Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

eurot. Hageja II keskmised igakuised kulud on 1007,01 eurot, seega kostja osa 2/3 on vastavalt 671,34 eurot. Kostja on tasunud igakuiselt hagejatele 700 eurot kuus elatist jooksva kuu eest alates 17.09.2021. Arvestades kostja ülalpidamiskohustuse suurust on kostja tagasiulatuval perioodil tasunud hagejatele elatist vähem järgmiselt: 2021 septembris hagejale I vähem 470,83 eurot (820,83-350) ja hagejale II vähem 321,34 eurot (671,34-350); 2021 oktoobris hagejale I vähem 470,83 eurot (820,83-350) ja hagejale II vähem 321,34 eurot (671,34-350); 2021 novembris hagejale I vähem 443,47 eurot (820,83/30*29-350) ja hagejale II vähem 298,96 eurot (671,34/30*29-350). Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt hageja I kasuks igakuine elatis alates 30.11.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 820,38 eurot ning hageja II kasuks kuni hageja II täisealiseks saamiseni 671,34 eurot. Hagejad märkisid, et elatist tuleb indekseerida iga aasta 1. aprillil PKS § 101 lg 3 ja 4 kohaselt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja millele lisandub täiendavalt kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Esimene indekseerimine toimub 01.04.2023.a. Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt hageja I kasuks tagasiulatuv elatis perioodil alates 01.09.2021 kuni 29.11.2021 summas 1385,13 eurot ning hageja II kasuks tagasiulatuv elatis perioodil alates 01.09.2021 kuni 29.11.2021 summas 941,64 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu. Kostja ei ole rikkunud elatise maksmise kohustust, kuna ta on alates hagejate välja kolimisest tasunud igakuiselt 700 eurot elatist, mis katab ära kostja ülalpidamiskohustuse hagejate ees. Kostja ei ole oma kohustust rikkunud ning ei kavatse seda ka tulevikus teha. Samuti on kostja kohtunud hagejatega pidevalt päevastel aegadel ja veetnud hagejatega koos aega veekeskuses, kinos ja muul viisil vaba aega veetes. Lisaks ühiselt vaba aja veetmisele viib kostja hagejat I kaks korda nädalas kooli ja toob koju, mis on osa hageja I transpordikulu kandmisest. Lisaks ühiselt koos veedetud ajal hagejatega seotud kulude kandmisel on kostja alates septembrist kandud täiendavaid hagejatega seotud kulusid 765,82 euro ulatuses lisaks elatise maksmisele (55 eurot telefoni ümbris, 292,98 eurot HP lauaarvuti, 235 eurot arvuti kuvar, 25,63 eurot mänguasjad, 50 eurot hageja I klassiraha ja 107,21 eurot Sportlandist riided). Täiendavalt on kostja andnud lastele ka taskuraha. Eeltoodud kogumis näitab, et kostja osaleb ja soovib osaleda hagejate elus ning on rohkem kui vajalikul määral maksnud hagejatele elatist ning kandnud lastega seotud kulusid. Samuti märkis kostja, et M T saab riigilt lapsetoetust mõlema hageja eest 60 eurot kuus, mida hagi esitamisel ei ole arvestatud. Samuti märkis kostja, et kehtiva PKS § 101 kohaselt oleks kostjal kohustus maksta hagejale I elatist 121,34 eurot kuus, arvestades kostja sissetulekuid ja kostja soovi veeta hagejatega vähemalt 8 päeva koos. Samuti oleks eeltoodud tingimustel hageja II elatiseks 121,34 eurot kuus. Seega oleks elatiskalkulaatori kohaselt kostjal kohustus maksta hagejate elatist kuus kokku 242,68 eurot. Samas maksab kostja kolm korda rohkem elatist, kui on PKS § 101 järgne elatise nõue võimaldaks arvestades kostja sissetulekuid ja hagejatega veedetud ja veedetavate päevade arvu. Seega on hagi alusetu ja hagejate väidetavate elatiskohustuse maksmise rikkumist ei ole toime pandud.

