi tagamise tühistamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150 Harjumaa)
Hageja Alla Žulinskaja ja Sigrid Rahkema (volikirjade esindajad: alusel, e-post xxx) Kostja I:
A (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx; epost xxx)
Kostja II: B (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, epost xxx)
OÜ
OÜ Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagi A ja B vastu ühisomandi lõpetamise ning ühisvara jagamise nõudes. Koos hagiga esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. Hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse kohaselt: Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-22-100020 02.02.2022.a tehtud maksekäsuga rahuldanud OÜ Aktiva Finants avalduse ja mõistnud välja Alt võlgnevuse 666,63 eurot, millele lisanduvad täiendavad viivised. Maksekäsk kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. AS Aktiva Finants on edastanud nõude 04.02.2022 täitmisele kohtutäiturile Andrei Krek, kes algatas täiteasja 066/2022/477. Täitemenetluse raames ei ole laekumisi toimunud. 26.08.2022.a õiendi kohaselt on kohtutäitur A. Krek kostja I osas teinud registervara olemasolu tuvastamiseks järelepärimised järgmistesse registritesse: Kinnistusregister, Eesti väärtpaberite keskregister, Liiklusregister, Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem, Töötamise register, Maksu- ja Tolliamet, Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklik register, Äriregister, Pärimisregister, Abieluvararegister. Kostjale I on 17.05.2022 edastatud vara nimekirja esitamise nõue, mille kostja I vastanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust kinnitas kohtutäitur, et ei ole õnnestunud kostja I suhtes toimuvates täiteasjades nõudeid rahuldada kostja I lahusvara ja sissetulekute arvelt. Kostjale I kuulub korteriomand asukohaga xxx, mis on ühisomandis kostjaga II.
Hageja on esitanud kostjate vastu ühisomandi /korteriomandi/ lõpetamise ja ühisvara jagamise nõude selliselt, et: 1.1 Lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxxxx), selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras; 1.2 Jagada kinnisasi asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxxxx) müügist pärast müügiga seonduvate täitetasude tasumist üle jääv raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades; 2.2.3 Kostjale I jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja I kohustus hageja ees, mis tuleneb ts 2-22-100020 kohtumäärusest 02.02.2022. a. Kostja I lõplik kohustuse suurus selgub alles pärast kogu põhivõlgnevuse laekumist, kuna vastavalt täitedokumenditele lisanduvad viivised põhivõlalt kuni kohustuste täitmiseni. Hageja palus hagi tagamise korras teha käsutamise keelumärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx kantud korteriomandile (aadress xxx) ja registriossa nr xxxxxxxx kantud korteriomandile (aadress xxx). Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et keelumärke seadmine ei ole põhjendatud, palub hageja seada eeltoodud kinnisasjale eelmärke. Viru Maakohus rahuldas 31.08.2022.a määrusega hagi tagamise taotluse ning seadis kostjate A ja B ühisomandis olevale korteriomandile asukohaga xxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonda kantud registriosa nr. xxxxxxxx) III jaos käsutamise keelumärge OÜ Aktiva Finants kasuks. Kostja A esitas 21.10.2022 vastuse hagaile, milles mh märkis, et põhinõue on hagejale tasutud maksekäsu menetluses märgitud kontole. Kostja märkis, et on nõus sõlmima kompromissi, kuid kuna kaaskostja suhtes hagejal nõuet ei ole, siis on kostjale ebaselge, miks on hagi ka tema vastu esitatud. Kostja palub hagejal esitada viivise arvestus, mille ta on nõus tasuma. Menetluskulude suurusega kostja ei nõustunud. 20.12.2022.a kirjaga tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja esindaja A. Žulinskaja esitas 02.01.2023 seisukoha, milles märkis, et hageja nõue kostjate vastu on täidetud täitemenetluse raames, hageja on teinud kostjale Ble ettepaneku kompromissi sõlmimiseks menetluskulude osas, menetluskulude tasumise ajatamisega, kostja sellega nõustunud ei ole. Menetluskulude suuruse osas märkis esindaja, et: „Kostja I väidab, et hagejate menetluskulud on ebamäärased. Siin kohal hageja selgitab, et enne hagi esitamist kohtule on hageja edastanud kostjatele hagihoiatuse. Kostjad hoiatuskirjale ei reageerinud. Seega ei jäänud hagejal üle muu, kuid pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kohtumenetlusega kaasnenud menetluskulud riigilõivu ja esindustasu näol on põhjendatud ja tuleb jätta kostjate kanda. 2.7. Hageja selgitab, et iga hagi on ainulaadne, iga fakti kirjeldab hageja hagis eraldi vastavalt iga olukorra eripärale. Hageja hagi koostamine ei kujuta endast vaid lünkade täitmist olemasoleval blanketil. Hageja esindaja on tutvunud ja analüüsinud nõude aluseks olevate dokumentidega, koostanud hagiavalduse, komplekteerinud hagiavalduse lisasid, koostanud seisukoha ja esitanud dokumendid kohtule. Nimetatud toimingutele kulub aega, hageja esindaja on teinud tööd ning hageja esindaja ajakulu on igati põhjendatud.“ Kostja A esitas 04.01.2023 vastuse, milles märgib, et on nõus tasuma hagejale viivised, mille arvestust on ta hagejalt palunud oma 21.10.2022 vastuses hagile. Kompromissi sõlmimisel teeb ettepaneku jätta menetluskulud (va riigilõiv) poolte endi kanda. Kompromissi sõlmimisel loobub edasikaebe õigusest. Hageja esindaja S. Rahkema esitas 11.01.2023 seisukoha, milles märkis, et hageja nõue on täidetud täitemenetluse raames pärast hagi esitamist. Hageja esindaja teeb jällegi ettepaneku sõlmida menetluskulude osas kompromiss, vähendades menetluskulusid (õigusabikulusid) 220 eurot võrra. Lõplikeks menetluskuludeks oleks 780 eurot, sh 1⁄2 riigilõivust 210 eurot,
