Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-17830
Kohtuasi
Saaremaa valla avaldus X hooldusõiguse osaliseks piiramiseks ja lapsele eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19. märtsi 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isikud:
1.Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa
2.X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus
3.C (end C, isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19.03.2021 määrus osas, milles kohus määras Y-le eestkostja muus osas kui elu- ja viibimiskohta, haridust ja tervist puudutavates küsimustes.
2.Ülejäänud osas jätta Pärnu Maakohtu 19.03.2021 määrus muutmata.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Avaldus rahuldada. 3.2 Piirata osaliselt X isikuhooldusõigust, jättes ta ilma õigusest otsustada tema lapse Y (isikukood XXXXXXXXXXX) elu- ja viibimiskohta, haridust ja tervist puudutavaid küsimusi. 3.3 Määrata Y (isikukood XXXXXXXXXX) eestkostjaks elu- ja viibimiskoha määramisel ning haridust ja tervist puudutavate küsimuste otsustamisel kuni lapse täisealiseks saamiseni C (end C, isikukood XXXXXXXXXXX). 3.4 Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja eestkostjaks määratud ulatuses. Eestkostja õigus ja kohustus on eestkostetava isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
3.5 Eestkostja on kohustatud eestkostja ülesannete täitmise kohta esitama Pärnu Maakohtule kirjaliku aruande koos dokumentaalsete tõenditega hiljemalt aruandeaasta 15. detsembriks. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 15. detsember 2021. 3.6 Menetlusosalised on kohustatud kohtule viivitamatult teatama, kui eestkostja määramise aluseks olevad asjaolud ära langevad. 3.7 Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. 3.8 Määrus saata menetlusosalistele ning 10 päeva jooksul määruse jõustumisest registrit pidavale asutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. 3.9 Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja alaealise lapse esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda. 3.10 Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Y ja X esindamisega seotud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. 3.11 Võtta asja materjalidele juurde Saaremaa valla, X ja C poolt määruskaebemenetluses esitatud täiendavad tõendid. 3.12 Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Saaremaa vald (Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 30.12.2020 avalduse piirata X (puudutatud isik II, lapse ema) hooldusõigust Y (puudutatud isik I, laps) viibimiskoha ning tervist ja haridust puudutavate otsuste suhtes, määrata lapse eestkostjaks kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni eestkostet vajavate asjaolude äralangemiseni C (endine C, puudutatud isik III, lapse tädi) ning määrata lapse viibimiskohaks XXX.
2.Avalduse kohaselt on laps sündinud X ja Q kooselust. XX.XX.XXXX tegi Kuressaare Linnavalitsus otsuse hädaohus oleva lapse perest eraldamise kohta ning taotles Pärnu Maakohtult esialgse õiguskaitse korras vanemate hooldusõiguse piiramist, mis 27.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-9834 rahuldati. Samas tsiviilasjas piirati 11.12.2017 Pärnu Maakohtu määrusega vanemate isiku- ja varahooldusõigust lapse suhtes ning võeti vanematelt ära lapse suhtes esindusõigus, õigus määrata ilma eestkostja nõusolekuta lapse viibimiskohta ning õigus last kasvatada ja tema eest igapäevaselt hoolitseda. Lapse eestkostjaks määrati tema vanaema F.
3.08.05.2018 esitas lapse ema kohtule avalduse vanema hooldusõiguse taastamiseks lapse suhtes, mis 24.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-7134 rahuldati. Kohus otsustas lõpetada hooldusõigust piiravate abinõude rakendamise ning taastas lapse ema isiku- ja varahoolduse lapse suhtes. Ühtlasi kohustati lapse ema jätkama koostööd eestkosteasutuse lastekaitsespetsialisti ja tugiisikuga ning jätkama psühholoogilist nõustamist.
4.Perioodil 2019.a märts kuni august töötas lapse ema Soomes erinevatel töökohtadel, laps oli sel ajal koos vanaema ja puudutatud isikuga III Kuresaares. Alates 2019.a septembrist kuni detsembrini töötas lapse ema Kuressaares ja sel ajal elas laps emaga. 02.12.2019 pandi Kuressaares asuvas AS X tankla poes toime kuritegu. Sellega seoses tegi Pärnu Maakohus XX.XX.XXXX otsuse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja tunnistas lapse ema süüdi kuriteos karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7, 8 - § 25 lg 2, 4 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse 3 aastat 11 kuud, mis jäetakse tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui lapse ema ei pane 4 aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Alates 15.01.2020 töötas lapse ema uuesti Soomes ja laps oli vanaema ja puudutatud isikuga III. Periooditi käis lapse ema Eestis ja laps Soomes. Puudutatud isik III ja lapse vanaema on lastekaitseteenistusele andnud teada, et alates 2020. a augustikuust pole lapse ema Soomes töötanud.
5.23.09.2020 pöördus lastekaitseteenistuse poole puudutatud isik III, kes muretses lapse ema käitumises toimunud muutuste pärast. Lapse ema ei tööta, tarvitab narkootikume, alkoholi ja suhtleb isikutega, kellel on politseiga kokkupuuteid. Samuti olevat lapse emal kavas Soome riigilt sotsiaalpind saada, hakata toetusi taotlema ja viia laps Soome. Lapse ema ei lähtu lapse huvidest ja on valmis lõhkuma lapse jaoks hetkel stabiilse ja turvalise keskkonna. Sotsiaalkindlustusameti ja Soome lastekaitse koostöö tulemusel edastati 27.11.2020 avaldajale dokumendid, kus kajastatakse nii lastekaitsetöötaja infot kui ka lapse ema politseitoimiku väljavõtteid. Soome politseitoimikus välja toodud episoodide kohaselt on lapse ema kinni peetud narkootiliste ainete omamise ja teiste õigusrikkumiste tõttu. Samuti ei oma lapse ema teadaolevalt ametlikku töökohta ega kindlat sissetulekut ning elab sotsiaaltoetustest. Lastekaitsetöötajad on seisukohal, et on parem, kui laps jääb Eestisse, kuna lapse ema käitumine ja teod Soomes võivad viia lapse eraldamiseni Soomes ja laps võib sattuda temale täiesti võõras keelekeskkonnas lapsele tundmatute inimeste juurde.