Kostja neto töötasu on E V ja L L 2 159,36 eurot kuus ja lisaks saab kostja V V AS nõukogu liikme tasu 200,70 eurot kuus neto, kokku 2360,06 eurot. Kostja rõhutab, et temal on ka suured kulud ning tema igakuisest sissetulekust väga palju vabu vahendeid üle ei jää. Nimelt on kostja eluasemega seotud pangalaenu kohustus igakuiselt ca 520 eurot, millele lisandub veel elektri ja gaasi kulu, mis 2021 detsembris oli 874,63 eurot. Kostja õpib T Ü majandusteaduskonnas, mille aastane õppemaks on 3000 eurot. Kostja sidekulu on kuus 42,11 eurot, mis sisaldab ka teisi teenuseid. Lisaks eeltoodule on kostja kulud söögile ca 400 eurot kuus ja autole 250 eurot. Arvestades, et hagis toodud hagejate kulud on alusetud ja tõendamata, siis puudub vajadus ka tagantjärele elatise suurendamise nõude käsitlemine. 27.04.2022 täpsustas kostja, et hagejad viibivad kostja juures 8 päeva kuust, mis on 26,67% kuust. Kostja rõhutab, et perioodil 05.10.21-25.04.22 on kostja hagejate peale kulutanud 3416,70 eurot, mis teeb seitsme kuu keskmiseks kuluks 488,10 eurot kuus, millele lisandub veel 700 eurot elatist, mis tasutakse M T kontole. See teeb kokku kostja keskmiseks igakuiseks hagejatega seotud kuluks 1188,10 eurot kuus (700 + 488,10). Lisaks annab kostja hagejale I veel 50-60 eurot taskuraha kuus. Kohtu põhjendused

(Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.

Selleks tuleb kohtul esmalt hinnata hagejate poolt väljatoodud igakuiste kulude suuruse mõistlikkust ja põhjendatust.

kuluga ning ei kuulu seega elatise alla. Samuti ei ole hagejate poolt esitatud kolimiskulu arve seostatav hagejatega. Eeltoodust tuleneval loeb kohus hageja I eluasemekulud põhjendatuks ca 285 euro ulatuses ja hageja II osas ca 282 euro ulatuses. 7.2 Hagejad on välja toonud toidukulud hageja I osas summas 278,64 eurot ning hageja II osas 291,39 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on kohtu hinnangul hagejate poolt välja toodud toidukulud ülepaisutatud. Kohus märgib, et hagejate poolt esitatud tõendid ei kinnita hagejate reaalseid toidukulusid, vaid tõendavad üksnes teatud ajahetkel erinevate poodide külastamist, ostetud kaupade maksumust ning toidu tellimist ja restoranis käimist (dtl 265-267, 269272, 276, 279, 280, 286-291, 294, 299, 301-303, 305-308, 324-329, 335, 338, 341, 343, 344-346, 351, 354, 357-359, 376-378, 380, 381, 384, 387-392, 394-410, 415-417, 420-424, 429, 431-435, 464, 466). Hagejad ei ole menetluses välja toonud ega tõendanud, et tulenevalt nende tervislikust seisundist või muust asjaolust tingituna võiks nende toidukorv keskmisest kallim olla. Kohus peab seega põhjendatuks ja eluliselt usutavaks mõlema hageja toidukulu summas 150 eurot. 7.3 Hagejad on välja toonud tervishoiukulud hageja I osas 8,13 eurot ja hageja II osas 10,40 eurot. Kuigi hagejate poolt esitatud konto väljavõte ei tõenda, kellele ja milliseid ravimeid või muid tooteid on ostetud (dtl 342, 379), siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb hagejatel aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine). Samuti on aeg-ajalt vajalik külastada hambaarsti, mille ühekordne visiiditasu on 5 eurot (dtl 942) ning ortodontiliste teenuste puhul tasuda ka suuremaid summasid (dtl 943, 944). Kohtul puudub seega alus kahelda, et hageja I osas võiks keskmiselt tervishoiu peale kuluda 8,13 eurot kuus ja hagejal II 10,40 eurot kuus. 7.4 Hagejad on välja toonud kulud meelelahutusele, -tarvetele, -vahenditele hageja I osas 85,24 eurot ja hageja II osas 83,76 eurot. Samuti on hagejad välja toonud sõprade sünnipäevade kulu mõlema hageja osas 19,38 eurot ning enda sünnipäevakulu hageja I osas 37,50 eurot ja hageja II osas 19,17 eurot. Arvestades hagejate vanustega on usutav, et nende elus on vajalik ka teatud meelelahutus mänguasjadega mängimisel (eelkõige hageja II) ning vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos ja teatris käimine, raamatute lugemine ning ka sõprade sünnipäevadel käimine ja enda sünnipäeva pidamine. Samas märgib kohus, et meelelahutus ei pea olema igakord tasuline, s.h saab pere veeta aega looduses ning mängida kodus lauamänge vms. Samuti märgib kohus, et alaealistele lastele ja peredele pakutakse sageli ka soodsamaid hindu ning iga kuu ei ole vajalik teatris/muuseumis/spas käia. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et ka hagejate enda sünnipäevadega kaasneb teatud kulu (nt mängutoa maksumus, toit, kingitused jms). Nimetatud kulude osas on ka hagejad tõendeid esitanud (dtl 945-949). Samas tuleb arvestada, et ka need kulud tuleb jagada ära aasta peale. Hagejate poolt esitatud maksekorraldused mänguasjade, teatri, bowlingu ning muuseumi hinna kohta tõendavad käesoleval juhul aga konkreetselt asjade ja teenuste maksumust, mitte seda, kellele midagi ostetud on või kes teenust kasutanud on (dtl 261, 275, 282, 283, 296). Samuti märgib kohus,

