Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-143283 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused

2-20-143283 tal selleks olema vahendeid ning kui kostja on selle sõiduki müünud, siis pidi ta saama raha ka sõiduki müügi korral. Kostja väited sissetuleku suuruse kohta ei lähe kokku kostja poolt tehtavate tegelike kulutustega, kostja väited ei ole seega usaldusväärsed. Puuduvad igasugused alused elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Hageja on elatise nõudmisel juba arvestanud lapsetoetusega, kuivõrd ei nõua mitte poole kandmist hageja kogukuludest, vaid sellest väiksemat summat. Hageja leiab, et iga vanem otsustab ise, kui palju ta kulutab oma lapse peale ning see tuleneb lähtudes vanema elustandardist, perekonna sotsiaalsesse klassi kuuluvusest, haridustasemest ja materiaalsetest võimalustest. Hageja on xxxx lapselaps ning hageja ema on töötanud alati palju, et tagada endale ja hiljem ka oma lapsele sellist elatustaset, millega hageja ema on ise harjunud. Hageja kooliminekuga on kulud ka oluliselt kasvanud. Hageja on õigustatud saama ülalpidamist tema tavalisest elulaadist lähtuvalt, milles on arvestatud lapse kõigi vajadustega, s.o igapäevased vajadused toidule, tema kalduvuste kohasele arengule, õppimisele kohale ja teistele arendavatele tegevustele, mugavale ja turvalisele ümbrusele, reisimisele. Seega on hageja hinnangul kõik lapse kasvatamise kulud õigustatud ja peavad saama rahuldatud. Kui kostja esitas põlvnemise tuvastamise hagi, siis oli kostjal teada hageja harjumuspärane elustandard, seega pidi kostjale olema ka teada tema ülalpidamiskohustus taotletud ulatuses. Kostja jälitas hagejat ja tema esindajat ning oli teadlik pere külluslikust ja aktiivsest eluviisist ja pidevast reisimisest välismaale. Vaatamata sellele avaldas kostja soovi hageja isaks saada. Hageja esindaja hinnangul pidi kostja jaoks olema seega arusaadav ja vastuvõetav hageja suur ülalpidamiskohustus. Hageja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, et tõendid on esitatud varasema perioodi kohta, kuid viimasel ajal on märkimisväärse hinnatõusu tõttu kulud suurenenud. Kostja vastuväited

2-20-143283 a Justiitsministeeriumi tellitud RAKE uuringu kohaselt on lapse keskmine ülalpidamiskulu 388 eurot kuus ning tegelik lapse vajadustele vastav elatis on alla 200 euro. Kostja hinnangul tuleks ka alates 01.01.2022 muutunud PKS alusel maksta elatist 200 eurot kuus. Seaduse uue regulatsiooni järgi arvutades tuleb summaks 213,44 eurot. Kostja on igakuiselt tasunud hagejale 200 eurot kuus, samuti kinkinud raha jõuludeks ja sünnipäevaks ning see summa on kooskõlas seaduse uue regulatsiooniga. Kostja teeb ka lisakulutusi täiendavalt hageja huvides vahetult. Kostja osaleb aktiivselt hageja elus, aitab teda kooli ja trenni transportida. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

2-20-143283 taotluse esitamisel tuginenud nii oma varaliste vahendite piiratusele kui ka sellele, et hageja põhjendatud vajadused ei ole nii suured, kui hagis on toodud. Kohus peab põhjendatuks esmalt tuvastada, kas on tõendatud kostja varaliste vahendite piiratus, mis annaks aluse elatise väljamõistmiseks alla nõutud määra või ka alla seadusjärgse miinimummäära.

2-20-143283 Seega oli kostjal arvelduskontodel päringu lõpu perioodil kokku raha (1499,50+62,47-598,11) 963,86 eurot. Tema viimase 16 kuu keskmine laekumine ühe kuu kohta oli 5573,95 eurot, mis ei viita kostjale kui majanduslikes raskustes olevale isikule.

2-20-143283 seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-17-16, p 14). Kohtu hinnangul ei viita kostja elustandard inimesele, kes ei ole suuteline töise tuluga või ettevõtlusega tegelemise läbi end ja oma last piisaval määral ülal pidama.

