Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD JA ASJA KÄIK
1.Hageja esitas Viru Maakohtule hagi K. R. vastu isaduse tuvastamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt olid hageja ja kostja ema J. R., sünniaeg xx.xx.1986, vahel suhted viie aasta (2007-2012) jooksul. Neil sündis xx.xx.2010.aastal ühine laps – poeg K. R. ehk kostja. Hageja ja kostja ema ei olnud omavahel ametlikult abielus. Hageja andmetel aastatel 2012-2013 (siis kui laps oli 2,5 aastane) olid kostja emalt olid ära võetud vanema õigused ja laps sattus Narva Laste Varjupaika. Need sündmused on kattunud ajaliselt sellega, et hageja sattus ja viibis vanglas. Seega on temal puudulik informatsioon lapsega tol ajal seotud sündmuste osas. Aastast 2012 pole hageja ja kostja ema suhelnud ega oma mitte mingit kontakti. Tuttavatelt sai hageja sai teada, et kostja ema sattus narkosõltuvusse. Hagejal puuduvad andmed, kas kostja ema on elus või mitte. Hagejal on suur soov taastada suhteid oma lapsega. Tema pöördus Narva Linna sotsiaalabiameti poole selleks, et saada infot lapse kohta. Sealt tema sai info, et laps elab Alutaguse vallas. Hageja tegi päringu Alutaguse Vallavalitsusele lastekaitsetöötajale ning sai vastuseks: „Lapse sünnitunnistusel puudub isakanne“. Mingit muud täiendava informatsiooni lapse kohta hageja ei saanud, kuna vallavalitsusel puudub õiguslik alus väljastada sellist liiki andmeid kolmandatele isikutele. Hageja palub tuvastada, et xx.xx.2010.a. sündinud K. R., põlvneb S. K.st, isikukood xxxxxxxxxxx; tunnistada S. K., xx.xx.2010.a. sündinud K. R. isaks ning teha vastav muudatus lapse sünnitunnistuse lahtrisse „isa“ ehk saata jõustunud kohtulahend Alutaguse Vallavalitsusele vastava muudatuse tegemiseks.
2.01.03.2022.a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3.01.03.2022 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles täpsustas kostja ema J. R. sünniaega, so xx.xx.1986.a
4.Kohus teostas päringu Rahvastikuregistri andmebaasi ja tuvastas, et xx.xx.1986 on sündinud Y. R., kellel on poeg K. K. (endine R., sündinud xx.xx.2009).
5.Kohus esitas 03.03.2022 Alutaguse Vallavalitsusele seisukoha esitamise nõude, milles palus teatata, kas K. K. (endine R., sündinud xx.xx.2009) näol on/võib olla tegemist hageja poolt kostjana märgitud isikuga, samuti esitada seisukoht S. K. hagi osas. Alutaguse Vallavalitsus esitas 08.03.2022 seisukoha, mille kohaselt K. K. (endine R.) oli vallaslaps, kui Y. R.lt võeti tema alaealiste laste suhtes täielikult ära vanema hooldusõigus 09.05.2011 kohtuasjaga nr xxx. K. K. võib olla hageja poolt märgitud isik. Alutaguse Vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna töötajatel puuduvad andmed, kes võiks olla K. bioloogiline isa, kuna sünniaktis vastav märge puudub. Viru Maakohtu 16.11.2012 kohtuasjaga nr xxx algatati eestkostja määramine ja Viru Maakohtu 11.01.2013 kohtuasjaga nr xxx seati eestkoste alaealisele lapsele kuni täisealiseks
saamiseni. Perekonnaseaduse § 89 lõige 4 kohaselt kui emalt on vanema hooldusõigus täielikult ära võetud või ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud, ei saa isadust omaks võtta. Alutaguse Vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna töötajatele teadaolevalt ei ole Y. R. andnud eelpool nimetatud nõusolekut. Alaealine laps elab alates 2011. aastast turvalises elu- ja kasvukeskkonnas, milleks ei ole turvakodu ega lastekodu vaid perekond. Lähtudes eeltoodust on Alutaguse Vallavalitsus seisukohal, et S. K. esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Viru Maakohtu 08.03.2022.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostja seaduslikule esindajale tähtaja vastuse esitamiseks. Kostja lepinguline esindaja esitas 28.03.2022 vastuse hagile, milles palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kõigepealt soovib kostja esindaja märkida, et hagiavaldus on esitatud vale kostja vastu ning see on aluseks hagi läbivaatamata jätmiseks. K. K. on sündinud 2009. aastal, hagiavalduses on aga märgitud, et kostja sünniaastaks on 2010. Isegi kui siiski eeldada, et kostja sünniaasta märkimisel hageja lihtsalt seda ei mäletanud ning tõepoolest tegemist oli inimliku veaga, siis sellisel juhul leiab kostja, et kui hageja ei tunne kostja korrektset sünniaga, siis hagiavalduses esitatud väited selle kohta, et „Hageja ja Kostja ema J. R. vahel olid suhted viie aastate (2007-2012) jooksul“ ei vasta tõele ning tegemist on kohtu teadlikult eksitamisega. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus poolte väidetavalt aktiivsete suhete jooksul perre sünnib laps, läheb lapse sünniaasta hiljem lapse isal meelest ära ning isa ei saa lapse väidetavate vanemate kooselu kronoloogiat taastada. Kostja on seisukohal, et hagejal ei olnud tema emaga väidetaval ajaperioodil suhteid, mida kinnitab mh asjaolu, et kostjal puudub sünnitunnistusel isa kanne. Ainuke hageja millegagi tõendamata väide on, et kostja vanemad elasid koos. Liiatigi elab kostja oma eestkostja juures alates kaheaastaseks saamisest, st 2011. aastast. Juhul, kui hageja oleks tõepoolest kostja isa, siis ta oleks teadlik sellest, et kostja ei elanud oma bioloogilise emaga koos perioodil (2011.-2012. aastatel), mil kostja ema ja hageja vahelised suhted veel väidetavalt kestsid. Käesoleval juhul hageja ainsaks väiteks oli see, et hagejal olid kostja emaga suhted perioodil 2007-2012. Isegi kui nimetatud väide vastaks tõele, ei saa välistada seda, et kostja emal olid suhted ka teiste meestega, kuivõrd hageja ja kostja ema ei elanud koos, vaid nendel olid väidetavalt suhted. Hageja peab tõendama, et tema on kostja bioloogiline vanem. Hetkel on kõik hageja väited tõendamata.
7.Viru Maakohtu 07.07.2022.a määrusega määrati K. K. S. K.st põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiis ning kohustati pooli ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti osakonda EKEI ekspertiisiaktiga nr. 22E-GE0566 on tuvastatud, et tõenäosus, et S. K. on lapse K. K. bioloogiline isa, on võrdne 99.9999%.
8.07.oktoobri 2022 kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Kostja lepinguline esindaja hagile vastu ei vaielnud, kuna ekspertiis on tuvastanud, et kostja põlvneb hagejast.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi isaduse tuvastamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Hageja ja kostja ema Y. R. ei ole abielus olnud. Rahvastikuregistri andmetel K. K. sünniaktis kannet isa kohta pole tehtud (tl. 8). Hageja väitel on tema lapse bioloogiline isa.
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1, 2 kohaselt, isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne
mehest, kelle isadus vaidlustati. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohtu poolt tsiviilasjas määratud ekspertiisiga (30.08.2022 ekspertiisiakt nr. 22E-GE0566) on tuvastatud, et tõenäosus, et S. K. on lapse K. K. isa, on võrdne 99.9999%.
12.Asjaolu, et hageja on hagiavalduses ekslikult märkinud poja K. sünniaja xx.xx.2009 asemel xx.xx.2010, ei anna iseenesest alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna DNA-ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et kostja põlvneb hagejast.
13.Iseenesest on Alutaguse Vallavalitsuse viide PkS §-ile 89 lg 4, mille kohaselt, kui emalt on vanema hooldusõigus täielikult ära võetud või ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud, ei saa isadust omaks võtta, st hageja ei saaks perekonnaseisuasutuses anda nõusolekut enda isana lapse sünniakti kandmiseks. Kuid sellisel juhul saab põlvnemise tuvastada kohtus.
14.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ning tuvastab, et K. K. põlvneb S. K.st, so S. K. on K. K. isa.
15.Perekonnaseisutoimingute seaduse, nimeseaduse ja rahvastikuregistri seaduse muudatustest tulenevalt on andmete sisestamine rahvastikuregistrisse kohtulahendilt ning registris andmete muutmine ja parandamine maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse s.o. Jõhvi Vallavalitsuse ülesanneteks. Seetõttu tuleb kohtuotsus peale jõustumist saata lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks Jõhvi Vallavalitsusele. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
17.Vastavalt TsMS § 164 lg 1, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
Tulenevalt TsMS §-st 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.