et Playstationi mängude ostmine ei ole hädavajalik igakuine kulu (dtl 304). Hagejad on meelelahutuskulude alla paigutanud ka jõulukuuse ostmise kulu, kuid hagejate poolt esitatud tõendist kuuse ostmist ei nähtu (dtl 314). Kohus peab eeltoodust tulenevalt mõistlikuks ja eluliselt usutavaks meelelahutuskuluks (s.h sünnipäevad) kokku mõlema hageja osas 60 eurot. 7.5 Hagejad on välja toonud kooliga seonduvad kulud hageja I osas 32,50 eurot ja hageja II osas 53,05 eurot. Nimetatud kulu osas on hagejad esitanud tõendi raamatute kilekaante ostmise kohta summas 4,23 eurot (dtl 331) ning hageja II klassiraha summas 2x 25 eurot ja ekskursiooni summas 35 eurot tasumise kohta (dtl 938-940). Kuna hagejad käivad koolis, siis on eluliselt usutav, et hagejatel tekivad kulud ka seoses erinevate õppevahenditega (nt kirjatarbed, vihikud, kilekaaned jms). Eelduslikult on üks kord aastas enne õppeaasta algust kulud ka suuremad. Nimetatu ei tähenda aga, et ka kooliaasta keskel ei tuleks õppevahendeid aeg-ajalt juurde osta. Samuti on eluliselt usutav, et koolikäimisega võivad kaasneda kulud ka klassiraha korjamisele, ekskurssioonidele, väljasõitudele, klassiõhtutele jms. Viimati nimetatud suuremad kulutused tuleb aga jagada aasta peale. Hageja II väidetav annetus koolile ei ole aga kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud elatise komponent. Kohus peab seega eluliselt usutavaks ja mõistlikuks igakuiseks koolikuluks mõlema hageja puhul 20 eurot kuus. 7.6 Hagejad on välja toonud kulud riietele ja jalanõudele hageja I osas summas 50,94 eurot ja hageja II osas 39,94 eurot. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on hagejatel võimalus valida, millise hinnaga ja millistest poodidest vastavaid kaupasid osta. Kohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut hagejate poolt viidatud tõenditele vastavate kulude osas, kuna vastavad maksekorraldused tõendavad üksnes teatud kauplustes käimist ning toodete maksumust, kuid ei tõenda, kellele ja mida on ostetud (dtl 273, 293, 311, 316, 318321). Kohus loeb üksnes tõendatuks hageja I puhul tekkinud kulu summas 20 eurot (dtl 313). Samas puudub kohtul alus kahelda, et hageja I osas võiks keskmise riiete ja jalanõude kulud igakuiselt olla 50,94 eurot ja hagejal II 39,94 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud summad eluliselt usutavad ja mõistlikud. 7.7 Hagejad on välja toonud kulud majapidamisele ja hügieenile hageja I osas 50,24 eurot ja hageja II osas 6,50 eurot. Samuti on väljatoodud lisaks hageja I juuksuri kulu 15 eurot. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et igapäevaselt on vajalik kasutada pesemisvahendeid (s.h seebid, dušigeelid, šampoonid, hambapasta) ning samuti kulub igakuiselt pesupesemis- ja nõudepesuvahendeid ning muid puhastusvahendeid. Kohtu hinnangul ei saa ebavajalikuks pidada ka kulu juuksurile. Majapidamiskulude all on hagejad välja toonud ka hagejale I ostetud madratsi summas 234,42 eurot ja voodi summas 109 eurot (dtl 262, 263). Tegemist on iseenesest vajalike kuludega, kuid nimetatud tooteid ei ole vajalik igal aastal osta ning korraliku hoolduse korral peaksid nimetatud tooted vastu pidama ca 5-10 aastat. Kohus loeb seega usutavaks ja põhjendatud igakuiseks kuluks hageja I osas 25 eurot, s.h juuksur ning hageja II osas 5 eurot.