2-20-143283 sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-165-13 (p 16) leidnud, et seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. 18.3 Kohtu hinnangul võiks olla (kohustatud isiku piisavate varaliste võimaluste korral) põhjendatud jätkata lapsele luksusliku elulaadi tagamist olukorras, kus laps on elatist maksva vanemaga ühes perekonnas elades harjunud varasemalt pakutud elulaadiga. Laps ei peaks vanemate lahutuse tagajärjel kannatama ning kui vanemad suudavad ka pärast lahutust tagada lapsele harjumuspärast elulaadi, siis on see ilmselt ka lapse huvides. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et laps ja kostja ei ole kunagi koos elanud ning kostja ei ole märkimisväärses ulatuses kunagi ülalpidamist andnud. Luksusliku elulaadi on lapsele taganud seni ema, kes ei ole ka väitnud, et ilma kostjapoolse toeta oleks taolise elulaadi säilitamine raskendatud. Seega ei eksisteeri olukorda, kus kostjapoolne soovimatus kanda poolt lapse tegelikest kuludes seaks lapse kuidagi ebamugavasse olukorda. Laps ei saa olla harjunud kostja poolt pakutava luksusliku elulaadiga, sest kostja ei ole sellist elulaadi lapsele pakkunud. Seega ei saa kohtu hinnangul jõuda järeldusele, et kostja peab suutma kanda poolt hageja tegelikest kuludest (isegi kui see kostjal majanduslikult võimalik on). 18.4 Riigikohus jõudis 17.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-135 (p 11.5) järeldusele, et tagatud peavad olema laste vajadused, mitte ilmtingimata senine elulaad. Kuna hageja ema on suutnud tagada lapsele tema harjumuspärase elulaadi ega ole välja toonud, et taolise elulaadi säilimine mingil moel ohustatud oleks, siis on ka põhjendatud, kui kostja kannab poole lapse mõistlikest põhjendatud vajadustest, ema kannab teise poole ning vastavate vahendite olemasolul saab ema kanda lapse ülalpidamiskulud sellises ulatuses, mis on täiendavalt vajalik kogu pere (ema ja lapse) tavapärase elulaadi säilitamiseks.

2-20-143283

2-20-143283 laps on väga valiv ega söö ühte toitu kahel korral järjest, mis tekitab täiendava vajaduse süüa valmistada. 16.02.2022 seisukohas on hageja leidnud, et toidukulu moodustab 274,6 eurot kuus. Toitu ostetakse poest ja tellitakse ka koju (keskmiselt 274,6 eurot kuus). Koju tellitakse ka vett ja muud toitu (15 eurot kuus). Turult ostetakse paaril korral kuus köögiviljad, puuviljad, marjad ja liha. Lisaks tellitakse toidutarnijalt Fish & Delicatessen koju toitu (iga kuu vähemalt 25 eurot). Mitmel korral kuus külastab hagejat vanaema, kes toob ka ca 100 euro väärtuses toitu. Hageja on esitanud ka tõendeid toidukulude tõendamiseks. Kohus märgib, et hageja seisukohast ei nähtu, kas toidukulud on ainult hageja enda kulud või hageja ja tema seadusliku esindaja kulud. Pigem viitavad hageja esitatud tõendid sellele, et tegemist on kogu perekonna, s.o nii hageja kui ka tema ema toidukuluga. Näiteks ei ole eluliselt usutav, et 14.04.2021 lisades 1 ja 2 toodud kulutused on tehtud ainult lapse huvides, s.o et ema kasutab endale ostude sooritamiseks ühte ja lapse ostude jaoks teist pangakaarti. Kostja ülalpidamiskohustus hageja emale ei laiene, seega saab kohus lähtuda vaid poolest välja toodud summast, s.o (474,6/2) 237,30 eurost kuus. Kostja on leidnud, et mõistlik toidukulu suurus on 100 eurot kuus, eriti arvestades, et ema on nõudnud eraldi ka lasteaiatoidu hüvitamist. Ema peab seega katma nädala sees vaid lapse hommiku- ja õhtusöögikulu, kuna laps saab lasteaias ja hiljem koolis lõunat süüa. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Hageja on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Lapsel on peale kooli huvitegevus ning ei saa eeldada, et ta jõuab alati enne õhtut käia veel kodus söömas ning et töötaval vanemal on ka võimalik lapsele pärastlõunaks midagi ette valmistada. Seega on usutav, et lapsel lisandub ka söögikulu peale kooli ja enne õhtut (seda ka väljaspool pikapäevarühma toitlustamist). Samas on ka pool hageja märgitud toidukulust kohtu hinnangul ülepaisutatud ning vajaduste rahuldamiseks põhjendatud summaks saab lugeda sellest mõnevõrra väiksemat summat. Hageja kinnitusel (II kd, tl 162) ei ole lapsel toitumuslikke erivajadusi, laps on lihtsalt harjunud sööma erinevat toitu. Kostja enda toidukulu on kostja kinnitusel 200 eurot kuus. Kohtu hinnangul puudub alus jõuda järeldusele, et kostja enda vajadused värske ja vaheldusrikka toidu järele on oluliselt suuremad kui hageja omad. Laste toidukogus on küll täiskasvanute omast tavaliselt väiksem, kuid samas vajavad lapsed rohkem mitmekesist toitu, et tagada nende arenguvajadusi. Kuna puudub põhjus leida, et hageja vajadused mitmekesise toidu järele on väiksemad, kui kostja omad, siis peab kohus mõistlikuks hageja toidukuluks 200 eurot kuus. Kohus märgib, et juhul, kui hageja einestab väljaspool kodu, võib see summa veelgi suureneda. Taoline summa on kooskõlas ka lahendi tegemise hetkeks toimunud olulise toiduainete hinnatõusuga. 21.3 Transpordikulu Transpordikulu on hageja 11.01.2021 hagi kohaselt 112 eurot kuus, s.o vajalik on liikumine taksoga lasteaeda ja kooli, huviringidesse ning tugiteenustele. Hageja elab kesklinnas, lapse kool ja huviringid asuvad samuti kesklinnas ning vanalinnas pole mõtet kasutada autot ja kulutada raha autolaenule ja parkimiskuludele. Laps on väike ega saa veel ise oma kotte tassida, ka lapse emal on terviseprobleemide tõttu raske kotte tassida. Ka ei olnud pandeemia perioodil mõistlik liikuda ühistranspordiga. Kostja hinnangul on transpordikuluna taksosõidukulu põhjendamatu. Kostjale teadaolevalt on hageja rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxx linn. Tallinlasel on ühistranspordis tasuta sõidu

