Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-22-16241

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Renovum OÜ (edaspidi hageja) esitas 28.10.2022 Viru Maakohtule hagi A V ja N V-V (edaspidi kostjad) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Pärnu Maakohtu 12.12.2018 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-18-118617 A Vlt (kostja I ja võlgnik) hageja kasuks välja võlg 4775,86 eurot, täiendavalt mõisteti kostjalt välja põhivõlalt arvestatav viivis 0,065700% päevas alates 13.12.2018, kuid mitte rohkem kui kõrvalnõuete põhivõlaga võrdsustumiseni. Kohtumäärus on viivitamata täidetav ja jõustunud. 17.12.2018 pöördus hageja täitmisavaldusega kohtutäitur Andrei Krek poole võla täitemenetluses sissenõudmiseks, kes 17.12.2020 algatas täitemenetluse nr x. Võlgnik ei ole seni vabatahtlikult hagejale kohtumäärusega väljamõistetud võlga tasunud. Ka kohtutäituril ei ole täitemenetluses õnnestunud võlgnikult võlga sisse nõuda. Perioodil detsember 2018 – aprill 2021 laekus kohtutäiturilt hageja nõude katteks kokku 948,59 eurot, millest 153,50 eurot läks riigilõivu katteks, 20,00 eurot menetluskulude katteks, 660,00 eurot leppetrahvi katteks ja 115,09 eurot intressi katteks. 23.04.2021 esitas hageja kohtule kostjate vastu hagi ühisvara jagamise nõudes, milles palus lõpetada A V ja N V-V ühisomandi kinnistule asukohaga x. 08.02.2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-6396 rahuldas kohus hagi. Hageja edastas kohtuotsuse täitmiseks kohtutäitur N. Malahhovale, kes alustas täiteasja nr x. 11.10.2022 teatas kohtutäitur N. Malahhova, et kinnistu asukohaga x on müüdud 9000 euro eest. Vastavalt 26.10.2022. a jaotuskavale sai Renovum OÜ kinnistu realiseerimisest 3292,70 eurot. Arvestades kohtutäitur N. Malahhovalt laekunud summat, on A. V jooksvatest viivistest võlg Renovum OÜ-le seisuga 27.10.2022 2978,97 eurot.

2-22-16241 Kohtutäituril ei õnnestunud kogu võlga pärast x kinnistu müümist sisse nõuda. Hageja oli sunnitud uuesti kohtusse pöörduda hagiga kostjate vastu ühisvara jagamise nõudes. Kostja I majanduslik seis ei ole muutunud alates esimese hagi ühisvara jagamise nõudes esitamisest. Kostjal I puudub lahusvara ja sissetulek, millele kohtutäitur saaks koheselt sissenõuet pöörata. Täitemenetluses nr x, mis toimub seoses 12.12.2018. a määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-18-118617, selgitas kohtutäitur Andrei Krek välja, et kostjad olid ajavahemikul 11.11.201115.05.2018 abielus ning et abielu ajal tekkis võlgnikul ja tema endisel abikaasal - kostjal II ühisomand korteriomandile asukohaga x, registriosa nr x ja kinnistule asukohaga x, registriosa x. Kinnistu registriosa nr x väljavõttest nähtub, et x korteriomand on kostjate ühisomandis alates 04.08.2017. Kinnistu registriosa nr x (x) on käesolevaks hetkeks müüdud. Muu kostjate ühisvara kohta andmed puuduvad. 18.03.2021 saatis kohtutäitur Andrei Krek hagejale teate täitemenetluse kohta, milles teatas, et tol ajal ei olnud võimalik võlgniku kohta tehtud kohtuotsust täita ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna võlgnikul puudus vara ja sissetulek, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt rahuldada. Seega tunnistas kohtutäitur täitemenetluse ebaõnnestunuks. Hageja soovib endiselt kostjalt I võlga sisse nõuda. Võla sissenõudmiseks kostjalt I ei ole jäänud alles muid võimalusi, kui nõuda kostjate ühisvara hulka kuuluva kinnistu asukohaga Narva linn, x suhtes ühisvara jagamist. Jagamise viisina soovib hageja jagamist kinnistu avalikul enampakkumisel müügi teel, müügist laekuva raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades ja jagamise tulemusena kostjale I jääva raha arvelt hageja võlanõude rahuldamist. Hageja palub lõpetada A V ja N V Narva linn, x (registriosa nr x) kinnistu ühisomand selle müügiga avalikul enampakkumisel. Müügist laekuv raha jagada A V ja N V vahel võrdsetes osades. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning hoiatas kostjaid, et tähtajaks vastamata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid ja kohtumäärus toimetati kostjale II isiklikult kätte 15.11.2022. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on kostjale I edastatud 14.11.2022. a kostja I poolt teises käimasolevas kohtumenetluses (tsiviilasi nr 2-21-6396) kohtule antud e-postile (x) TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel. Kohus hoiatas kostjaid, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjad kohtule hagiavalduse vastust kohtu antud tähtajaks ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib TsMS § 407 lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse.

2-22-16241 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjatel ei ole hagi üle vaidlust. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi tagamine 31.10.2022.a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise korras kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kostjate ühisomandis olevale kinnisasjale kolmandasse jakku käsutamise eelmärge hageja kasuks. Kohtumäärus jõustus 6.12.2022. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Hageja hagi tagamise abinõu tühistamist või asendamist ei taotlenud. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine pooltele liigselt koormav.

Menetluskulud TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjatelt välja mõista 1090 eurot menetluskulu - riigilõiv hagi esitamisel 420 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel 70 eurot, õigusabikulu 600 eurot (5 tundi*120 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 490 euro riigilõivu osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 ning § 59 lg 17).

2-22-16241 Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 5 tundi, põhjendatud on ka tunnitasu. Seega hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud 600 euro ulatuses (5 tundi*120 eurot). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1090 eurot menetluskulu, s.h 490 eurot (420+70) riigilõivu ja 600 eurot õigusabikulu. Kooskõlas TsMS § 177 l-ga 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.