6.30.11.2020 eraldati laps avaldaja otsusega perekonnast 72 tunniks.
7.Avaldaja 02.12.2020 avalduse alusel on käesolevas asjas Pärnu Maakohtu 03.12.2020 määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset, millega piirati lapse ema hooldusõigust lapse viibimiskoha osas, määrati mitte kauemaks kui 6 kuuks lapse ajutiseks eestkostjaks puudutatud isik III ning määrati lapse viibimiskohaks 6 kuuks XXX, Kuressaare.
8.Alates 30.11.2020 ei ole lapse ema oma lapsega kohtunud, telefonikõned on olnud juhuslikud ja lähtunud peamiselt lapse ema tujudest. Lapse ema vestlused lapsega sisaldavad lubadusi tulla külla, mis aga jäävad täitmata. Samuti süüdistab lapse ema puudutatud isikut III. Eelnev on tekitanud lapses palju segadust ja ta on hakanud keelduma emaga vestlemast või öelnud emale inetult.
9.Avaldaja on seisukohal, et lapse ema ei mõista, mis põhjusel laps perest eraldati ja määrati elama koos puudutatud isikuga III ning vanaemaga. Avaldaja leiab, et lapse huvidest ja heaolust lähtuvalt peab laps viibima keskkonnas, kus on tagatud lapse turvalised ja stabiilsed kasvutingimused. Lapse ema senine käitumine ja elukorraldus ei toeta arusaama vastutus- ja kohusetundlikust vanemlusest. Olukorras, kus lapsel on olemas kodu ja tuttav
keskkond Kuressaares ning inimesed, kes moodustavad lapse peamise perekonna ning lasteaed, kus on tekkinud sotsiaalsed suhted ja sõbrad, ei tohiks seda lapse jaoks muuta tingimustel, kus stabiilset lahendust ei ole. Lapse emal on väidetavalt ideed ja soovid, kuidas Soomes kõik toimuma hakkab, aga reaalseid lahendusi tal pakkuda ei ole. Samuti puuduvad lapse emal hetkel peale sotsiaaltoetuste stabiilsed sissetulekud. Lisaks on lapse emal ees kohtumenetlused seoses õigusrikkumistega Soomes ja pole teada, milliste tulemustega need lõppevad ning kuidas see mõjutab tema lähedasi, ennekõike last. Kuigi lapse ema ei pruugi soovida oma lapsele halba, siis tema arusaamad ja käitumine seavad lapse otseselt ohtu, mistõttu ema hooldusõiguse piiramine on ainuvõimalik meede lapsele turvalise ja arengule vastava kasvukeskkonna tagamiseks.
10.Lapse ema käitumist ja kohustuste täitmist iseloomustab kaootilisus ja järjepidevuse puudumine. Ta on võimeline ennast pühendama tööle ja lapse eest hoolitsemisele, kuid kahjuks näitab senine asjade käik, et see toimub ainult lühiajaliste episoodidena. Lapsevanema rolli täitmine eeldab aga kohusetunnet ja vastutuse võtmist ning lapse huvide ja vajaduste esmatähtsaks seadmist. Lapse ema suhtlemine kaasinimestega, lähedastega, ametnikega on üleolev ja impulsiivne ning ta ei kuula spetsialistide soovitusi. Lapse ema on väga isepäine, võtab rutakalt vastu otsuseid, mis talle parasjagu meeldivad, mõtlemata tagajärgedele või sellele, kuidas see lapsele võiks mõjuda. Lapse ema vajab enne ainuisikuliselt hoolduskohustuse täitmise jätkamist psühholoogilist abi ja nõustamist oma emotsioonidega toimetulekul ja küsimuses, kuidas kasvatada last tema heaolust lähtuvalt ning et ta oleks võimeline last kasvatama ilma toetava ja lapse jaoks turvalise tugivõrgustikuta. Nõustamise toel oleks võimalik omandada erialane väljaõppe ja/või suunduda stabiilsele tööle, mis annaks kindlustunde nii temale kui lapsele. Samuti on oluline vabaneda narkootiliste ja alkohoolsete ainete tarbimisest.
