Kohtuasja number
3-2-1-184-15
Määruse kuupäev
Tartu, 23. märts 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Peeter Jerofejev
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi TERVISENÄKS OSAÜHINGU vastu kaubamärgi üldtuntuse tuvastamiseks, kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, domeeninime üle andma kohustamiseks ja edasisest õiguste rikkumisest hoidumiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-61634
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TERVISENÄKS OSAÜHINGU määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja aktsiaselts Advokaadibüroo Aivar Pilv, esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer Kostja TERVISENÄKS OSAÜHING, esindaja vandeadvokaat Magnus Braun
Asja läbivaatamise kuupäev
29. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus
vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt korrata. Ringkonnakohus märkis vastuseks määruskaebusele, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei esindanud B. Oltjer hagejat selle töötajana. Töösuhet konkreetses kohtuasjas esindamiseks ei ole tõendatud. Toimiku materjalide kohaselt on hageja esindaja ja hageja sõlminud kutsetegevuse lepingu, mille järgi osutab hageja esindaja advokaadibüroo klientidele õigusteenust. Lepingus ei ole kokkulepet selle kohta, et hageja esindaja ülesandeks oleks ka advokaadibüroole endale õigusteenuse osutamine. Hageja mõlemad esindajad on selgitanud, et hageja esindaja esindusõiguse aluseks praeguses tsiviilasjas on spetsiaalselt selleks puhuks sõlmitud suuline käsundusleping. Ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks advokaadibüroo kohtumenetluses poolena osaledes tingimata kasutama esindajat väljastpoolt bürood. Õigusaktidest ei tulene keeldu kasutada advokaadibüroo lepingulise esindajana kohtumenetluses sama bürooga seotud advokaati. Seadusest ei tulene sama advokaadibüroo advokaadile kohustust anda advokaadibüroole õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi tasuta. Põhjendatud ei ole seisukoht, et kui advokaadibüroo kasutab lepingulise esindajana sama büroo advokaati, on õigusabikulude nõudmine põhjendamatu. Hagejat on esindanud nii seaduslik kui ka lepinguline esindaja, millest on lähtutud ka menetluskulude väljanõudmisel: tegelikult kantud õigusabikuludest on hageja taotlenud kostjalt välja nõuda vaid lepingulise esindajaga kokku lepitud osale vastava osa (30%). Hageja kulud ei ole ülepaisutatud ega põhjendamatud. Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.
muutmata.
menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd B. Oltjer ei esindanud hagejat vaidlusaluses kohtuasjas tulenevalt nendevahelisest töösuhtest, ei kohaldu asjas TsMS § 175 lg 2, mille kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.