2-22-10936/20 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja menetluse käik X esitas 27.07.2022 Viru Maakohtule hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavaldusest ja asjas esitatud tõendist ning hageja kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et hageja ja kostja abielu registreeriti XXX xx.xx.xxxx, mille kohta on XXX poolt väljastatud abielutunnistus nr xxxxxxxx ja tehtud vastav aktikanne nr xxxxxxxx. Hageja ja kostja ei ela enam koos umbes 1,5 aastat, seega kooselu ei eksisteeri ning abielusuhted lõppesid juba vähemalt 1,5 aastat tagasi. Hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja hageja ei soovi kooselu taastada. Hageja leiab, et sellisel pooltevahelisel abielul ei ole mõtet ning abielu ei ole võimalik jätkata, mistõttu soovib hageja pooltevahelise abielu lahutada. xx.xx.xxxx sündis hageja ja kostja ühine laps W, kes elab koos hagejaga Eestis, xxx linnas. Kostja ei osale lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale isiklikult kätte toimetatud 12.09.2022, mille kohta on olemas kohtutoimikus postiasutuse kinnitus. Kostja vastust hagile esitanud ei ole. Kohtukutse kättesaamise kohta kohtul andmed puudusid, kostja 10.01.2023 kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungil saadi kostjaga ühendust Viberi teel. Kostja kinnitas, et on hagimaterjalidest teadlik ja on nõus lahutusega. Dokumendid võib saata xxx, see on kehtiv aadress, kasutab seda, saab sealt dokumendid kätte. Kohus teatas pooltele, et teeb asjas lahendi avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 17.01.2023. Lahend on kättesaadav ka avalikus etoimikus. Kostjale saadetakse lahend tema poolt avaldatud e-posti aadressile (vt kohtuistung+helifail). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil isiklikult ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 102 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja tema elukoht on Eestis. Pooltel on ühine alaealine laps, kelle elukoht on ema elukoht, so Eesti. Kostja elab väljaspool Eestit. Esitatud on lapse sünnitõend, hagejale uue nime andmise otsus, hageja ID kaardi koopia ja kostja passi ning elamisloa koopia. Isikuandmete väljavõtted on võetud rahvastikuregistrist. Seega on hagi esitatud kohtualluvuse järgi õigesti Eesti kohtusse.

Hagiavaldusele lisatud abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xx.xx.xxxx XXX (abielutunnistus nr xxxxxxxx, kande nr xxxxxxxx). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ela hageja ja kostja hagiavalduse esitamise aja seisuga koos umbes 1,5 aastat. Ka abielusuhted lõppesid 1,5 aastat tagasi. Hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja hageja ei soovi kooselu taastada. xx.xx.xxxx sündis hageja ja kostja ühine laps W, kes elab koos hagejaga Eestis, xxx linnas (sünnitõend ja rahvastikuregistri väljavõte). Hageja on eeltoodud asjaolusid kinnitanud suuliselt ka kohtuistungil. Täiendavalt on hageja avaldanud, et leppimisaega ei soovi. Perekonnanime vahetust samuti ei soovi. Hageja seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Kostja sellele vastu ei ole vaielnud, st on nõustunud abielu lahutamisega. Seega ei soovi pooled abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, poolte soov on abielu lahutada ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (sündinud xx.xx.xxxx) abielu, milline on sõlmitud xx.xx.xxxx XXX. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.