Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD

N. K. seaduslik esindaja esitas 01.06.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse L. K. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohtu 21.03.2016.a kohtuotsusega nr. xxx A. K.lt välja mõistetud elatis N. K. kasuks ajavahemiku 01.04.2015-31.12.2015 eest tasumata osas summas 126 eurot; alates 01.01.2016 kuni 20.03.2016 igakuiselt 215 eurot; kohtuotsuse täitmisel arvestada, et A. K. on nimetatud ajavahemikul tasunud ülalpidamise katteks 550 eurot; alates 21.03-2016 igakuiselt 250 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Peale kohtulahendi jõustumist ei hakanud A. K. oma kohustusi N. K. ees täitma ja lapse seaduslik esindaja J. T. pöördus kohtutäitur Kristel Maalmani poole täitemenetluse algatamiseks (täiteasi 095/2018/2007). Kuna A. K. elab 5 aastat Soomes, pöördus J. T. abi saamiseks. Justiitsministeeriumi poole Rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõuniku Marii-Elisa Pärna poole. Soome alustas täitemenetlust 17.11.2021 A. K. suhtes elatise väljamõistmiseks. Käesoleva ajani pole hageja hakanud nii elatise võlgnevust, kui ka igakuist lapse ülalpidamist täitma. Seega ei ole täitemenetlus toonud mingeid tulemusi ning hagejal on äärmiselt raske kostja poolt ülalpidamist saavutada. Kuna A. K.lt on äärmiselt raske elatise maksmist saavutada, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole asenduskohustuse kohaldamiseks vanavanema L. K. suhtes. Hageja esindaja palus rahuldada hagi ja asenduskohustusena A. K. vanemalt L. K.lt välja mõista elatis lapse N. K. ülalpidamiseks summas 250 eurot kuus alates 01.06.2022.a kuni N. K. täisealiseks saamiseni, so kuni 04.03.2027 või kuni vanavanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Samal päeval esitas hageja esindaja hagi täpsustuse, milles palus välja mõista kostjalt elatise summas 295 eurot kuus alates 01.06.2022.a. kuni N. K. täisealiseks saamiseni, so kuni 04.03.2027 või kuni vanavanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni (tl. 3-31). 13.06.2022 esitas hageja esindaja täiendavad dokumendid (Justiitsministeeriumi vastuse seoses täitemenetlusega Soomes, tl. 36-38)

KOSTJA VASTUS

Kostja esindaja J. Pahka esitas 19.06.2022 vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Esindaja teatel ei võta kostja hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Hagiavalduse kohaselt on A. K.lt äärmiselt raske elatise maksmist saavutada ning hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole asenduskohustuse kohaldamiseks vanavanema L. K. suhtes. Kostja on seisukohal, et puuduvad seaduses nimetatud eeldused selleks, et nõuda ülalpidamist kostjalt (ei ole tõendatud, et isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada). Hagiavaldusest ei nähtu, et ülalnimetatud kohtuotsuse täitmise käigus on kasutatud kõiki võimalusi ja võetud kasutusele kõik meetmed selle täitmise tagamiseks. Lisaks on kostja arvamusel, et hageja esindaja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, so elatise mittemaksmist. Hageja esindaja on küll esitanud tõendid kohtutäiturilt võlgnevuse olemasolu kohta, samas ei ole ta esitanud tõendeid selle kohta, et elatist ei tasuta ilma kohtutäituri vahenduseta. Hageja ainukeseks selgituseks on hagiavalduse kohaselt see, et lapse isalt on äärmiselt raske elatise maksmist saavutada. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui

ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust, et hageja isalt on elatis jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja isa ei ole ülalpidamiskohustusest vabastatud. Seega ei ole asenduskohustuse tekkimise eeldused PKS § 106 lg 2 esimese alternatiivi järgi täidetud. Asenduskohustuse tekkimine PKS § 106 lg 2 teise alternatiivi alusel on üldjuhul seotud sellega, et kohustatud isikul pole vara. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et hageja isa tegutseb Soomes ettevõtjana ja tal on Eestis kinnisvara, asukohaga xxx ja xxx. Asenduskohustuse eelduste esiletoomise ja tõendamise kohustus on poolel, kes asenduskohustuse kohaldamisele tugineb, seega hagejal. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata ning hagiavalduses ei ole esile toodud neid asjaolusid, mis annaksid aluse asenduskohustust PKS § 106 lg 2 alusel nõuda. Hageja ei ole ära toonud asjaolusid, mis annaks alust eeldada, et täitemenetlused ei ole viinud soovitud tulemuseni. Hagiavalduse kohaselt on Soomes täitemenetlus algatatud 17.11.2021.a Ainuüksi asjaolu, et Justiitsministeeriumist saadud kirja kohaselt võivad esimesed maksed laekuda alles kuue kuu pärast ei anna alust eeldada, et Soomes algatatud täitemenetlus ei ole viinud soovitud tulemuseni. Justiitsministeeriumist saadud kirjas on selgitatud, et piiriülesed täitemenetlused välisriigis võtavad aega. Kostja on seisukohal, et kohtutäituri tegevus Eestis on olnud pigem formaalne ja ei ole seetõttu olnud tulemuslik, kohtutäitur ei ole võtnud ammendavalt kasutusele talle seaduses antud võimalusi sundida võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kostjale teadaolevalt on hageja isal olemas juhiluba. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, kas kohtutäitur on edastanud võlgnikule hoiatused TMS § 1771 alusel, ning andmeid nende hoiatuste võlgnikule kätte-toimetamise kohta. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks esitanud avalduse võlgniku suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest. Kõik eelpoolnimetatud asjaolud kogumis annavad aluse eeldada, et kohtutäitur ja sissenõudja ei ole teinud kõike nendest sõltuvat, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses oleks viinud taotletava tulemuseni ehk sundida võlgnikku tasuma nii elatise võlgnevust kui jooksvat elatist oma lapsele. Seega on kostja seisukohal, et nõude esitamine tema vastu on põhjendamata ning alusetu. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Hageja isa elukoht Soomes on teada, hageja isa tegutseb Soomes ettevõtjana ning tal on Eestis kinnisvara, asukohaga xxx ja xxx, mille arvel saaks kohustust täita. Samuti on kostja seisukohal, et vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel. Kostja märgib ka seda, et tema majanduslik olukord ei võimalda elatist tasuda. Kostja töötab OÜ-s XXX. Töölepingu p 4.1 kohaselt makstakse töötajale tükitöö alusel, täistööaja eest, kuid mitte vähem kui 3,86 eurot tund või 654 eurot kuus. Seega kõigub kostja töötasu miinimummäärast kuni selleni, palju jõuab kostja oma iga arvestades igal tööpäeval tööd teha. Alates 2024.a täitub kostjal pensioniiga ja kostja jääb pensionile, ning majanduslik olukord halveneb veelgi ning asenduskohustuse täitmine hagis nõutud ajani so 2027.a kahjustab kostja tavalist ülalpidamist märkimisväärselt juhul, kui kohus hagi rahuldab. Kostja ainuke vara on korter asukohaga xxx, mis on kostja elukohaks. Lisaks kostjale elab kostja korteris ka kostja tütar koos oma 3-kuuse lapsega, sest neil ei ole teist elukohta. Kommunaalkulude katteks tasub kostja talvekuudel keskmiselt 250 eurot ja suvekuudel ilma kütteta keskmiselt 140 eurot. Elektri eest tasub kostja igakuiselt 25-30 eurot. Arvestades järgnevaks kütteperioodiks tehtavaid prognoose saab eeldada, et kallineb nii gaasi kui ka elektri hind ning samuti ka keskkütte hind. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendamata, tõendamata ja põhistamata ning palub jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja soovib asja arutamist kohtuistungil. (tl. 40-52).