Kohus ei arvesta nimetatud kulude hulka hagejate poolt esitatud IKEA kulusid summas 151,59 eurot (dtl 292). Kohtule ei ole tõendatud, milliseid asju ja kellele on ostetud. 7.8 Hagejad on välja toonud transpordikulu mõlema hageja osas 64,13 eurot. Nimetatud kulu koosneb eelkõige kütusest, liikluskindlustusest, autoparandusest ja tõukerataste rendist. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud transpordikulud võivad hagejatel igakuiselt tekkida, kuna ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb teha ka pikemaid sõite. Seega võib põhjendatud osaliselt olla nii kütusekulu, kui ka liikluskindlustuse kulu, kuna liikluskindlustus on sõitmiseks kohustuslik. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et hagejate ema on tasunud liikluskindlustust 6 kuu peale kokku 49,38 eurot (dtl 317). Samuti loeb kohus tõendatuks, et hagejate ema on külastanud nii Circle K-d kui ka Nestet (dtl 294, 330). Esitatud väljavõttest ei nähtu aga, mida konkreetselt ostetud on ehk kui palju on konkreetselt kulutatud kütuse peale. Samuti ei arvesta kohus kütusekuludega, mis on tehtud enne septembrit ja 03.07.2021 autoparanduse kuludega, kuna hagejad nõuavad elatist alates septembrist (dtl 285, 300). Kohus ei pea põhjendatuks ka kulusid tõukerataste rendile, kuna tegemist ei ole hädavajaliku kuluga ning samuti ei nähtu esitatud konto väljavõttest, kes konkreetselt tõukerattaid rentinud on (dtl 268, 291). Kuna eelduslikult teatud igakuised kulud transpordile võivad siiski tekkida, kuid hagejad ei ole tõendanud, kui regulaarselt ja kui kaugele hagejate emal hagejaid viia tuleb, siis peab kohus mõistlikuks ja eluliselt usutavaks ja mõistlikuks transpordikuluks mõlema hageja puhul 20 eurot. 7.9 Hagejad on välja toonud tehnikakulu hageja I osas 58,25 eurot ning hageja II osas 39,88 eurot. Nimetatud kulud koosnevad koju ostetud uuest kodutehnikast (mikrolaineahi, kohvimasin, röster, raadio, veekeetja, võileivagrill; dtl 312), elektrihambaharjade ostust (dtl 339) ning hageja I osas ka Amazonist ostetud mobiilivalgustist ja airpodsidest (dtl 361, 393). Kohus asub seisukohale, et kodutehnika kulu ei saa olla igakuise elatise komponendiks. Tegemist on ühekordse kuluga, mida hagejate ema on teinud kodu sisustamiseks ning antud kodumasinaid kasutatakse eelduslikult aastaid. Viidatud elektrihambaharjade ja mobiilivalgusti osas esitatud tõendid ei kinnita aga nimetatud asjade soetamist. Kohus asub seisukohale, et võimalikud kulud kodutehnikale ja hambaharjadele on kaetud juba ka majapidamiskuludega, s.h hügieenikuludega ning osaliselt ka meelelahutuskuludega (nt airpodsi kulu). 7.10 Hagejad on välja toonud ka taskuraha kulu hageja I osas summas 51,50 eurot ja hageja II osas 11,88 eurot. Hagejad on esitanud tõendi, mille kohaselt on hageja I arvele kantud augustis 2021 65 eurot (dtl 298), juulis 2021 30 eurot (dtl 337), juunis 60 eurot (dtl 467), juunis 2022 40 eurot. Arvestades hagejate vanusega ei saa ka taskuraha andmist pidada ebavajalikuks ning kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud taskurahaks hageja I puhul 50 eurot ja hageja II puhul 11,88 eurot. 7.11 Hagejad on välja toonud hageja I tennisekulu summas 183,67 euro ulatuses ja hageja II tennisekulu summas 55,44 eurot. Samuti on hagejad viidanud täiendavale hageja huvitegevuse kulule summas 19 eurot.

