Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-22-12758

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Aktiva Finants (edaspidi hageja) esitas 29.08.2022 Viru Maakohtule hagi B C Ai ja E Ta Ai (edaspidi kostjad) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt rahuldas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-122419 06.11.2020. a maksekäsuga Osaühingu Aktiva Finants avalduse ja mõistis B C Ailt (edaspidi ka kostja I) välja võlgnevuse 3223,22 eurot, millele lisanduvad täiendavad viivised. Maksekäsk kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Hageja edastas nõude 17.08.2021 täitmiseks kohtutäitur Andrei Krekile, kes algatas täiteasja nr 066/2021/2678. Kohtutäitur tuvastas, et kostjale I kuulub kinnistu registriosa nr xxx asukohaga Ida-Viru maakond, x, mis on kostja I ja kostja II ühisvara. Muud realiseerimiskõlbliku vallasvara kostjal I ei ole. Kohtutäitur kinnitas, et tal ei ole õnnestunud kostja I suhtes toimuvates täiteasjades kostja I lahusvara ja sissetulekute arvelt nõudeid rahuldada. Lähtudes kohtutäituri teatest, ei ole käesoleval juhul võimalik täita võlgnike kohta tehtud täitedokumente ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul lahusvara ja raha, mille arvelt oleks võimalik sissenõudja nõue täitemenetluses kohe ja täies ulatuses rahuldada. Hagiavaldusele lisatud kohtutäituri 26.08.2022. a õiendiga on tõendatud, et lahusvara arvelt on nõude rahuldamine täitemenetluses ebaõnnestunud. Seega on täidetud TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 ühisvara jagamise eeldus, et lahusvarast kohustuse täitmiseks ei piisa. Hageja soovibki jagada kostjate

2-22-12758 ühisvara selliselt, et müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning jagada kostjate vahel saadud raha võrdsetes osades, kostjale I jäävast rahast rahuldada hageja nõuded. Hageja palub lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjal asukohaga x (registriosa nr xxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel; jagada kinnisasja müügist pärast täitekulude maha arvamist üle jääv kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades; ning kostja I jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja I kohustus hageja ees, mis tuleneb 06.11.2020. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-20-122419. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ja hoiatas kostjaid, et tähtajaks vastamata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale I isiklikult kätte 21.10.2022 ja kostjale II isiklikult 10.10.2022. Kostjad 14-päevase tähtaja jooksul kohtule vastust hagiavaldusele ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 j 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib TsMS § 407 lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolusid ei ole. Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjatel ei ole hagi üle vaidlust. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-ga 33 lg 3, § 37 lg-ga 3, §-dega 38 ja 211, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-ga 2 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-ga 6 ja § 77 lg-ga 2 ning tuleb rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja taotluse, mille kohaselt tuleks käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata, et kostjale I kuuluvast osast tuleb rahuldada hageja nõue, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 6.11.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-20-122419. TMS § 14 lg 2 järgi saab hageja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele. Sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades. Hageja võib nõuda, et täiteasja menetlev kohtutäitur, milles täidetakse hageja nõuet kostja I vastu, pööraks pä3

2-22-12758 rast ühisvara jagamist kostja I osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selleks on kohtutäituril võimalik TMS § 111 järgi arestida kostja I nõue ühisvara jagamise tulemusel talle kuuluva osa väljamaksmiseks. Pärast ühisvara jagamist on tegemist kostja I lahusvaraga, millele kohtutäitur saab sissenõude pöörata. TMS § 14 lg 2 ei reguleeri võlgniku vastu erinevate täitmisnõuete rahuldamise järjekorda. Seega sellest ei tulene, et kohus saaks otsustada, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja I lahusvara hageja nõude täitmiseks kasutada. Kohus märgib, et hageja nõude puhul ei ole tegemist PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samale järeldusele on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma 04.02.2021. a lahendis tsiviilasjas nr 2-20-14123 (p 6). Samuti ei ole hageja vastava nõude puhul tegemist TsMS 445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega. Hageja varasemate rahanõuete täitmiseks peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Samuti ei ole kohtul võimalik TsMS § 445 lg 1 järgi otsuse täitmise korda määrates kalduda kõrvale seaduses sätestatust. Olukorras, kus nõuete täitmise järjekord täitemenetluses on reguleeritud TMS-s (hageja soovitud ühisvara jagamise viisi puhul võib eelkõigekõne alla tulla TMS § 119), ei saa kohus otsustada seaduses sätestatust erinevate nõuete täitmise järjekorda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi tagamine 31.08.2022.a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise korras kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kostjate ühisomandis olevale kinnisasjale kolmandasse jakku käsutamise keelumärge hageja kasuks. Kohtumäärus jõustus 8.11.2022. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Hageja ei ole hagi tagamise abinõu tühistamist või asendamist taotlenud. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine pooltele liigselt koormav. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

2-22-12758 Arvestades hagi rahuldamise ulatust leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohus rahuldas hageja põhilise nõude ühisvara jagamiseks ja hageja saavutas hagiga oma eesmärgi. Kohus jättis rahuldamata üksnes hageja taotluse kohtuotsusega kindlaks määrata, et kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja nõue kostja vastu, mis tuleneb kohtulahenditest. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjatelt välja mõista 1210 eurot menetluskulu - riigilõivu hagi esitamisel 420 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel 70 eurot ja õigusabikulu 720 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 490 euro riigilõivu osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 ning § 59 lg 17). Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 600 euro ulatuses (5 tundi*120 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule seitse tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1090 eurot, s.h riigilõiv 490 eurot (420+70) ja õigusabikulud 600 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulude hüvitus kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjaid maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.