KOHTUISTUNG

teate lapse

Kostja esindaja jäi vastuses esitatud vastuväidete juurde. Kostja majanduslik seisund muutub kohe, kuna tööleping on sõlmitud määratud ajaks, kuni 01.12.2022. Hetkel ei ole kostjale teada, kas töölepingut pikendatakse või mitte, seega võib juhtuda, et alates 01. detsembrist on ta töötu. Töötasu on olnud miinimummääras. Kuna lapse isa korteritele on seatud käsutamise keelumärked, siis saab selle vara arvelt nõuded täita. Esindaja arvamuse kohaselt on täitemenetlus olnud formaalne, kohtutäitur ei ole võtnud kasutusele kõiki meetmeid. Ka Soome täitur saab vara arestida, kostjale teadaolevalt on lapse isa ostnud endale hiljuti uue auto. Kostja ei ole pärast hagi esitamist oma pojaga (lapse isaga) suhelnud. Kostja maksab oma poja eluasemelaenu, kostja juures elab ka tema tütar koos pooleaastase lapsega. Kostja hagejaga eriti suhelda ei saa, kuid teab, et tegelikult ei ela N. koos emaga, vaid ema vanema tütre juures. Esindaja palub jätta hagi rahuldamata. (tl. 68-70)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kehtiva PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. PKS § 106 lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Isik vabaneb PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Viidatud sätte mõjualast jääb aga PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi välja vanema kohustus pidada ülal oma alaealist last. Seega ei vabane vanem ka kehva varalise seisundi korral oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka vanavanematel tekkida PKS § 106 lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 19.10.2011 lahendis nr. 3-2-1-75-11 asunud seisukohale, et «Kolleegiumi arvates võib vanavanematel oma lapselapse ülalpidamise kohustus tekkida siiski PKS § 106 lg 2 alusel. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada.

PKS § 106 lg 2 esimeses lauses on aga kolleegiumi arvates sätestatud lisaalused, millal tekib sugulastel asenduskohustus. Seega tuleb kolleegiumi arvates tõlgendada nimetatud sätet selliselt, et sugulasel tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS § 102 lg 1 järgi küll vabastatud, kuid tema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada. Selline tõlgendus on kolleegiumi arvates kooskõlas perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamisõiguse üldise mõttega. PKS § 106 lg 2 pelgalt grammatiline tõlgendamine viiks olukorrani, kus vanavanematel tekib küll asenduskohustus täisealiseks saanud lapse ülalpidamiseks, kuid mitte alaealise lapse ülalpidamiseks, sest vanemad alaealise lapse ülalpidamise kohustusest PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane. Viimane oleks aga selges vastuolus alaealise lapse huvi ülimuslikkuse põhimõttega ega tagaks alaealisele lapsele piisavat kaitset. Ülaltoodud põhjustel leiab kolleegium, et vanavanemal võib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekkida oma alaealise lapse ülalpidamiseks asenduskohustus. Selline asenduskohustus tekib vanavanemal PKS § 106 lg 2 järgi juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on vanemalt ülemäära raske saavutada. Kolleegium leiab, et hoolimata PKS § 106 lg 2 esimese lause mõnevõrra eksitavast sõnastusest on selle sätte mõtteks tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita.» Praeguses asjas on tuvastatud, et kostja on lapse N.i vanavanem. Laps elab väidetavalt koos emaga. Viru Maakohtu 21.03.2016.a kohtuotsusega nr. xxx on A. K.lt välja mõistetud elatis N. K. kasuks ajavahemiku 01.04.2015-31.12.2015 eest tasumata osas summas 126 eurot; alates 01.01.2016 kuni 20.03.2016 igakuiselt 215 eurot; kohtuotsuse täitmisel arvestada, et A. K. on nimetatud ajavahemikul tasunud ülalpidamise katteks 550 eurot; alates 21.03.2016 igakuiselt 250 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse isa elukoht/asukoht on teada, vastavalt nii hagis märgitule kui ka Rahvastikuregistri andmetele on tema elukohaks xxx, Sooome, e-post xxx. Kinnipidamisasutuses ta ei viibi, Viru Maakohtu 21.03.2016 kohtuotsusega on elatis temalt välja mõistetud, tema tervislik seisund lubab töötada (vastupidised andmed puuduvad). Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani 12.05.2022 tõendist nähtub, et alates 07.02.2018 kuni 31.05.2022 moodustab elatise võlgnevus 14 208 eurot. (tl. 17). Asjas puuduvad tõendid selles, mida kohtutäitur on alates veebruar 2018 tehtud täitemenetluse tagamiseks (töötasu, vara, jne arestimine/ sundvõõrandamine, juhtimisõiguse peatamine, jne). Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise käigus ei ole kasutatud kõiki võimalusi ega võetud kasutusele kõiki meetmeid selle täitmise tagamiseks (sh kriminaalmenetluse algatamine, juhtimisõiguse peatamine, vara sundvõõrandamine, jne). Kohus teostas päringu Kinnistusregistrisse A. K. varalise seisundi väljaselgitamiseks. Kinnistusregistri 09.11.2022 andmetest nähtub, et A. K.le kuulub 2 korteriomandit, asukohtadega xxx ja xxx. Mõlemale korteriomandile on seatud käsutamise keelumärge hageja N. K. kasuks (korteriomandile xxx on