2-20-143283 õigus, mis tähendab seda, et hagejal on võimalik lasteaeda, tulevikus kooli, huviringidesse sõitmiseks kasutada tasuta ühistransporti. Seega ei ole nimetatud kulu põhjendatud ega vajalik. Kohus nõustub kostja vastuväitega osaliselt ja leiab, et kuna hageja elab piirkonnas, kus ühistranspordiga liikumine ei ole keeruline ega aeganõudev ning transport on xxxx elanikele tasuta, ei ole transpordikulu valdavas ulatuses põhjendatud. Hageja on ise välja toonud, et laps elab kesklinnas, lasteaed ja kool asuvad samuti kesklinnas, ka huviringid toimuvad kesklinnas. Samas ei nõustu kohus sellega, et transpordikulu on täiesti põhjendamatu. Arvestades, et iga kord ei ole võimalik ja haiguste perioodil ka otstarbekas liikuda ühistranspordiga, on kohtu hinnangul mõistlik transpordikulu ühes kuus 30 eurot. 21.4 Rõivaste ja jalanõude kulu. 11.01.2021 hagi kohaselt oli rõivaste ja jalanõude kulu 40 eurot kuus, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Hageja on 16.02.2022 esitanud täiendavaid tõendeid ja leidnud, et rõivaste kuu keskmine kulu on 51,70 eurot. Talverõivaste soetamine (III kd, tl 46) ja muude rõivaste ostmine (III kd, tl 47) eurot on ilmselt vajalik. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et meie kliimas on vajalik rõivaste soetamine erinevate ilmastikuolude tarbeks, samuti vajab kasvav laps aeg-ajalt rõivaste ja jalanõude väljavahetamist. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud rõivaste ja jalanõude kuluks 50 eurot kuus. 21.5 Kulud tervishoiule ja hügieenitarvetele Lapse tervishoiukulud on 11.01.2021 hagi kohaselt 17 eurot kuus ning hügieenitarvete kulud ca 20-27 eurot kuus. Tervishoiukuludena on välja toodud- vitamiinid, hooajaliste viiruste ravi jne. 07.03.2021 seisukohas on hageja viidanud ka lisandunud kaitsemaskide soetamise kulule. Hügieenitarvete maksumus tuleneb vajadusest kasutada apteegikosmeetikat- spetsiaalne kehakreem ja näokreem kuivale ja ekseemiga nahale, hambapasta, šampoon jne. Hageja on tütarlaps, kelle nõudmised hügieenitarvete osas lähevad vanusega suuremaks. 16.02.2022 esitatud seisukoha täienduse kohaselt on apteegis tehtavad kulutused aastas 39 eurot (vitamiinid ja hügieenitarbed). Kostja on leidnud, et mõistlik ja põhjendatud kulu on kokku 20 eurot kuus lapse tervise- ja hügieenitarvetele. Kohtu hinnangul on hageja välja toodud kulud mõistlikus ja põhjendatud suuruses. Ülemäära suur summa ei ole tervisekulud 17 eurot ega ka hügieenitarvete kulud 27 eurot kuus. Seda eriti, kui arvestada hügieenitarvete puhul hageja poolt viidatud apteegikosmeetikat- hageja esindaja on välja toonud, et hagejal on nahaprobleemidest tulenevalt vajalik spetsiaalse kosmeetika ostmine. Tervisega seotud kuluna tuleb arvestada ka visiiditasu, näiteks perearsti kodukutse korral või hambaraviteenuse osutamisel. Samuti võib juhtuda, et tasuta eriarstiabi ei ole piisavalt kiiresti saadaval ja seetõttu on vajalik külastada tasulist eriarsti. Seega saab hügieenitarvete kulu lugeda põhjendatuks summas 27 eurot ja tervisega seotud kulud 17 eurot. 21.6 Kulutused lapse koolikohustuse täitmisele Need kulud on 11.01.2021 hagiavalduse kohaselt 140 eurot kuus, s.o lasteaed 71,25 eurot, toit 0,49eurot*20 päeva ühes kuus (vähemalt 10 eurot kuus); eelkool 60 eurot kuus. 07.03.2021 täpsustuse kohaselt lisanduvad lapse kooli minekuga kulutused vormiriietusele, õpikutele, vihikutele ja koolitarvetele, pikapäevarühmale (vähemalt 104 eurot kuus), klassirahale, transpordikulu kooli ja tagasi, kooliekskursioonidele. 14.04.2021 täpsustuse järgi on lisanduv eeldatav pikapäeva rühma tasu 80 eurot kuus ning õppetasu eragümnaasiumis 300 eurot kuus.

