Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-22-14232

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Aktiva Finants (edaspidi hageja) esitas 23.09.2022 Viru Maakohtule hagi A Ki ja A Ki (edaspidi kostjad) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt rahuldas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-11-22885 21.06.2011. a maksekäsuga Bigbank AS avalduse ja mõistis A Kilt välja võlgnevuse 1813,01 eurot, millele lisanduvad täiendavad viivised. Maksekäsk kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Bigbank AS edastas nõude 20.07.2011. a täitmisele kohtutäitur Andrei Krekile, kes algatas täiteasja nr 066/2011/1855. Bigbank AS loovutas 23.10.2019 tsiviilasjast nr 2-11-22885 tuleneva nõude kostja I vastu OÜ-le Aktiva Finants.

2-22-14232 Pärnu Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-17-103880 29.03.2017. a maksekäsuga OÜ Aktiva Finants avalduse ja mõistis A Kilt välja võlgnevuse 2981,79 eurot, millele lisanduvad täiendavad viivised. Maksekäsk kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Osaühing Aktiva Finants edastas nõude 29.03.2017 täitmisele kohtutäitur Kristel Maalmanile, kes algatas täiteasja nr 095/2017/1087. Kohtutäituri 15.09.2022. a õiendi kohaselt toimetati võlgnikule täitmisteade kätte 10.04.2017. Nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes 10.05.2017. Kostja I vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul nõuet ei rahuldanud. Kohtutäituri 20.09.2022. a õiendi kohaselt on kohtutäitur kostja I osas teinud registervara olemasolu tuvastamiseks järelepärimised järgmistesse registritesse: kinnistusregistrisse, Eesti väärtpaberite keskregistrisse, liiklusregistrisse, sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi, töötamise registrisse, maksu- ja tolliametisse, teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse, äriregistrisse, pärimisregistrisse, abieluvararegistrisse. Kostjale I kuulub ühisomandina olev kinnisasi registriosaga nr x asukohaga x. Kostja I on töötu ning MTA andmetel on kostja sissetulekuteks toetus 1106,27 eurot. Kohtutäitur Kristel Maalman ja kohtutäitur Andrei Krek on oma õiendis kinnitanud, et arvestades kostja I sissetulekut, kohustusi ning varalist seisu ei ole sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt täitemenetluses võimalik. Lähtudes kohtutäiturite teatest, ei ole käesoleval juhul võimalik võlgnike kohta tehtud täitedokumente täita ning täitmiseks esitatud võlgnevust sisse nõuda, kuna kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul lahusvara ja rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik sissenõudja nõue täite-menetluses kohe ja täies ulatuses rahuldada. Lähtudes kohtutäiturite teadetest pöördub hageja oma õiguste kaitseks kohtusse ja nõuab täitemenetluse seadustik § 14 lg 2 alusel kostjate ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hageja palub lõpetada abikaasade kinnisasja asukohaga x (registriosa nr x) ühisomandi selle müümisega avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud rahast täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandi koormav kostja I ja kostja II kohustus Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703) ees. Jagada kinnisasja müügist pärast täitekulude maha arvamist üle jääv kostja I A Ki ja kostja II A Ki vahel võrdsetes osades ning kostja I jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja I kohustus hageja ees, mis tuleneb 21.06.2011. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-11-22885 ja 29.03.2017. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-17-103880. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ja hoiatas kostjaid, et tähtajaks vastamata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale II isiklikult kätte 27.10.2022. Kohus edastas hagimaterjalid kostja I elukoha aadressile. 11.10.2022, 18.10.2022 ja 09.11.2022 kostja I ei viibinud kohal. Kohus edastas kostjale I kolmekordselt hagimaterjalid 14.11.2022. Kuna kolm katset kostjale I hagimaterjalide kättetoimetamiseks ebaõnnestusid, seega on kostjale I hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi kättetoimetatud postikasti jätmisega 14.11.2022. Kohus tuvastas, et teises kohtumenetluses nr 2-22-8686 toimetas kohus korduvalt kostjale I menetlusdokumendid isiklikult kätte samal aadressil. Ka sai kostja I hagi menetlusse võtmise määruse kätte 21.10.2022 AET-i kaudu. Kostjad 14-päevase tähtaja jooksul kohtule vastust hagiavaldusele ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 j 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja

2-22-14232 asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib TsMS § 407 lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjatel ei ole hagi üle vaidlust. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt ning tuleb rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja taotlused, mille kohaselt tuleks käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata, et kinnisasja müügist saadud rahast tuleb täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandi koormav kostja I ja kostja II kohustus Hüpoteeklaen AS ees ning kostja I jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja I kohustus hageja ees, mis tuleneb 21.06.2011. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-11-22885ja 29.03.2017. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-17-103880. Kohus leiab, et hageja on kohtule esitanud eelnimetatud nõuded, mille puhul on tegemist täitemenetluse toimingutega, millesse kohus ühisvara jagamise nõuet lahendades sekkuda ei saa. TMS § 14 lg 2 järgi saab hageja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele. Sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades. Hageja võib nõuda, et täiteasja menetlev kohtutäitur, milles täidetakse hageja nõuet kostja I vastu, pööraks pärast ühisvara jagamist kostja I osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selleks on kohtutäituril võimalik TMS § 111 järgi arestida kostja I nõue ühisvara jagamise tulemusel talle kuuluva osa väljamaksmiseks. Pärast ühisvara jagamist on tegemist kostja I lahusvaraga, millele kohtutäitur saab sissenõude pöörata. TMS § 14 lg 2 ei reguleeri võlgniku vastu erinevate täitmisnõuete rahuldamise järjekorda. Seega sellest ei tulene, et kohus saaks otsustada, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja I lahusvara hageja nõude täitmiseks kasutada. Kohus märgib, et hageja nõude puhul ei ole tegemist PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samale järeldusele on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma 04.02.2021. a lahendis tsiviilasjas nr 2-20-14123 (p 6). Samuti ei ole hageja vastava nõude puhul tegemist TsMS 445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks või4

2-22-14232 malik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Samuti ei ole kohtul võimalik TsMS § 445 lg 1 järgi otsuse täitmise korda määrates kalduda kõrvale seaduses sätestatust. Olukorras, kus nõuete täitmise järjekord täitemenetluses on reguleeritud TMS-s (hageja soovitud ühisvara jagamise viisi puhul võib eelkõige kõne alla tulla TMS § 119), ei saa kohus otsustada seaduses sätestatust erinevate nõuete täitmise järjekorda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi tagamine 27.09.2022.a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise korras kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kostjate ühisomandis olevale kinnisasjale kolmandasse jakku käsutamise keelumärge hageja kasuks. Kohtumäärus jõustus 30.11.2022. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist või asendamist. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine pooltele liigselt koormav.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohus rahuldas hageja põhilise nõude ühisvara jagamiseks ja hageja saavutas hagiga oma eesmärgi. Kohus jättis rahuldamata üksnes hageja taotluse kohtuotsusega kindlaks määrata, et kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja nõue kostja vastu, mis tuleneb kohtulahenditest. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjatelt välja mõista 1210 eurot menetluskulu – 420 eurot riigilõivu hagi esitamisel, 70 eurot riigilõivu hagi tagamise taotluse esitamisel ja õigusabikulu 720 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 490 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 ning § 59 lg 17). Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 600 euro ulatuses (5 tundi*120 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid

2-22-14232 leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule seitse tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1090 eurot, s.h riigilõiv 490 eurot (420+70) ja õigusabikulud 600 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjaid maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.