11.Eelnevast tulenevalt leiab avaldaja, et lapse emal on puudulikud oskused probleemide lahendamisel ja tal esinevad tõsised raskused lapse vajaduste märkamisel ja rahuldamisel. Lapse ema ei sea esikohale lapse vajadusi, vaid enda omad. Emaga koos elades on lapse areng ohustatud ema sõltuvusest narkootilistest ja alkohoolsetest ainetest. Lapse ema ei tunnista endale probleemi seoses puudujääkidega lapse kasvatamisel ja üldises toimetulekus. Tulenevalt lapse ema närvilisusest ning sõltuvusprobleemidest on tema seisukohad pidevalt muutuvad ning seetõttu võib ka eeldada, et tema kasvatusmeetod pole järjepidev ega tekita lapsele turvalist keskkonda. Tegelikkuses teostavad lapse hooldusõigust lapse vanaema ja puudutatud isik III, kes panustavad lapse heaolu ja arengu tagamiseks nii aega kui raha. Tänu tugivõrgustiku olemasolule Eestis ei saa tekkida olukorda, et laps jääb üksi või järelevalveta, mida Soomes aga ei ole võimalik tagada. Puudutatud isik III on osalenud lapse elus alates lapse sünnist, on üles näidanud tahet ja oskust last kasvatada ning tema eest hoolitseda. Puudutatud isik III väärtustab lapse vajadust suhelda mõlema vanemaga. Puudutatud isik III on andud lapsele võimaluse suhelda oma bioloogilise isaga ja tema perega, mis aga lapse ema poolt oli pikka aega välistatud. Puudutatud isikute seisukohad
12.Lapse ema vaidles avaldusele vastu. Lapse ema on seisukohal, et avaldaja on kohtule esitanud vigaseid fakte ja tõendamata kuuldusi. Lapse emaga on keeldutud igasugusest koostööst. Lapse ema on tõepoolest töökohti vahetanud, kuid pole isegi 2 kuud olnud tööta. Lapse ema pole kunagi lahti lastud. Tänaseks on lahenenud ka finantsilised raskused. Lapse ema alkoholi tarbimine on minimaalne. Ema on nõus tegema kasvõi ülepäeva narkoteste. Lapse ema on katkestanud suhtlemise inimestega, kelle kriminaalsest taustast ta on teada saanud. Lapsel oleks Soomes oma suur tuba, samal ajal kui vanaema juures on imepisike
magamistuba. Lapsel on tekkinud ema juurest eemal olles nutisõltuvus, samuti sööb laps ebatervislikult. Laps soovib emaga olla. Lapse ema on Eestis olles viibinud kogu aeg lapsega.
13.Puudutatud isik III toetas avaldust ning palus end määrata lapse eestkostjaks. Puudutatud isik III selgitas, et lapse emal oli 2019. a alguses soov tagada lapsele kodu, head elamistingimused ja järelevalve, kuid töökohad hakkasid kiiresti vahetuma ja aina enam langes rõhuasetus pidutsemistele ja väljas uitamisele. Soomes tekkisid esimesed ohumärgid, et lapse ema keskendus pigem narkootikumide tarbimisele, mitte tööle ega lapse heaolule. 2019. a detsembris sooritas lapse ema ootamatult XXX tanklas kuriteo. 2020. a jaanuarikuus läks lapse ema Soome, kuna nägi seda ainsa lahendusena probleemidest vabanemiseks. Sellegipoolest hakkas Soomest laekuma infot, et lapse ema tarvitab narkootikume ning tal polnud võimalik rahaliselt last toetada, kes jäi Eestisse vanaema juurde. 2020. a augusti lõpus tuli lapse ema Eestisse ja rääkis pereliikmetele, et on oma meestuttava mõjutusel terve suvi narkootikume tarvitanud, eelkõige amfetamiini. Soomes on lapse ema suhtes algatatud kriminaalmenetlus, kuna sõitis alkoholijoobes ning lubadeta. Kui laps on olnud Soomes ema juures, siis halvas tujus olles on ema keelanud lapsel Eestis olevate pereliikmetega suhtlemise. Lapse emal puuduvad pidevalt rahalised vahendid enda ja lapse eest hoolitsemiseks ning ta suhtleb inimestega, kes tarvitavad narkootilisi aineid. Lapse ema ei ole tundnud muret, kas lapsel on olemas kõik vajalikud riided. Lapse emal tundub olevat raskusi arusaamisega, et laps peab olema hoitud ja lapsevanemana on see ema ülesanne.
14.Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada täies ulatuses. Käesolevaks ajaks on olukord halvenenud ja lapse ema ei suuda luua lapsele turvalist keskkonda kasvamiseks. Lapse ema on süüdi mõistetud kriminaalasjas, talle on määratud kriminaalkaristus. Lapse ema ei oma kindlat töökohta ega sissetulekut, tarvitab alkoholi ja narkootikume, suhtleb isikutega, kellel on kokkupuuteid politseiga. Maakohtu määrus
15.Pärnu Maakohtu 19.03.2021 määrusega rahuldas kohus avalduse, piiras osaliselt lapse ema isikuhooldusõigust jättes ta ilma õigusest otsustada lapse elu- ja viibimiskoha, haridust ja tervist puudutavaid küsimusi. Kohus määras lapse eestkostjaks kuni lapse täisealiseks saamiseni puudutatud isiku III ning sätestas määrusega eestkostja õigused ja kohustused.
16.Maakohus selgitas, et lapse vanemate hooldusõigust on piiratud Pärnu Maakohtu 11.12.2017 määrusega ts asjas nr 2-17-9834 ning lapse ema hooldusõigus taastati 24.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-7134. Eeltoodud lahendist nähtub, et lapse ema kinnitas, et need alused, mis põhjustasid tema vanema hooldusõiguse piiramise, on ära langenud, ta ei tarvita alkoholi, ei suhtle agressiivsete inimestega; et ta mõistab, mida tähendab vastutus lapse heaolu eest ja püüab teha kõik endast sõltuva selleks, et laps kasvaks armastuse ja ohutuse õhkkonnas; et talle on sotsiaalametnike osutatud abi olnud väga kasulik ning võimalusel sooviks avaldaja kasutada ka edaspidi nende pakutavaid teenuseid enda ja lapse elu korraldamisel. Kohtu ette toodud sündmuste kirjeldusest nähtuvalt ei ole lapse ema suutnud kohtule varasemalt antud lubadusi täita.