2-20-143283 Kostja on kinnitanud, et ei esita vastuväiteid lasteaia ja kooliga seotud kuludele kuni 2021. a juunini. Samas käib hageja 2021/2022 õppeaastast koolis, koolilõuna on tasuta ning ei lisandu lasteaiatasu, toiduraha ja eelkooli tasu kulu. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et kuni 30.06.2021 saab lugeda tõendatuks ühes kuus lasteaiakulu (71,25+10) 81,25 eurot ning ajavahemikul 01.09.2020-31.05.2021 täiendava eelkoolikulu 60 eurot kuus- eelkoolis käiakse eelduslikult vaid viimasel aastal enne kooliminekut ning eelkooli ei toimu suvel. Hageja 06.09.2021 kinnitusel käib laps alates 2021/2022 õppeaastast koolis, mis ei ole tasuline kool (II kd, tl 161). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud arvestada elatise väljamõistmisel võimaliku tulevase õppega erakoolis. Praeguse teabe kohaselt laps erakoolis ei käi ning õppetasu arvestamine tema põhjendatud vajaduste hulka ei ole põhjendatud. Samuti tuleb kooli vahetamise otsus võtta vastu ühist hooldusõigust omavatel vanematel ühiselt ning kui tulevikus taolise otsuseni jõutakse, siis saavad vanemad omavahel kokku leppida ka taoliste täiendavate kulude kandmise. Õpikute ja koolitarvete kulu 8 euro osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ja seda on kohus eraldi arvestanud. Ülejäänud kooliga seotud kulu saab kohus lugeda põhjendatuks summas 100 eurot kuus (aasta peale jaotatuna). Kohus arvestab sealjuures pikapäevarühma kuluga, samuti koolivormi kuluga. Samuti tuleb lugeda üldtuntuks, et kooliga seoses kantakse täiendavalt kultuuriüritustel (teater, kino, kontserdid, muuseumikülastused) osalemise ja ekskursioonide kulu, pildistamise kulu, spordirõivaste soetamise kulu, vahetusjalanõud, kunstitarbed ja käsitöövahendid, õpetajate kingitused, lapse jõulukingitus, hoiukapp jne. Hageja täiendava kulu (III kd tl 37) korral ei ole selgituse puudumise tõttu aru saadav, kui suur on iga kulu eraldi, kohtu hinnangul on kogu koolikulu hõlmatud ka tolle lisakuluga. Tallinnas on põhi- ja gümnaasiumiastmes koolilõuna tasuta. Seega ei saa olla kooli toidukulu (III kd, tl 9) seonduda koolilõunaga. Pikapäevarühma kulu on hageja esitatud tõendi kohaselt ajavahemikus september 2021 – veebruar 2022 (7 kuud) olnud kokku 196,88 eurot. Kuna pikapäevarühm saab tegutseda vaid õppeperioodil september- juuni, siis on aasta kulu kokku 281,26 eurot, mis teeb aasta peale jaotatuna 23,44 eurot kuus. Lasteaia ja kooliga seotud kulu oli seega kuni 31.08.2020 81,25 eurot kuus, 01.09.202031.05.2021 141,25 eurot kuus, 01.06.2021-30.06.2021 taaskord 81,25 eurot kuus ning alates 01.07.2022 100 eurot kuus. 21.7 Huvitegevuse kulud 11.01.2021 hagiavalduse kohaselt on hageja huviringide kulu 74 eurot kuus. Sellele lisanduvad veel last arendavate tegevuste kulu 125 eurot kuus, mis koosneb- sport, teater, kino, muuseum, raamatud, reisimine, spa, sünnipäevad jm üritused. 07.03.2021 selgitas hageja täiendavalt, et kuna lasteaias arendavat tegevust eriti ei ole, siis käis laps 2020/2021 õppeaastal lisaks kunstiklassis, kooris, viiulitundides, male- ja teatriringis ning eelnevalt on käinud balletis, inglise keeles ja iluvõimlemises. Tallinnas on keskmise huviringi kulu 60 eurot. Hageja hinnangul on lapse arengu jaoks äärmiselt tähtis huviringides osalemine. Kooli minnes võib lisanduda ka ujula kulu 60 eurot kuus. Hageja täpsustas 14.04.2021, et hageja osales novembri 2020. a seisuga järgmistes huviringides: kooristuudio 12 eurot kuus, kunstistuudio 12 eurot kuus, teatristuudio 35 eurot kuus ja maleklubi 15 eurot kuus, kõigi huviringide asukoht vene kultuurikeskus. Varasemalt on laps osalenud aastal 2018/2019 balletitundides ja tantsutundides, mille tasus vanaema. Aastal 2019/2020 on laps käinud võimlemises (60 eurot kuus), inglise keeles (35 eurot kuus), kooristuudios (12 eurot), kunstistuudios (24 eurot). Hageja on leidnud, et kohus peaks

