Perekonnaõigus › Abielulahutus

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on T K hagi M K vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja andmete kohaselt elab kostja tõenäoliselt Venemaa Föderatsiooni territooriumil, kostja on kriminaalkorras tagaotsitav ning ilmselt lahkunud Eesti Vabariigist. Hageja kostja täpset asu- või elukohta nimetada ei osanud. 1(3)

2-20-18806 Hagiavalduse kohaselt on viimastel aastatel kostja täpne elu- ja viibimiskoht hagejale teadmata. Hagejal ja kostjal on ühine alaealine laps, kellega kostja ei suhtle ja ülalpidamist ei anna. Tsiviilasjas nr 2-19-19480 lõpetas Harju Maakohus 29. mai 2020 kohtumäärusega lapse suhtes ühise hooldusõiguse ja andis hagejale lapse ainuhooldusõiguse. Viidatud tsiviilasjas ei õnnestunud kohalikul omavalitsusel, lapsele määratud advokaadist esindajal ega kohtul lapse isa asukohta tuvastada. Kohus toimetas lapse isale asja materjalid kätte läbi väljaande Ametlikud Teadaanded. Tsiviilasjas nr 2-19-19480 esitatud avaldusest tuvastas kohus, et hageja oli avalduses märkinud kostja asukoha kohta järgmist. Kostja tegeles kriminaalkorras karistatavate tegudega, seetõttu otsiti läbi nende Narvas asunud korter, mille käigus kostja põgenes 2012. aastal Venemaale. Teised kaasosalised pandi vangi. Kostja on ilmselt siiani tagaotsitav. Hageja sõitis pärast sündmust koos lapsega kostja juurde Sankt-Peterburgi. Perekond elas seega nii Venemaal kui ka Narvas ja laps käis mõlema riigi lasteaedades. Hageja ja kostja kooselu lõppes 2016. aastal. Hageja läks lapsega oma ema juurde elama. Viimati nägi kostja last 2017. aastal. Hagejal ei ole kontakti mitte ainsagi kostja sugulasega. Kohus edastas 06. jaanuaril 2022 Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu õigusabi taotluse Venemaa Föderatsiooni pädevale kohtule, et toimetada kostjale kätte hagiavaldus koos lisadega ning õigusabi korras kuulata ära kostja seisukoht abielu lahutamise osas. Justiitsministeeriumi 25. augusti 2022 vastuse kohaselt ei ole Venemaa Föderatsiooni pädev asutus õigusabi taotlusele vastanud. Justiitsministeerium teatas kohtule 07. novembril 2022, et nende andmetel pole vastust

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 393 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt, kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte. Kohus teeb kostjale hagi menetlusse võtmisest teatamisel teatavaks kostja kohustuse hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata. Lähtuvalt TsMS § 346 lg 2 kohustab maakohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Seega peab kohus abielu lahutamise asjas lisaks hagiavalduse ja selle lisade kostjale kättetoimetamise ka kostja isiklikult ära kuulama. Kohus on seisukohal, et ilma hagiavaldust kostjale kätte toimetamata ei ole võimalik hagi menetleda. Kostjale peab olema teatavaks tehtud hagi esitamine tema vastu ja hagiavalduse sisu ning kostjatel peab olema võimalus esitada hagile vastuväiteid. Nimetatud tingimusi ei ole võimalik täita, kuna kostjale ei ole võimalik hagiavaldust kätte toimetata. Samuti ei ole kohtul võimalik kostjat abielu lahutamise osas ära kuulata. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid kostja võimaliku asukoha kohta ning kohtul endal ei olnud vaatamata mõistlikele pingutustele võimalik neid andmeid ka ise leida, kohtu esitatud õigusabi taotlusele ei ole Venemaa Föderatsiooni pädev asutus mõistliku aja jooksul reageerinud ega ka vastust esitanud. Tsiviilasjas kogutud materjalide alusel järeldab kohus, et kostja ilmselt varjab ennast vahistamise eest Venemaa Föderatsiooni territooriumil ning kostja ei ole huvitatud oma asukoha avaldamisest ei Eesti ega ka Venemaa kohtule. 2(3)

2-20-18806 TsMS § 423 lg 1 p 8 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus märgib, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tuleb hagejal esitada kohtule andmed kostja tegeliku asu- või elukoha kohta, et kohus saaks kostjale hagiavalduse koos lisadega kätte toimetada ja kostja ära kuulata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata /---/. Kohus jättis hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning kostja ei osalenud kohtumenetluses, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.