17.Kohtu ette toodud asjaoludest, samuti Sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistri (STAR) väljavõttest nähtub, et lapse ema senine käitumine ja elukorraldus ei toeta arusaama vastutus- ja kohusetundlikust vanemlusest. Ilmselge on, et lapse huvidest ja heaolust lähtuvalt peab laps viibima keskkonnas, kus on tagatud lapse turvalised ja stabiilsed kasvutingimused. Maakohus nõustus avaldajaga selles, et olukorras, kus lapsel on olemas
kodu ja tuttav keskkond Kuressaares, toetavad lähisugulased vanaema ja tädi näol, ei tohiks seda lapse jaoks muuta tingimustel, kus stabiilset lahendust ei ole. Lapse emal on ideed ja soovid, kuidas Soomes tema ja lapse elukorraldus toimuma hakkab, aga avaldaja ja ka kohtu jaoks usutavaid reaalseid lahendusi hetkel veel ei ole.
18.Ärakuulamisel võis lapse ema selgitusest järeldada, et hetkel peale sotsiaaltoetuste tal stabiilset sissetulekut pole, kuigi töökoht on olemas (vt tl 171 soomekeelne tööleping). Samas nähtub avaldaja esitatud EKC OY 5.1.2021 tõendist, et lapse ema töö selles ettevõttes on lõppenud joovastavatest ainetest tingitud põhjusel (tl 144). Lisaks on lapse ema Soomes toime pannud mitmeid õigusrikkumisi (joobes juhtimine; viibis autos, mille juhti kahtlustatakse narkojoobes autojuhtimises; politsei poolt kinnipidamine, kuna viibis varastatud autos; narkootilise aine omamine; lisaks on 08.11.2020 lapse ema teatanud häirekeskusele, et tema endine meessõber tungib tema korterisse ning 15.12.2020 on teatatud politseile rahurikkumisest samas korteris). Tähelepanuväärne on siinjuures asjaolu, et Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega on lapse ema süüdi mõistetud kuriteos KarS § 200 lg 2 p 7,8-§25 lg 2, 4 järgi ja mõistetud karistuseks vangistus 3 aastat ja 11 kuud 4 aasta pikkuse katseajaga. Eelnevast nähtub, et nimetatud karistus ei ole suutnud lapse ema mõjutada seaduskuulekalt käituma ning ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist Soome Vabariigis. Tänaseks pole teada, milliste tulemustega pooleliolevad kriminaalasjad Soome Vabariigis lõppevad ning kuidas see mõjutab last.
19.Asja materjalidest nähtuvalt peale vanema hooldusõiguse taastamist elas ja töötas lapse ema perioodil märts-august 2019 Soomes ning laps oli vanaema ja puudutatud isiku III kasvatada. Alates 2019. a septembrist asus lapse ema elama Saaremaale, üüris korteri ja 2019. a novembris-detsembris töötas hooldajana. Sellel perioodil viibis laps küll emaga, kuid viibis aeg-ajalt ka vanaema ja puudutatud isikuga III. Alates 15.01.2020 asus lapse ema jälle elama ja tööle Soome ning laps jäi vanaema ja tädi kasvatada ning suhtlus lapsega on olnud pigem minimaalne. Seega on peale lapse ema hooldusõiguse taastamist last kasvatanud suures osas endiselt vanaema ja puudutatud isik III. Tõendatud on, et lapse ema käitumist ja vanema kohustuste täitmist iseloomustab kaootilisus ja järjepidevuse puudumine. Tema pühendumine tööle ja lapse eest hoolitsemisele toimub ainult lühiajaliste episoodidena. Lapsevanema rolli täitmine eeldab aga kohusetunnet ja vastutuse võtmist ning lapse huvide ja vajaduste esmatähtsaks seadmist. Avaldaja väitel on X suhtlemine kaasinimestega, lähedastega, ametnikega üleolev ja impulsiivne ning ta ei kuula spetsialistide soovitusi; lapse ema on väga isepäine, võtab rutakalt vastu otsuseid, mis talle parasjagu meeldivad, mõtlemata tagajärgedele või sellele, kuidas see lapsele võiks mõjuda. Ka kohtuistungil mõjusid lapse ema seletused tema käitumise ja eluviisi osas pigem ennast õigustavana ning lastekaitseametnikke ning ema ja õde süüstavana. Tema kirjalik arvamus keskendub samuti peamiselt temale endale, ema ja õe halvustamisele, mitte aga lapsele ja lahenduste leidmisele.
20.Lapse ema etteheited ema ja õe aadressil lapse tervise rikkumise osas on aga ümberlükatud XXX Lasteaia direktori 28.01.2021 (tl141) arvamusega, mille kohaselt on lapse areng eakohane, ta on julge suhtleja, suudab enda emotsioone väljendada; laps on hästi hooldatud ning välimus korrektne, kõik vajalik on olemas; märgata on, et lapsel on olukord stabiilne ning tema käitumine on muutunud rahulikumaks ning et puudutatud isik III suhtub lapse kasvatamisse ja hoolitsuse väga kohusetundlikult. Ei ole täheldatud, et tal esineb aktiivsustähelepanuhäire. Saaremaa Vallavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja teostas 02.02.2021. a kodukülastuse lapse elukohas aadressil XXX. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga, kus elutoas asub lapse kirjutuslaud arendavate joonistus- ja meisterdusvahenditega. Magamistoas on lapsel omaette uus, lapse isa ostetud voodi (eelmine
voodi vahetati välja), vanaema voodi ja lapse riiete tarbeks eraldi kummut, liikumisruumi on piisavalt. Elamine on puhas ja korralik, sisustatud tagasihoidlikult, kuid kõik vajaminev on olemas. Laps peab elukohta oma koduks ja ütles korduvalt, et tahab vanaemaga ja puudutatud isikuga III koos olla.