2-20-143283 arvestama ka lapse sooviga osaleda tennisetreeningutel alates maist 2021, maksumusega 200 eurot kuus, lisanduvad ka sõidukulud. Kostja on leidnud, et lasteaialapse huviringi kulu 74 eurot tundub olevat ülepaisutatud. Ka lasteaias ja tulevikus ka koolis on huviringe, mis on kas tasuta või väikese tasu eest. Kostja peab mõistlikuks, et huviringi kulu on kuus 30 eurot. Viidatud balletitunnid toimusid hageja kinnitusel aastal 2018/2019. Esitatud tõendist (II kd, tl 22) nähtub balletitundide eest arvete tasumine viimati aastal 2018, mis ei ole praegu vaidlusalune periood. Praegu laps balletitundides ei käi. Tantsukooli Xxxx tundide kohta ei ole märgitud, et ka need jääks vaidlusalusesse perioodi, kohus ei saa ka lugeda sellise nimetamata summaga kulu tõendatuks üksnes hageja vanaema kinnituse kui dokumentaalse tõendi alusel. Seega ei arvesta kohus balletitundide ega tantsukooli maksumusega. Inglise keele tundide eest esitatud arved (II kd, tl 23) jäävad samuti hiljemalt maikuusse 2019, seega väljaspoole tagasiulatuva elatise perioodi ning arvestamisele ei kuulu. Tõendatud ei ole inglise keele tundides osalemine alates 27.11.2019. Seonduvalt lapse ema poolt soovitud tennisetreeningutega märgib kohus, et kuna vanematel on ühine hooldusõigus (seda ei ole lõpetatud), siis tuleb taolised otsused võtta vastu vanematel ühiselt. Kui üks vanem ei ole mingi konkreetse huvitegevusega nõus, ei ole teine vanem õigustatud võtma üksinda vastu otsust siiski taolises huviringis osalemiseks ja nõuda teiselt vanemalt taolise otsusega seonduvate kulude kandmist. Kohtule ei nähtu, et vanemate vahel oleks vaidlust nende huviringide põhjendatuse osas, kus laps juba käib. Kohus leiab, et kõiki raamatuid, mida laps lugeda soovib, ei pea ilmtingimata ostma. Avalikes raamatukogudes on tasuta kasutamiseks samuti olemas piisavas valikus raamatuid ja piisab, kui soetada endale vahel mõni erilist tähendust omav raamat. Samuti ei lisandu kooli minekuga seonduvalt automaatselt ujula kulu- lastel on küll õppeprogrammis ette nähtud kolmandas klassis ujumistunnid, kuid need on õppeprogrammi osa ja seega vanema jaoks tasuta. Vanemate vahel puudub vaidlus selles, et laps osaleb kooristuudios, kunstistuudios, teatristuudios ja maleklubis (ujumistreeninguid käsitleb kohus hiljem eraldi). Hageja on esitanud tõendid ka kõigi nende kulude suuruse kohta (II kd, tl 18-21). Nende huviringide kulu on kokku ühes kuus (12+12+35+15) 74 eurot. Maleklubi varasemalt ei olnud, kuid varasemalt oli selle võrra jälle suurem kunstistuudio maksumus (II kd, tl 24). Kuna huvialadega ei kaasne kulusid aastaringselt- huvitegevus toimub üldjuhul vaid õppeaasta kestel, siis saab aasta lõikes lugeda põhjendatud kuluks 55,50 eurot. Mis puudutab kostja kriitikat hageja huvitegevuse kulude ülemäärase suuruse kohta, siis on hageja välja toonud (ja kostja ei ole vastu vaielnud), et kostja enda huvitegevusega seotud kulud on kordades suuremad, s.o treeningud ja selleks vajalik varustus, võistlused Eestis ja välismaal, selleks reisikulud ja osalemistasud jne. Kohtu hinnangul puudub alus jõuda järeldusele, et hageja vajadused mitmekülgseks huvitegevuseks on kostja omadest vähem tähtsad. 21.8 Kulud elutingimuste parandamisele ja eluaseme sisustamisele Iga-aastased kulud lastetoa kujundamisele ja sisustamisele ning elutingimuste parandamisele on 11.01.2021 hagiavalduse kohaselt kokku 116,15 eurot kuus, 14.04.2021 täpsustuse kohaselt 379 eurot ja 16.02.2022 täpsustuse kohaselt 384 eurot kuus. Hageja 07.03.2021 täpsustuse kohaselt ei ole kulud vaid ühekordsed. Aastal 2021 ostis hageja ema õhuniisuti summas 79,90 eurot ning kavatseb teha kulutusi, et laps saaks rohkem suvilas viibida. Võimaliku kolimise korral tekivad täiendavad kulud. 14.04.2021 täpsustas hageja, et lapsele soetati eritellimusel