keelumärge seatud 30.11.2020; korteriomandile xxx on keelumärge seatud 23.09.2022, tl. 6467) Seega on kohus seisukohal, et täitemenetluste käigus ei ole võetud kasutusele kõiki võimalikke abinõusid, mis oleksid taganud kohtuotsuse täitmise võlgniku poolt. Lisaks sellele on kohus arvamusel, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, so elatise mittemaksmist. Hageja seaduslik esindaja on küll esitanud tõendid kohtutäiturilt võlgnevuse olemasolu kohta, samuti selle kohta, et täitemenetlus on algatatud Soomes, kuid ei ole ta esitanud tõendeid selle kohta, et elatist ei ole makstud ilma kohtutäituri vahenduseta (puuduvad pangakonto väljavõtted). Isegi kui oletada, et PKS § 106 lg 2 alusel oleks põhjendatud elatisehagi rahuldamine, siis PKS § 102 lg 1 tulenevalt, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus, hinnates PKS § 102 lg 1 alusel kostja majanduslikku olukorda, tuvastas, et kostja L. K. bruto-töötasu alates 14.02.2022 kuni 01.12.2022 kehtiva Töölepingu kohaselt moodustab mitte vähem kui 654 eurot kuus. (tl. 43-44) Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja keskmine netotöötasu perioodil 01.02.2022-19.06.2022 moodustas 753,76 eurot kuus (346,36+923,41+889,56+855,71=3015,04/4=753,79, tl. 45). Seega on kostjale sissetulek töötasuna garanteeritud kuni 30.11.2022. Pensionile jäämise õigus saabub kostjale alles 2024. aastal. Kostjal puudub muu vara, peale korteriomandi asukohaga xxx, kus kostja elab. Kostja kanda on kõik korteriga seotud kommunaalkulud. Kohus leiab, et kostja praegune sissetulek, mis sisuliselt on natuke rohkem kui miinimumpalk, ei taga olulist elukvaliteeti, seda enam, alates 01.12.2022 lõpeb kostjaga sõlmitud tööleping. Kohus leiab, et elatise nõude rahuldamisel võib see seada kostja halvemasse majanduslikku olukorda, kui on hageja, so elatise väljamõistmine võib kahjustada kostja tavalist ülalpidamist. Hageja kasuks on seatud käsutamise keelumärge kahele tema isale kuuluvale korteriomadile, seega on elatise/elatise võlgnevuse osaline hüvitamine võimalik nende korteriomandite võõrandamise teel (täitemenetluse raames). Mis puudutab A. K. suhtes algatatud tätiemenetlust Soomes, siis ei saa veel öelda, et see ei ole andud või ei anna tulemust, kuna nõude täitmine välisriigis võtabki tavapärasest rohkem aega. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista elatise alates 01.06.2022 summas 295 eurot kuus. Kohus selgitab hageja esindajale, et asenduskohustuse täitmine ei ole seotud Perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummääraga, pealegi moodustab miinimumelatise määr 2022. aastal mitte 250 või 295 eurot, vaid alates 01.04.2022-31.03.2023 summas 225,64 eurot kuus (maksimaalne elatise määr 292 eurot kuus kehtis kuni 31.12.2021). Kohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, tuvastas, et puuduvad PKS § 102 lg 1, § 106 lg 2 tulenevad alused hagi rahuldamiseks ja kostjalt elatise väljamõistmiseks. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus arvestab ajaoluga, et hagejaks käesolevas menetluses on alaealine laps, kellel puudub iseseisev sissetulek ning kelle jaoks oleks kostja menetluskulude kandmine ebamõistlikult koormav. Samadel põhjendustel ei jäta kohus kostja menetluskulusid hageja seadusliku esindaja kanda. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 164 lg 1, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.