21.Maakohus nõustus avaldajaga, et lapse emal on puudulikud oskused probleemide lahendamisel ja tal esinevad tõsised raskused lapse vajaduste märkamisel ja rahuldamisel. Lapse ema ei sea esikohale lapse vajadusi, vaid enda omad. Emaga koos elades on lapse areng ohustatud ema võimalikust sõltuvusest narkootilistest ja alkohoolsetest ainetest. Lapse ema ei tunnista endale probleemi seoses puudujääkidega lapse kasvatamisel ja üldises toimetulekus, tema ebakorrapärase eluviisi tõttu, võib ka eeldada, et tema kasvatusmeetod pole järjepidev ega tekita lapsele turvalist keskkonda. Käesolevas asjas omab märkimisväärset tähtsust mh asjaolu, et lapse ema hooldusõigust on oma lapse suhtes juba varasemalt, s.o 2017. aastal, piiratud. Kuigi mõistetav on vanema soov oma last ise kasvatada, tuleb perekonnaasjades otsused vastu võtta esmajoones lapse huvidest lähtuvalt. Praeguses olukorras tuleb vanema õigusest ise oma last kasvatada kõrgemale seada lapse õigus elada stabiilses ja ohutus keskkonnas, mis on lapsele tagatud puudutatud isiku III juures. Nii nähtub XXX Lasteaia direktori 28.01.2021 (tl141) arvamusest mh, et lapse areng on eakohane, ta on julge suhtleja, suudab enda emotsioone väljendada ka verbaalselt, talle meeldivad mängud kus saab ise olla aktiivne. Lasteaial ja puudutatud isikul III on väga hea kontakt, laps on hästi hooldatud ning välimus korrektne, kõik vajalik on olemas ning puudutatud isik III suhtub lapse kasvatamisse ja hoolitsuse väga kohusetundlikult. Puudutatud isik III on maksnud ära ka lapse ema lasteaia maksude võla. Märgata on, et lapsel on olukord stabiilne ning tema käitumine on muutunud rahulikumaks.
22.Eelnevast tulenevalt oli kohus seisukohal, et lapse ema hooldusõiguse piiramine on põhjendatud ning lapse füüsilise ja vaimse heaolu kaitseks vajalik, kuna varasemalt läbiviidud sotsiaaltöö ja kasutusele võetud toetavad meetmed, sh ka juba korra hooldusõiguse piiramine, ei ole lapse ema käitumises stabiilseid tulemusi andnud. Lapse ema ei suuda garanteerida oma alaealisele lapsele kehalist, vaimset ja hingelist heaolu ega turvalist ja stabiilset elukeskkonda. Kohus nõustus avaldajaga selles, et lapse ema vajab enne ainuisikuliselt hoolduskohustuse täitmise jätkamist teises riigis psühholoogilist abi ja nõustamist oma emotsioonidega toimetulekul ja kuidas kasvatada last tema heaolust lähtuvalt ning et ta oleks võimeline last kasvatama ilma toetava ja lapse jaoks turvalise tugivõrgustikuta. Nõustamise toel oleks võimalik omandada erialane väljaõppe ja/või suunduda stabiilsele tööle, mis annaks kindlustunde nii temale kui lapsele. Samuti on oluline vabaneda narkootiliste ja alkohoolsete ainete tarbimisest. Kuigi lapse ema ei pruugi soovida oma lapsele halba, siis tema arusaamad ja käitumine seavad lapse otseselt ohtu, mistõttu ema hooldusõiguse piiramine on ainuvõimalik meede lapsele turvalise ja arengule vastava kasvukeskkonna tagamiseks. Maakohtu hinnangul on kõigi muude meetmete rakendamise võimalus antud juhul ammendunud.
23.Maakohus selgitas, et käesoleval juhul on lapsel kaks vanemat, kuid lapse isa hooldusõigust on 11.12.2017 määrusega piiratud ning lapse ema ei ole suuteline vanema hooldusõigust vajalikul määral teostama. Kohus leidis, et eestkostja seadmise tingimused on täidetud ning eestkostjaks tuleb määrata puudutatud isik III. Määruskaebus
24.Lapse ema esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta avaldus rahuldamata või saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.
25.Määruskaebuse kohaselt ei ole lapse ema suutnud ennast kohtumenetluse käigus piisavalt esindada, pole aru saanud protseduurireeglitest ja tõendite esitamise vajadusest ning nende kaalust kohtu poolt otsuse tegemisel. Seega on lapse ema õigused ja huvid jäänud suures ulatuses kaitseta. Lapse ema ei osanud endale esindajat küsida enne, kui kohus oli juba lahendi teinud. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus on lapse emalt korduvalt tõendite esitamist küsinud, kuid lapse ema ei ole saanud aru, milleks tõendid vajalikud on. Lapse ema oleks saanud esitada rohkem tõendeid. Vastused määruskaebustele
26.Avaldaja, lapsele määratud esindaja ja puudutatud isik III vaidlesid määruskaebusele vastu. Menetluse edasine käik
27.Maakohus jättis määruskaebuse ringkonnakohtule.