2-20-143283 voodi ja erimõõduline madrats (maksumus kokku 690 eurot), lisandus selle paigaldamise maksumus, rõdu klaasimise maksumus oli 710 eurot (II kd, tl 30) ning lapsele osteti ka aiamajakene suvilas (3167 eurot + paigaldus 2121 eurot). Aastal 2020 soetati lapsele mööblit kogusummas 1539 eurot (sh koolilaud 490 eurot (III kd, tl 16), koolitool 418,80 eurot (III kd, tl 13), kapp 485 eurot, kaks kott-tooli kogusummas 308 eurot (III kd, tl 14)), vanaema ostis samuti mööblit ja põrandakatte rõdule summas 600 eurot ning aiakiiged suvilasse summas 200250 eurot, kogukulu 2020. a 2389 eurot. Kostja hinnangul ei ole nimetatud kulu põhjendatud ega vajalik. Kostja hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et lapse ema soetab iga aasta lapsele uue lastetoa mööbli. Tegemist ei ole lapse igakuise püsikuluga, vaid suurema ühekordse väljaminekuga, mille tegemises tuleb vanematel eelnevalt kokku leppida ning mida ei saa automaatselt lapse ülalpidamiskohustuse hulka arvata. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et laps vajab oma mööblit (voodi, kapp, kirjutuslaud) ning tulenevalt lapse kasvamisest on vaja mööbliesemeid ka vahel välja vahetada. Samuti saab lapse kuluks lugeda mõistlikus summas lapse eluaseme muu sisustuse kulud ja renoveerimiskulud. Ka õhuniisuti (III kd, tl 18) võib kuiva õhu korral olla vajalik. Samas ei ole vajalik ilmtingimata suure väärtusega esemete soetamine, näiteks 418,80 eurot maksva tooli asemel oleks kindlasti olnud võimalik soetada kvaliteetne, kuid väiksema maksumusega tool. Arusaadav ei ole, miks oli vajalik osta hagejale kaks kott-tooli (III kd, tl 15). Aiakiike ei saa ilmselt lugeda elutingimuste parandamisega seotud kuluks, samas suvila kasutamise võimaluse korral on aiakiik ilmselt kohane. Samas ei saa kuidagi jõuda järeldusele, et see on vaid lapsega seotud kulu. Kui kulutus on tehtud mitme isiku huvides, siis saab lapse kuluks lugeda vaid tema osa selles. Hageja toodud kulutused on küll valdavalt tõendatud, kuid on kohtu hinnangul ebamõistlikult suures summas. Hageja selgitustest ei selgu, miks oli vajalik soetada lapsele just kallim, eritellimusel tehtud mööbel ja voodi. Kui lapsel on suvilas ajamaja, siis võib see olla küll lapsele meeldiv, samas ei saa seda pidada vajalikuks kuluks, mille eest peaks vastutama teine vanem. Muidugi on igal vanemal õigus teha oma lapsele selliseid luksuslikke kulutusi, mida vanema sissetulek võimaldab, kuid eeldada ei saa, et teine vanem peab automaatselt samal määral panustama. Ka rõdu klaasimine on pigem kinnisasja omaniku jaoks vajalik ja kasulik kulu, mitte aga spetsiifiliselt lapse huvides tehtud kulutus. Sama kehtib rõdumööbli ja põrandakatte soetamise kohta. Kohtu hinnangul ei saa taolist kulu lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks kindlasti enam kui ca 240 eurot aastas, s.o 20 eurot kuus. Selle summa puhul on kohus võtnud arvesse ka neid mõistlikus suuruses kulusid, mis on tehtud mitte ainuüksi lapse, vaid ka kogu pere kasutuses olevate esemete soetamiseks ja ruumide renoveerimiseks. Samuti võtab kohus arvesse, et rõdu ei ole ilmselt vaja uuesti klaasida ning mööblit ei ole vaja väga sagedasti välja vahetada. 21.9 Meelelahutus ja sünnipäevad Hageja 07.03.2021 täpsustuse kohaselt on lapse meelelahutusega seotud kulud aasta lõikes minimaalselt 125 eurot kuus. Teater maksab 6-12 eurot, laps on ainuüksi oktoobris- detsembris 2020 käinud teatris 4 korda ning lapse saatmiseks on pidanud pileti ostma ka tema ema. Kinole kulub 6 eurot/kord, seikluspargid ja muuseumid alates 6 eurot/kord. Laps käib sünnipäevadel ca 2 korda kvartalis, ühe korra kulu vähemalt 30 eurot. Kulud on ka lapse enda sünnipäevale (400 eurot). Samuti lisanduvad kulud spa-le, tavaliselt puhatakse 2-4 päeva sanatooriumis. Lapsega reisimise kulud on hageja hinnangul samuti vajalikud, kuna arendavad last ja toetavad lapse tervist. Laps on harjunud külastama välismaad ca 2 korda aastas ja viibima seal hotellis. Samuti viibib laps Eestis spa-des, sanatooriumites ja hotellis mitu korda aastas. Reisimisega lisandub ka reisikindlustuse maksumus. Kulutused reisimisele on ühes aastas vähemalt 150 eurot kuus.

