Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

M. L. kohustuse lõplik suurus selgub pärast põhinõude täitmist, täitedokumentidele lisanduvad viivised põhivõlalt kuni kohustuse täitmiseni.

kuivõrd

2.4 M. L.lt täitmisena laekuvad maksed kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EExxx, märkides viitenumbri 715807501.

alates kohtulahendi

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr. EE062200221059223099 AS-s Swedbank, riigilõivu 315 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

Kohtutäituri 21.03.2022 õiendite kohaselt kohtutäituril ei ole täitemenetlustes õnnestunud võlgnikult võlga sisse nõuda. M. L. on töötu alates 18.02.2022. a. Tema nimele on registreeritud sõiduk BMW xxx registreerimismärgiga xxx, 2006 ehitusaasta. Kohtutäituri andmetel kuulub M. L. ja J. L. ühisomandisse korter asukohaga xxx. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale täituril ega hagejal ei ole. Arvestades kostjate sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu ning varem algatatud täitemenetluste arvu ei ole seisuga 15.02.2022 sissenõudja nõude rahuldamine lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik. Hageja soovib endiselt kostjatelt võlga sisse nõuda. Võla sissenõudmiseks kostjalt ei ole jäänud alles muid võimalusi, kui nõuda kostjate ühisvara hulka kuuluva kinnisasja suhtes ühisvara jagamist. Jagamise viisina soovib hageja kinnisasja müümist avalikul enampakkumisel, müügist laekuva raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades ja jagamise tulemusena M. L.le jääva raha arvelt hageja võlanõude rahuldamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esindaja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sama paragrahvi 3. lõige loetleb alused, millal kohus ei tee kostja ilmumata jäämisel tagaseljaotsust, st kui - kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; - kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; - kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Ühtegi loetletud eeldustest käesoleval juhul ei esine. Kohtuistungi toimumisest teavitati kostjaid kohtukutsega õigeaegselt (piisava ajavaruga), kutses selgitati ilmumata jätmise tagajärgi (vt lk 50, 51). Kumbki kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks, rääkimata selle põhistamisest. Vahetult enne kohtuistungit helistas istungisekretär M. L.le. M. L. väitis, et ei ole istungi toimumisest teadlik, mingisugused kirjad kostjatele tulid, kuid neile tuleb palju kirju, mille sisust nad aru ei saa. Kohus on seisukohal, et M. L. selgitust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jätmiseks (TsMS § 422 mõttes). Käesoleval juhul ei ole kostjad teavitanud kohut ka oma nõusolekust asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või kostjate osavõtuta. Seega aluseid, milliste esinemisel kohus tagaseljaotsust ei tee, käesoleval juhul ei esine. Kohus märgib, et kohtul oli alus hagi rahuldada tagaseljaotsusega ka istungit pidamata TsMS § 407 alusel (kostjad ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul). Kohus pidas siiski vajalikuks istungi pidamist, võimaldamaks pooltel nt kaaluda / arutada kompromissi võimalusi. Kostja ei ole reageerinud mingil viisil nende vastu esitatud nõudele – ei ole esitanud vastust ega vastuväiteid hagile, ei ilmunud asja arutamiseks korraldatud kohtuistungile. Kooskõlas TsMS § 413 lg 1 loeb kohus, et kostjad on hagiavalduses esitatud faktilised väited omaks võtnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.