rahuldamata
ja
saatis
selle
läbivaatamiseks
28.Lapse ema 30.07.2021 seisukoha kohaselt ei ole maakohus järginud PKS § 123 lg-st 1 tulenevat nõuet ega lähtunud lahendi tegemisel lapse huvidest. Lapse ema on reageerinud kõikidele etteheidetele ning on teinud olukorra pinnalt õiged järeldused. Lapse ema soovib ja on võimeline ise last kasvatama. Lapse ema on arendanud oma vanemlikke oskuseid. Lapse ema soovib, et laps koliks Soome. Alates lapse ema hooldusõiguse piiramisest on emal ja lapsel olnud raskusi ja takistusi suhtlemisel. Avaldaja ja puudutatud isiku III tegevus peaks olema suunatud lapse ja ema suhtluse täies mahus taastamisele. Lapse ema on uue lapse ootel, ei tarvita enam narkootikume ning lapse emal on alates 2021. aastast uus elukaaslane, kellega koos elades on tagatud lapsele kõik tingimused arenguks. Hetkel on lapse emal stabiilne töökoht ning sissetulek.
29.Puudutatud isik III esitas 09.02.2022 seisukoha, et pärast lapse ema hooldusõiguse piiramist on lapsel taastunud suhe oma isa ning poolõe- ja poolvendadega. Laps käib muusikateraapias vaimse tervise toetamiseks, samuti koos vanaemaga pereteraapias. Lapse ema ei suuda tagada enda eest hoolitsemist, vaid on toetunud tema kõrval olevatele meesterahvastele. Lapse ema ei näe oma kohustusi seoses lapse kasvatamisega ja tal puuduvad lapse arenguks vajaminevad vanemlikud oskused.
30.Lapsele riigi õiguskorras määratud esindaja leidis 09.02.2022 seisukohas, et maakohtu lahend on tehtud lapse huvidest lähtuvalt.
31.Saaremaa vald avaldas 09.02.2022 seisukohas, et ta on seoses kohtumenetlusega selgitanud lapse arvamuse välja mitmel korral ning laps on avaldanud soovi elada vanaema ja puudutatud isikuga III. Samuti on laps avaldanud seisukohta, et ta ei soovi minna Soome. Saaremaa valla seisukoha kohaselt on lapse jaoks tähtsad tema vanaema ja eestkostja, emaga meeldib tal koos olla lühiajaliselt. Lapse ema poolt on toetaval teenusel osalemine ja abi ning juhiste palumine üksnes näiline, millele ei järgne konkreetseid teenusel osalemisi, mis toetaksid tema vaimset seisundit ja vanemlikke oskusi. Seni kuni lapse ema ei ole osalenud aktiivselt ja regulaarselt psühholoogilisel nõustamisel, ei saa eeldada muutust tema vaimses ja emotsionaalses seisundis. Ema ei ole läbi mõelnud, mis on olnud tema korduvate hülgamiste mõju lapsele, ja et vanaema ja puudutatud isik III tegelevad nende tagajärgedega, püües luua lapsele võimalikult stabiilset keskkonda. Eestkostja hoolitseb täie tõsidusega lapse vaimse ja füüsilise tervise eest.
32.Lapse ema avaldas 15.02.2022 seisukohas, et puudutatud isik III ei soovi toetada lapse ja ema suhteid ja tekitab lojaalsuskonflikti. Puudutatud isik III vaidles sellele 03.03.2022 seisukohas vastu.
33.Lapse ema avaldas 11.08.2022 seisukohas, et ta on reageerinud kõikidele etteheidetele. Ta soovib ja on võimeline last ise kasvatama. Laps on viibinud tema juures Soomes ja tal on seal turvaline kodune keskkond. Puudutatud isik III ei ole koostööaldis. Lapse ema on olnud Soome lastekaitsega pidevas suhtluses.
34.31.10.2022 seisukohas avaldas puudutatud isik III, et laps on viibinud ema juures Soomes. Kui lapse ema tõi lapse Soomest Kuressaarde tagasi, eelistas ta veeta mitu päeva sõpradega, mitte oma lapsega. Puudutatud isik III soovib luua ja hoida vastastikuseid ja usalduslikke suhteid lapse bioloogiliste vanematega. Lapse ema on aga huvitatud koostööst, kus tema dikteerib ja esitab tingimusi. Laps peab oma koduks Saaremaad ja soovib elada seal.
35.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis 04.11.2022 seisukohas, et lapse esmaseks huviks on stabiilse ja arengut võimaldava kasvukeskkonna tagamine. Varasemalt ei ole ema seda suutnud. Ühtlasi on üldteadaolev, et sõltuvusest on raske vabaneda. Sellises olukorras on reaalne oht tagasilanguseks.
36.07.11.2022 seisukohas avaldas lapse ema, et laps on korduvalt külastanud ema Soomes ja lapsele on seal meeldinud. Lapse emal on sündinud teine laps ja tal ei ole olnud piisavalt sageli võimalik Kuressaares käia. Lapse ema ei ole pikema aja jooksul teinud midagi sellist, mis annaks alust väita, et tal on puudulikud vanemlikud oskused.