2-20-143283

14.04.2021 täpsustuse kohaselt on aastal 2020 kulunud teatrile viimase kolme kuu jooksul 40,85 eurot. Teatrietendused toimuvad ka lasteasutuses. 2020 suvel on laps külastanud ka teatrietendusi Tallinna Botaanikaaias, kogusumma vähemalt 40 eurot. Kokku kulub teatrite peale vähemalt 22 eurot kuus. Aegajalt käib laps koos sõpradega treeningutel ning uisuplatsil. Spordi peale kulub 18-20 eurot kuus. Lisandub sporditarvete kulu (jalgratas 800 eurot, tasakaaluliikur 300 eurot, Nintendo switch 440 eurot, mängude maksumus 150 eurot) -kokku 1690 eurot ehk 141 eurot kuus. Arendavale tegevusele kulub 8-10 eurot kuus. Sõprade sünnipäevade kogukulu on vähemalt 160 eurot aastas ehk 14 eurot kuus. 16.02.2022 esitatud täpsustuse kohaselt on meelelahutuse kulud kokku vähemalt 276 eurot kuus, sh jalgratta soetamise kulu 695 eurot (III kd, tl 24) ja muud „suuremad mänguasjad“. 15.02.2022 on hageja täpsustanud, et kuna lapsel on nahaprobleemid, siis on talle soovitatud arstide poolt viibida päikese käes ja ujuda soolases meres, reisimise kulu on vähemalt 266 eurot kuus. Hageja sünnipäeva kulu aastal 2019 oli 620 eurot (III kd, tl 25) , s.o 52 eurot kuus, aastal 2020 peeti pandeemia tõttu sünnipäeva väiksemas sõpraderingis. 16.02.2022 esitatud varasema seisukoha täienduse kohaselt on sporditegevuse kulud veel ka lumekool 150 eurot, suuskade rent 10 eurot, seikluspark 8 eurot, ujumine ja saalitrenn 420 eurot ning lastelaager 450 eurot, millest tulenevalt leiab hageja, et lapse ühe kuu keskmine kulutus spordile on 173 eurot. Lapse viimase sünnipäeva kulu oli 670 eurot. Kostja hinnangul on meelelahutusele kuus kuluv summa liiga suur, kuna igakuiselt ei jõua/ei käi hageja kõigis meelelahutuspaikades, mis on hageja ema poolt välja toodud. Hageja ema peaks sel juhul, kui tõesti kulub 125 eurot meelelahutusele ja vabale ajale, seda tõendama. Lisaks on lastele tavaliselt teatri/kino vms piletid soodsamad, kui täiskasvanutele, seega on kostja hinnangul põhjendatud kulu meelelahutusele ja lõbustustele summas 20 eurot. Esmalt märgib kohus, et kulutused seonduvad tavapäraselt nii laste endi kui ka laste sõprade sünnipäevadega. On iseenesestmõistetav, et hageja sünnipäeva pidamisega kaasneb vähemalt mingisugune kulu. Samuti on igal lapsel kulutused ka seonduvalt sõprade sünnipäevadel käimisega. Ühest küljest ei ole sõprade sünnipäeva külastamise kulu otseselt lapse elementaarne ülalpidamiskulu. Samas on sõprade sünnipäevadel osalemine vajalik lapse sotsiaalsete suhete hoidmise ja parendamise jaoks. Samuti ei ole laste sotsiaalses keskkonnas aktsepteeritav sünnipäeval käik üldse ilma kingituseta. Ülimalt keeruline on vanemal organiseerida kingitust, mis ei maksa mitte midagi, oleks samas lapse eakaaslaste poolt aktsepteeritav ning mille üleandmine ei oleks lapse enda jaoks alandav. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud kulu lapse sõprade sünnipäevadega seonduvalt vähemalt 120 eurot aastas, s.o ca 6 korda aastas ja ühel korral kink väärtusega ca 20 eurot. Vanem võib otsustada muidugi ka kallima kingi soetamise kasuks, kuid enda vahendite arvelt. Lapse enda sünnipäeva kuluga on samamoodi, vastavate vahendite olemasolul võib vanem kulutada sellele nii palju, kui soovib, kuid ei saa nõuda teise vanema poolt ebamõistlike kulutuste hüvitamist. Ruumi rent ja üritusekorraldus 670 eurot (III kd, tl 51) on kohtu hinnangul pigem luksuslik kulu, seda enam, et taolises summas ei sisaldu arve kohaselt toitlustus. Ruumi rendi, teenuse ja toidu kulu saab kohtu hinnangul olla põhjendatud maksimaalselt kokku 480 euro ulatuses. Kohus märgib, et lapse kasvades ilmselt väheneb vajadus eriefektideks (mullipidu) ja kaunistusteks, samas võib suureneda ürituse korraldamisega seonduv muu kulu. Seega saab lapse enda sünnipäevaga seotud põhjendatud ja mõistliku kuluna arvestada 480 eurot aastas, s.o 40 eurot kuus. Reisimisega seotud kulu ei saa kohus lugeda põhjendatud kuluks. Mõistagi võib reisimine (nii Eestis kui ka välismaal) olla lapsele huvitav ja kasulik, kuid sisuliselt on tegemist luksusliku

