Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-22-15720
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2022, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
A. M.i hagi A. M. ja J. M. vastu elatise vähendamise nõudes Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Hageja:
A. M. (IK XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX)
Kostjad: 1. A. M. (IK XXX)
Y. M. (IK XXX, elukoht: XXX; e-post:XXX)
Jätta A. M.i hagi rahuldamata.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
A. M. esitas Viru Maakohtule hagi A. M. ja J. M. vastu elatise vähendamise nõudes.
A. M.i ja Y. M. abielu sõlmiti 05.10.2002.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas. Abielu lahutati 09.01.2020.a. Abielust sündisid XXX.a. tütred A. ja J.. Viru Maakohtu 19.03.2021.a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3091 kinnitati kompromiss, mille kohaselt kohustus hageja tasuma elatist tütarde ülalpidamiseks igakuiselt 225 eurot lapse kohta ehk kahele lapsele kokku 450 eurot. Seoses hageja materiaalse olukorra halvenemisega palub hageja vähendada väljamõistetud elatist. Hageja väidab, et ta on võimeline tasuma elatist iga kuu kokku 230 eurot. Hageja märgib, et käesoleval ajal ta ei tööta ning ei ole veel saanud Venemaal elamisluba. Ilma elamisloata tööle ei vormistata. Elamisluba taotleb hageja alates juunist 2022 ning selle väljastamisega läheb 4-5 kuud. Kuna pangatehingud Venemaa ja Eesti vahel ei toimi, siis tegi hageja Y. M.le ettepaneku avada Ivangorodis pangaarve, kuhu hagejal oleks võimalik makseid teha, kuid kostjate seaduslik esindaja keeldus sellest.
- hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Eeltoodu kehtib ka kompromissi kinnitamise määruse alusel tasumisele kuuluvate elatisemaksete muutmise kohta. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (PKS) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Käesoleval juhul ei tugine hageja oma nõudes õigusliku olukorra muutumisele. Elatise vähendamise õigusliku olukorra muutumisele tuginemine ei oleks ka käesoleval juhul põhjendatud, kuivõrd poolte vahel 19.01.2021.a. tsiviilasjas nr 2-21-3091 kinnitatud kompromissi alusel pidi hageja tasuma elatist igakuiselt 225 eurot lapse kohta ning igakuine elatis lapse kohta ei võinud olla väiksem kui 38,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kehtiva PKS § 101 lg 3 ja 4 alusel arvestatuna kujuneks elatise miinimumsuurus ligikaudselt sama tsiviilasjas nr 2-21-3091 kompromissis kokkulepituga (kokkuleppe kohaselt 225 eurot, miinimum PKS § 101 lg 3 ja 4 järgi 216,44 eurot, mida indekseeritakse igal aastal)
alusel arvutatud summa.
Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4) . Näiteks, kui elatist makstakse ühele lapsele ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 243 eurot kuus ühe lapse kohta (elatise baassumma 200 eurot+3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.