(OSAOTSUS)
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-22-16672
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
N. K. (K.) hagi A. K. (K.) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
30. jaanuar 2023.a.
Menetlusosalised
Hageja:
N. K. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)
Kostja:
A. K. (IK xxx, elukoht: xxx)
jaanuar 2023, Jõhvi
RESOLUTSIOON
Rahuldada N. K. hagi A. K. vastu abielu lahutamise nõudes.
2.Lahutada N. K. ja A. K. abielu, mis on sõlmitud 07.07.1990.a. Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr 399.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
1.N. K. esitas Viru Maakohtule hagi A. K. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. 1.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas 07.07.1990.a. ning selle kohta on tehtud kanne nr 399. Hageja väidab, et abielusuhted kostjaga on ammu lõppenud, 2017. aastal. Kumbki abikaasadest elab oma elu. Kostja ei tööta üle kahe aasta ega ka otsi tööd, majapidamises kostja osalust ei ole. Mingil ajal andis hagejale 100 eurot majapidamiskuludeks. Kostja süüa ei osta, ei anna raha toidu ostmiseks ka hagejale ega osale ka muul viisil koduses majapidamises. Kui kostjal raha oli, siis kuritarvitas alkoholi. A. K. sööb seda, mida hageja koju toob ning tarbib kommunaalteenuseid, nende eest sentigi maksmata. Päeval ja ööl istub arvuti taga, kulutab elektrit, elektriarvet ei tasu. Kostjal on hagejale teadaolevalt võlgu, esialgu tasus need hageja, kuid hiljem keeldus. Abielu on muutunud aastaid kostja ülalpidamiseks. Hageja ei soovi enam võõrast inimest sunniviisiliselt ülal pidada ning palub abielu lahutada. 1.2 Hageja soovib ka ühisvara jagamist. Hageja selgitab, et 1990. aastal abielludes, elasid pooled hageja vanemate korteris xxx 1995. aastal vahetasid hageja vanemad xxx tn 4-toalise korteri kahe korteri vastu: N. ja A. K. kolisid xxx 2toalisse ja hageja vanemad xxx 3-toalisse. Korterid erastasid hageja (xxx) ja hageja vanemad (xxx). 2008. aastal andsid hageja vanemad 3- toalise korteri pooltele ja kolisid ise nende 2-toalisse, ehk vahetasid korterid; xxx korteri ühisomanikena kanti kinnistusraamatusse N. K. ja A. K.. Hageja kinnitab, et kostja ei ole korteri omandamisse millegagi panustanud. Kostjal endal on olemas korter xxx. 2007.a andis kostjale selle korteri tema ema M. K.. M. K. ise elab vanurite hooldekodus, korter seisab tühjana. Hageja leiab, et korter xxx tuleb tunnistada hageja lahusvaraks, kuigi omandati see poolte abielu ajal, kuid vahetustehinguga ning hageja vanemate rahvakapitali obligatsioonide eest, vahetatava korteri erastas hageja. Poolte ühisvarasse kuulub veel sõiduauto Hyundai 2004.a väljalase, reg. märk xxx. Hageja hindab selle väärtuseks 2500 eurot, on nõus selle endale jätma ning tasuma kostjale hüvitist pooles osas ehk 1250 eurot.