Kohtulahend

et hagiavalduse koostamise ajaks oleksid olnud vaidluse asjaolud ja peamised tõendid esindajale teada või olulisemad seisukohad juba välja kujunenud. Hageja ei ole nõudnud (nagu kostja väidab) seadusliku esindaja kohtumenetluse eelsete kulude hüvitamist käesolevas kohtumenetluses. Samuti ei nähtu hageja menetluskulude nimekirjast ajakulu selle kohta, et hageja lepinguline esindaja oleks küsinud kliendilt (hagejalt) abi ja nõu, vaid toimunud on nõupidamine kliendiga ja menetlusdokumentide kliendile ülevaatamiseks/ tutvumiseks/kooskõlastamiseks saatmine. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on koos käibemaksuga 157,97 eurot. Arvestades Riigikohtu praktikat, asja keerukust ja asjaolu, et hageja esindajaks on vandeadvokaat, on selline õigusabiteenuse tunnihind mõistlik ja põhjendatud. Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 3901,74 eurot (koos käibemaksuga), kuna hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Apellatsioonkaebus Kostja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ja palus apellatsioonkaebuses temalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 1776 eurot. Kostja jääb varem esitatud seisukoha juurde, et hageja lepingulise esindaja tööaruandes toodud toimingutele kulunud aeg on liialdatud. Maakohtu menetluses oli hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maksimaalselt 13,8 – 14,8 tundi ning põhjendatud ja vajalik tunnitasu maksimaalselt 120 eurot (koos käibemaksuga). Täiendavalt tugines kostja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-115-13, mille kohaselt tuleb ka tulemustasu korral hinnata õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 tähenduses. Menetlusosalise õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Hageja esitatud sooritusnõue - garantii väljamakse nõue -, mis põhineb konkreetsel garantiidokumendil, oli hageja hinnangul selgepiiriline ja võrdlemisi lihtsakoeline. Kostja ei vaielnud vastu garantiikirja kehtivusele ega garantiinõude suurusele. Vaidluses oli põhiküsimuseks garantiinõude esitamise õigeaegsus, mille väljaselgitamisel pidi kohus sisuliselt üksnes hindama kostja esitatud ekspertiisiakti (kohtuliku ekspertiisi läbiviimise taotluse rahuldamata jätmise tõttu). Arvesse tuleb võtta ka seda, et menetlus toimus kirjalikult (st puudusid kohtuistungite ettevalmistamise ning nendel osalemise kulud), samuti menetlusdokumentide koguarvu ning mahtu - kahepeale esitasid menetlusosalised kohtule ca 10 põhilist menetlusdokumenti, millest kõik olid võrdlemisi väikesemahulised ja konkreetsed, lühikeste õiguslike analüüside ja põhjendustega ning väheste ja nappide viidetega kohtupraktikale. Seetõttu on arusaamatu, miks luges kohus põhjendatuks kogu hageja taotletavate õigusabikulude väljamõistmise. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o menetluskulude kindlaksmääramise osas. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus on hageja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu piisava põhjalikkusega analüüsinud ja kaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Tegemist oli keskmiselt keeruka vaidlusega. Kõikidele kostja vastuväidetele ja taotlustele tuli hagejal vastata, et vältida probleeme nõude maksmapanekul. Hageja seisukohad pidid sisaldama ka faktilisi ja õiguslikke argumente, mis olid olulised asja õigeks otsustamiseks. Seejuures ongi oluline menetlusdokumentide sisu ja nende koostamise asjaolud ja vajalikkus, arvestades menetluse käiku ja tulemust. Lühidalt, kuid seejuures ammendavalt ja loogiliselt, formuleeritud menetlusdokumendi koostamine nõuab koostajalt paremaid oskusi ja eeltööd, materjali süstematiseerimist ja väidete loogilist järjestamist ning kooskõlalist esitamist. Seega saab menetlusdokumentide puhul arvestada eelkõige neid konkreetseid väiteid, mis hõlmavad menetlusdokumendis käsitletud vaidluse sisu puudutavaid asjaolusid, sealhulgas nende olulisust ja tähendust vaidluse lahendamise tulemusele. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kolleegium asjaolusid, mis võimaldaksid hageja lepingulise esindaja vajalikku ja põhjendatud ajakulu hinnata teisiti, kui maakohus seda tegi. Lisaks on põhjendamatu kostja käsitlus kulude suurusest seoses kohtuistungite mittetoimumise ja istungiteks valmistumise vajaduse puudumisega. See, et asjas ei toimunud kohtuistungeid ega olnud seega ka vajadust istungiteks valmistuda, ei võimalda menetluskulusid vähendada, sest hageja lepingulise esindaja tööaruandes need tegevused ei kajastu. Samuti nähtub kohtuotsusest, et kohus võttis kostja vastuväited menetluskuludele teadmiseks ning hindas hageja lepingulise esindaja toiminguid õigusabi osutamisel neid toimikus sisalduvate tulemustega kõrvutades. Maakohus on kostja vastuväiteid arvestanud, kuigi ei ole nendega nõustunud. Hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnihinna põhjendatuse hindamisel lähtus maakohus Riigikohtu praktikast, tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Maakohus pidas põhjendatuks käibemaksuta tunnitasumäära 131,64 eurot, mis vastab kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasu keskmisele määrale. Kostja esitatud väited ei anna alust selle muutmiseks. Kuna praegusel juhul on maakohtu otsust vaidlustatud vaid menetluskulude kindlaksmääramist käsitlevas osas, siis kaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.