37.17.11.2022 seisukohas avaldas Saarema vald seisukohta, et lastekaitsespetsialistid on soovitanud lapse emal regulaarselt osaleda psühholoogilisel nõustamisel. Lapse ema on käinud neli korda Soomes psühhiaatriaõe vastuvõtul. Saaremaa valla hinnangul ei ole lapse ema osalenud piisavalt psühholoogilisel nõustamisel. Lapse ema on püsivalt süüdistanud oma ema ja puudutatud isikut III, kuid ei ole rääkinud oma eksimustest. Lapse ema ei ole oma varasemat käitumist vestluses lastekaitsespetsialistiga kahetsenud. Lapse ema ei ole vallavalitsust veennud, et tema elu on muutunud niivõrd, et varasemad eksimused ei korduks. Hooldusõiguse piiramise asjaolud ei ole ära langenud. Veendumaks, et hooldusõigust saaks taastada, on vaja pikemat aega. Lapse huvi on suhelda sugulastega, kellel tal on praegu lähedane suhe. Lapse ema on avaldanud nii seda, et soovib oma ema ja puudutatud isikuga III suhteid katkestada kui ka seda, et soovib neid taastada.
38.Lapse ema avaldas 18.11.2022 seisukohas, et ta võimaldab lapsel oma lähisugulastega edasi suhelda.
39.Puudutatud isik III avaldas 18.11.2022 seisukohas, et lapse ema ei saa aru lapse psüühikale tehtud kahjust ja enda rollist selles. Lapse ema ei oska adekvaatselt hinnata lapse emotsionaalseid vajadusi. Alates perest eraldamisest on lapsega käidud teraapias 33 korda ja kolmel korral lapsepsühhiaatri juures, et aidata tal üle saada bioloogiliste vanemate poolt tekitatud hüljatustundest.
40.Lapse esindaja avaldas 18.11.2022 seisukohas, et lapse ema vanemaõigused on juba üks kord taastatud, kuid uuesti tekkisid eeldused nende piiramiseks. Laps vajab stabiilset elukorraldust. Ei saa tekkida olukorda, kus lapse elukorraldust muudetakse korduvalt vastavalt sellele, milline eluperiood on tema emal. Lubatav ei ole, et laps on sunnitud
katkestama suhted oma lähisugulastega, kelle juures ta on sunnitud elama seoses ema elukommetega. Ringkonnakohtu põhjendused
41.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles kohus määras eestkoste muus osas, milles hooldusõigust piirati. Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
42.Avaldaja, lapse ema ja puudutatud isik III esitasid määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid. Kolleegiumi hinnangul tuleb määruskaebemenetluses esitatud tõendid võtta TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde.
43.PKS § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 120 lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Vastavalt PKS § 135 lg-le 2, hooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. PKS § 123 lg 1 järgi lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
44.Maakohus piiras lapse ema isikuhooldusõigust lapse suhtes osaliselt, s.o elu- ja viibimiskohta, haridust ja tervist puudutavas osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebemenetluses esitatud väited ja tõendid ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegiumi hinnangul on lapse ema hooldusõiguse piiramine kooskõlas lapse huvidega. Asjas esitatud materjalidest ei tulene, et lapse huvide kaitseks oleks võimalik rakendada vähem piiravamaid abinõusid.
45.Lapse ema hooldusõigust piirati Pärnu Maakohtu 11.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr 217-9834 ning hooldusõigus taastati 24.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-7134. Maakohtu tuvastatu kohaselt kinnitas lapse ema hooldusõiguse taastamise asjas, et alused, mis põhjustasid hooldusõiguse piiramise, on ära langenud ning ta mõistab, mida tähendab vastutus lapse heaolu eest. Siiski on maakohus käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendis tuvastanud, et pärast vanemaõiguste taastamist on lapse ema tarvitanud narkootikume, juhtinud joobes sõidukit, mõistetud süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 - § 25 lg 2, 4 järgses kuriteos ning jätnud korduvalt pikemateks perioodideks lapse lähisugulaste kasvatada.
46.Lapse ema avaldab, et ta on muutunud. Ta on arendanud oma vanemlikke oskuseid ja on võimeline last kasvatama. Alkoholi tarvitamine on minimaalne ning narkootikume ei tarvita enam üldse.
47.Kolleegiumi hinnangul ei kinnita esitatud tõendid, et lapse ema on võimeline nõuetekohaselt teostama Sebastiani isikuhooldust. Avaldaja on 09.02.2022
menetlusdokumendis selgitanud, et ema poolt toetavatel teenustel osalemine, abi ja juhiste palumine on ainult näiline, millele ei järgne konkreetseid teenustel osalemisi, mis toetaksid ema vaimset seisundit ja seeläbi tõstaks vanemlikke oskusi. 07.11.2022 on lapse ema esitanud tõendi selle kohta, et ta käis psühhiaatriaõe vastuvõtul Soomes 14.09.2021, 30.11.2021, 12.01.2022 ja 24.01.2022. Kohtumiste sisu tõendist ei nähtu. Avaldaja on soovitanud lapse emal osaleda regulaarsel psühholoogilisel nõustamisel. Maakohus on leidnud, et lapse ema vajab enne hoolduskohustuse täitmise jätkamist psühholoogilist abi ja nõustamist oma emotsioonidega toimetulekul ja küsimuses, kuidas kasvatada last tema heaolust lähtuvalt ning et ta oleks võimeline last kasvatama ilma toetava ja lapse jaoks turvalise tugivõrgustikuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa neljal korral psühhiaatriaõe juures vastuvõtul käimist pidada regulaarseks nõustamisel osalemiseks. Kuna lapse ema ei ole käinud regulaarsel psühholoogilisel nõustamisel, siis puudub kohtul ka veendumus, et lapse emal ei teki narkootikumide ja alkoholiga seonduvalt tulevikus tagasilangust.