hagi tagamise riigilõiv 70 eurot ja õigusabikulud 500 eurot. Hageja on nõus menetluskulude tasumise ajatamisega. 16.01.2023.a kohtunõudega palus kohus hageja esindajal täpsustada alljärgnevaid asjaolusid: 1) Hageja esindajad ei ole oma seisukohtades esitanud arvamust haginõudega ja hagi tagamisega seonduvalt. Kui hageja nõue kostjate vastu on täidetud täies ulatuses, sh viiviste osas, siis tulnuks hagejal teatada, kas ta loobub hagist seoses nõude täitmisega. Hageja ei ole seda teatanud. 2) Kas kohus võib hagi tagamise tühistada? 3) Kui kostja on teatanud, et ei ole nõus hageja poolt menetluskulude osas pakutud kompromissi sõlmimisega, siis miks hageja jätkuvalt menetluskulude osas kompromissi pakub? Kostja on nii 21.10.2022.a kui ka 04.01.2023.a vastustes teatanud, et ei ole nõus hageja esindaja õigusabikulude suurusega. 4) Miks ei ole hageja haginõude täieliku täitmise korral esitanud kohtule taotlust menetluse lõpetamiseks koos menetluskulude väljamõistmise, 1⁄2 riigilõivu tagastamise taotlusega? Kohus palus hageja esindajal esitada kohtule täpsustus ülalnimetatud asjaolude suhtes ja/või taotlus menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega hiljemalt 23.01.2023. Hageja esindaja esitas 23.01.2023 kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna hagiavalduse aluseks olev täiteasi nr 066/2022/477 on lõpetatud seosed nõude rahuldamisega. Kostja I on seega oma võlgnevused hageja ees täitnud peale ühisvara jagamise hagi esitamist. Hageja palus võtta vastu hagist loobumine, välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1000 eurot, mis koosneb 1⁄2 riigilõivust 210 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 70 eurot ja esindustasu 720 eurot, ilma käibemaksuta, nagu hageja on oma menetluskulude nimekirjas (29.08.2022 hagiavaluse lisa 7) välja toonud. 29.08.2022 on hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 420 eurot, millest hageja taotleb 1⁄2 riigilõivu tagastamist summas 210 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Hageja palus kustutada kinnistule registriosa numbriga xxxxxxxx asukohaga xxx, hageja kasuks seatud keelumärge. Kostjad esitasid 30.01.2023 arvamused hagist loobumise ja menetluskulude kohta. Kostjad nõustusid menetluse lõpetamisega, kuid ei nõustunud menetluskulude väljamõistmisega, va 1⁄2 riigilõivust. Kostjad ei olnud nõus sellega, et õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna kostja II oli alusetult menetlusse kaasatud, pealegi haginõude, summas 666,63 eurot, puhul on õigusabikulud 720 eurot hageja enda riisiko.
Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja 23.01.2023.a avalduses loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Viru Maakohtu 31.08.2022.a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse. TsMS § 386 lg 4 kohaselt, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus
lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seoses menetluse lõpetamisega tühistab kohus 31.08.2022.a hagi tagamise määruse alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtumääruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Riigilõivude osas on menetluskulu taotlus põhjendatud. Hageja on hagiavalduse esitamise eest 29.08.2022 tasunud riigilõivu kogusummas 490 eurot, sh riigilõiv hagi esitamiselt 420 eurot ja hagi tagamiselt 70 eurot. Hageja taotleb esindustasu väljamõistmist kostjatelt summas 720 eurot (arvestusega 7 h x 120 eurot töötunni hind). TsMS § 175 lg 1 tulenevalt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 720 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga (hagiavaldus ei ole oma mahult suur, 6,5 lk, millest rohkem kui 1⁄2 moodustavad viited seadustele; hageja on 2022. aastal esitanud ainuüksi Viru Maakohtusse 34 samaliigilist hagi, see tegemist nn masshagiga), tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus käesoleva tsiviilasja menetlemisega seotud põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313), nagu hageja tunnihinnana ka märkinud on. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 360 eurot. Antud juhul oli vaidluse esemeks kostjatele kuuluva ühisomandi lõpetamine ja ühisvara jagamine, seega oli nõue suunatud mõlema kostja vastu. Eeltoodut tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulude katteks 640 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub solidaarselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 280 eurot (210+70) ja õigusabikulud summas 360 eurot, kokku summas 640 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (640 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
Kostjate menetluskulud jätab kohus täies ulatuses kostjate endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 420 eurot. Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest 1⁄2 riigilõivust summas 210 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4; § 386 lg 4, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.