Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming
2-22-3995 11. jaanuar 2023, Narva kohtumaja Tamara Šabarova D T hagi M T’i vastu elatise vähendamise nõudes Hageja D T (isikukood xxx) Kostja M T (isikukood xxx) Alaealise kostja seaduslik esindaja E Ta (isikukood xxx) 11.01.2023 kohtuistungil Hagimenetlus Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Kinnitada poolte vahel 11. jaanuari 2023 kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgnevalt: 1.1 D T (isikukood xxx) on kohustatud tasuma lapse M Ti (isikukood xxx) kasuks igakuine elatis ajavahemiku 17.03.2022 kuni 01.04.2022 eest baassummas 200 eurot, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast, millest on maha arvatud Perehüvitiste seaduses § 17 märgitud 1⁄2 lapsetoetusest, ehk summas 213, 44 eurot; 1.2 Alates 01.04.2022 kuni M Ti täisealiseks saamiseni 04.07.2036 on igakuine elatis 225 eurot 64 senti (209,20 eurot (baassumma seisuga 1. aprill 2022) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; 1.3 Elatist makstakse ajavahemikul 10.-st kuni 20.-ni kuupäevani iga kalendrikuu eest ette. Elatist kanda E Ta (isikukood xxx) arvelduskontole xxx, selgitusse märkida „elatisraha M T“; 1.4 Pooled kannavad oma menetluskulud ise. Muuta Viru Maakohtu 6. veebruari 2019 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas 218-18349 M Ti kasuks D T’lt välja mõistetud elatise suurus alates 17. märtsist 2022. Käesoleva kohtumääruse täitmisel tuleb elatise tasumise kohustuse täitmisena arvestada alates 17. märtsist 2022 elatise katteks laekunud summad. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-3995. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Tsiviilasi nr 2-22-3995
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.D T (hageja) esitas 17. märtsil 2022 Viru Maakohtule M Ti (kostja) vastu hagi ja 3. aprillil 2022 täpsustatud nõudega hagiavalduse tervikteksti, milles palub muuta kohtulahendiga nr 2-18-18349 temalt M Ti kasuks väljamõistetud elatise summat ja alates 1. aprillist 2022 vähendada elatist 213,44 euroni. 2.Viru Maakohus 5. aprilli 2022 määrusega võttis hagi menetlusse. 3.Kostja on oma seadusliku esindaja kaudu tunnistanud hagi osaliselt ja oli nõus vähendada varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust 250 euroni kuus. 4.Hageja ja kostja seaduslik esindaja sõlmisid 11. jaanuari 2023 kohtuistungil kompromissi, milles leppisid kokku varasema lahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise ja selle tasumise korras. Kompromissi tingimused on kantud kohtuistungi protokolli. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja lõpetada asjas menetluse. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. 2(3)
Tsiviilasi nr 2-22-3995
Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Kompromissis leppisid pooled kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele, ehk menetluskulud jäävad poolte kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.