2-20-143283 kuluga, millest poole hüvitamist teiselt vanemalt nõuda ei saa. Tegemist ei ole lapse põhivajadusega. See, et lapsele oleks soojale maale reisimine otseselt vajalik, ei ole tõendatud. Sporditarvete ja sportimisega ning mänguasjadega seotud kulu on kohtu hinnangul põhjendatud maksimaalselt 115 euro ulatuses kuus. Jalgratast ei osteta iga aasta, vaid pigem iga mõne aasta järel. Ka on sellise väärtusega rattal ilmselt jääkväärtus ning uue ratta soetamiseks on võimalik kasutada olemasoleva ratta müügist saadud summat. Spordirajatiste, sh uisuväljaku ja seikluspargi külastamine (III kd, tl 32) on igati mõistlik ja lapse huvidega kooskõlas olev tegevus. Tasakaaluliikurit pigem ei saa pidada vajalikuks sporditarbeks, pigem on tegemist mingil hetkel moes olnud ja praeguseks pigem kasutusest kadunud mänguasjaga. Elektroonika soetamine võib olla lapse jaoks huvitav, aga kuigi vajalikuks seda pidada ei saa. Iseenesest on üldtuntud asjaoluna vajalik kõigile lastele mänguasjade soetamine, samas ei pea need olema suure väärtusega. Lumekool (III kd, tl 30) võib olla kindlasti lapsele kasulik, kui päris hädavajalikuks seda lugeda ei saa, samuti on suusatamise algõppe puhul tegemist ühekordse kuluga. Ka on alati võimalik valida individuaalõppe asemel grupis õppimine, mille korral on hind oluliselt madalam, samuti ei ole lapsevanemal keeruline last ise õpetada. Samas on suuskade rent (III kd tl 31) nende ostmise asemel ilmselt mõistlik lahendus. Ujumistreeningud (III kd, tl 33) aastas 420 eurot (hageja 16.02.2022 täpsustuse kohaselt, III kd, tl 27, tõend III kd, tl 33) on kostja poolt ilmselt heaks kiidetud (vanemate kirjavahetus, III kd, tl 69 pöördel), samuti on kostja poolt heaks kiidetud lapse laagrikulu 450 eurot (III kd, tl 33 ja 65). Osa laagrikulust on isa poolt tasutud, kohus saab seda võtta arvesse lõpliku elatise summa arvutamisel. Muu kultuuri ja meelelahutusega seotud kulu (veekeskus, teater, kino, muuseumid, arendavad tegevused) on kohtu hinnangul põhjendatud kokku maksimaalselt 60 euro ulatuses kuus. Kokku on meelelahutuse, spordi sünnipäevade ja mänguasjadega seotud põhjendatud igakuine kulu kuni 31.07.2021 152,50 eurot kuus ja alates 01.08.2021 (mil lisandusid ujumistreeningud) 225 eurot kuus. 21.10 Sidekulu oli esialgses hagis 8 eurot kuus, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. 16.02.2022 täpsustuse kohaselt on kulu suurem, s.o täieneb tahvelarvuti (12 eurot kuus) ja nutikella (3 eurot kuus) teenuse võrra (III kd, tl 40). Kohtu hinnangul on sidekulu 23 eurot kuus mõistlik. See hõlmab endas nii sidevahendite soetamise ja vajadusel parandamise kui ka vastava teenuse kulu.

2-20-143283

Kohtu hinnangul puudusid praegusel juhul kuni 31.12.2021 esitatud elatise nõude korral sellised asjaolud, mis oleks andnud aluse arvestada lapsetoetusega- tõendatud ei ole kohustatud vanema halb varaline seisund või see, et lapse vajadused on alla miinimummäära. Kohtu hinnangul ei esinenud ka mingisugust muud põhjust lapsetoetusega arvestamiseks. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb küll arvestada sellega, et lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega, kuid seda vaid alates 01.01.2022 tasumisele kuuluva elatise osas, alates sellest hetkest on taoline kohustus otsesõnu ja tingimusteta sätestatud. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese lapse kohta 60 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kuni hageja täisealiseks saamiseni makstakse hagejale lapsetoetust vähemalt 60 eurot kuus. Arvestades, et poole hageja kuludest peab kandma hageja ema ning lapsetoetusega on põhjendatud arvestada alles alates 01.01.2022, on hageja põhjendatud ülalpidamisvajadus (mille nõudmine kostjalt on õigustatud) seega järgmine: 27.11.2019-31.08.2020 (764,41/2) 382,21 eurot kuus; 01.09.2020-31.05.2021 (824,41/2) 412,21 eurot kuus; 01.06.2021-30.06.2021 (764,41/2) 382,21 eurot kuus; 01.07.2021-31.07.2021 (783,16/2) 391,58 eurot kuus; 01.08.2021-31.12.2021 (855,66/2) 427,83 eurot kuus; 01.01.2022-xxxx (855,66-60/2) 397,83 eurot kuus.

2-20-143283 saab kostja vastutada eelduslikult vaid poole ülalpidamiskulu osas. Kuna kohus on varasemalt leidnud, et lapse põhjendatud elatise suurus oli perioodil 27.11.2019-26.11.2020 ühes kuus 382,21 eurot, siis kuulub kostjalt hageja kasuks selle ajaperioodi eest väljamõistmisele PKS § 108 alusel elatis (12*382,21) 4586,52 eurot.

2-20-143283 Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 24.11.2022 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.