48.Lapse ema on 07.11.2012 esitanud Soome lastekaitse kokkuvõte selle kohta, et ema juurde Soomes on tehtud kodukülastusi, ema on palunud tuge seoses lapsevanemaks olemisega ning temale on seda ka antud. Ringkonnakohus märgib, et see kokkuvõte puudutab eelkõige nooremat last. Sellest ei saa järeldada, et lapse ema on suuteline nõuetekohaselt isikuhooldust täitma Sebastiani suhtes. Puudutatud isik III on avaldanud, et alates perest eraldamisest on Sebastian osalenud teraapias 33 korda ja käinud mitmel korral psühhiaatri juures, et saada üle varajases lapsepõlves tekitatud hüljatustundest. Muusikaterapeudi 08.12.2021 iseloomustuse kohaselt on Sebastian stabiilse käitumisega, kui on tagatud tema turvatunne ja emotsionaalselt stabiilne keskkond. Kokkupuutes emaga muutus lapse käitumine ja esinesid afektilaadsed hood, millest oli teda raske välja tuua. Puudutatud isiku III ja nende pere ringis on Sebastian stabiilne ja suudab emotsioonidega toime tulla. Laps on öelnud, et ei taha ema juures olla, vaid vanaema ja puudutatud isiku III juures (III kd tl 177-178). Ka avaldaja poolt 09.02.2022 menetlusdokumendist nähtub, et laps on avaldanud, et talle meeldib elada vanaema ja puudutatud isikuga III. Avaldaja seisukoha kohaselt on vestlusest lapsega selge, et lapse jaoks on väga tähtsad vanaema ja puudutatud isik III, emaga meeldib lapsel olla koos lühiajaliselt.
49.Asja materjalidest nähtuvalt on lapse ema jätnud Sebastiani varasemalt pikkadeks perioodideks lähisugulaste juurde. Laps on elanud Eestis. Hoolimata ka käesolevas asjas menetluse alustamisest on lapse ema eelistanud jääda elama Soome, selle asemel, et lapse tavapärases elukeskkonnas parandada oma vanemlikke oskusi ja tugevdada suhet lapsega. Ka asjaolu, et lapse ema soovib lapse viia koheselt Soome, millega jääks laps ilma stabiilsest ja harjunud kasvukeskkonnast ning teda pikka aega ümbritsenud inimestest, näitab, et lapse ema ei mõista lapse vajadusi. Lisaks on avaldaja 17.11.2022 seisukoha kohaselt lapse ema avaldanud, et ta soovib oma ema ja puudutatud isikuga III suhted katkestada, kuigi ta on ka väitnud, et soovib suhted taastada. Puudutatud isiku III seisukohast nähtub, et laps on käinud palju kordi teraapias, et tugevdada vaimset tervist ja saada lahti ema käitumisest põhjustatud hüljatustundest. Soovides lapse ära viia harjumuspärasest keskkonnast ja harjumuspäraste inimeste juurest uude keskkonda, on oht, et lapse psüühiline seisund võib saada uuesti kahjustatud. Lapse ema seisukohtadest ei nähtu, et ta mõistaks seda probleemi ja et tal oleks reaalne nägemus, kuid see lapse jaoks võimalikult valutult lahendada.
50.Ülaltoodule tuginedes puudub ringkonnakohtul alust arvata, et lapse ema oleks oma harjumisi, hoiakut ja käitumist muutnud määral, et ta on suuteline Sebastiani suhtes nõuetekohaselt isikuhooldust teostama ja tagama vajalikul määral lapse heaolu (sh stabiilse elukeskkonna). Mõistetav on vanema soov oma last ise kasvatada, kuid perekonnaasjades
tuleb otsused vastu võtta esmajoones lapse huvides lähtuvalt (PKS § 123 lg 1). Maakohus on põhjendatult lapse ema isikuhooldusõigust piiranud.
51.Alaealisele lapsele võib määrata eestkostja mh juhul, kui vanema hooldusõigust on PKS § 134 alusel piiratud ja selle tulemusena ei ole vanemal kas täielikult või osaliselt lapse esindamise õigust, st lapsel ei ole hooldusõiguslikku vanemat kõigi tema isiklike ja/või varaliste õiguste ja huvide kaitseks (vt Riigikohtu 23. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-11, p 21).
52.Maakohus määras põhjendamatult eestkostja terves ulatuses. PKS § 171 lg 1 sätestab, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. PKS § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Lähtudes avaldaja taotlusest piiras maakohus lapse ema isikuhooldusõigust elu- ja viibimiskohta, haridust ja tervist puudutavas osas. Muus osas, sealhulgas varahoolduse osas, ei ole avaldaja hooldusõiguse piiramist taotlenud ja muus osas ei ole maakohus ka hooldusõigust piiranud. Lapse emal puudub lapse esindamise õigus üksnes osas, milles hooldusõigust on piiratud, ning üksnes selles osas sai maakohus määrata lapsele eestkostja. Seega tuleb ülejäänud osas eestkoste määramine tühistada.
53.PKS § 174 lg 3 sätestab, et eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kolleegium märgib, et eestkostja isiku üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi eestkostja isiku üle otsustamisel antud juhul maakohtule ette heita ei saa.
54.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus andis 12.04.2021 määrusega ka lapse emale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ringkonnakohus lõpetas 16.07.2021 määrusega lapse emale riigi õigusabi osutamise, kuna lapse ema võttis endale ise esindaja. Lapse emale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud tuleb jätta riigi kanda. Muud määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.