Kohus loeb tõendatuks, et hageja I trennikulu, s.o tennis, on 208 eurot kuus ja hagejal II 66 eurot (dtl 277, 295, 297). Hageja II osas on hagejad esitanud lisaks augusti 2021 arve ujumise eest summas 10 eurot (dtl 332) ning septembri 2021 eest summas 50 eurot (dtl 336). Samas ei ole hagejad tõendanud, et nad käiksid trennis aastaringselt. Hagejate poolt esitatud Exceli tabelist nähtub, et juunis, juulis ja augustis on tennise kulu 0 (25.03.2022 esitatud dokumendi lisa 1). Iseenesest on ka usutav, et igasugused treeningud kestavad üldjuhul 9 kuud aastast ja suvisel perioodil on paus. Seega on hageja I tennisetrenni kulu põhjendatud igakuiselt 156 eurot (208*9/12) ja hageja II osas 49,50 eurot (66*9/12). Lisaks peab kohus hageja II osas põhjendatud ja mõistlikuks täiendavaks huvitegevuse kuluks 19 eurot. Samuti loeb kohus usutavaks, et seoses treeningutega võib tekkida täiendav kulu ka riietele ja varustusele (s.h reketid). Kohus peab mõistlikuks kuluks nimetatule 10 eurot kuus. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks hinnata poolte väiteid selle kohta, kes ja kui palju tennise trenni osas vanematest maksnud on või võlgu on. Laste kulude suuruse hindamisel arvestab kohus üksnes sellega, et lapsed käivad trennis, mille eest tuleb vanematel ka tasuda. Seega on treeningute kulu hageja I puhul põhjendatud summas 166 eurot ja hageja II puhul 78,50 eurot. 7.12 Eeltoodust tulenevalt on hageja I põhjendatud igakuised kulud kokku 835,07 eurot ja hageja II kulud 677,22 eurot, millest kostja osa moodustab hageja I puhul ca 418 eurot ja hageja II puhul ca 339 eurot. Kohus ei pea vajalikuks sendi täpsusega elatist arvestada, kuna kulude suurus võib kuude lõikes erineda. Nimetatust kuulub maha arvestamisele pool lastetoetusest summas 30 eurot (PKS § 101 lg 5). Seega jääb kostja osaks hageja I kuludest 388 eurot ja hageja II kuludest 309 eurot ning kokku tuleks kostjal hagejatele iga kuu tasuda 697 eurot.

tasunud hageja I klassiraha septembris 2021 summas 50 eurot (dtl 190), mais 2022 hageja I klassiekskurssiooni eest 166 eurot (dtl 925) ja septembris 2022 hageja I breketite eest 950 eurot (dtl 928). Kostja on esitanud ka tõendeid meelelahutuse, söögi, asjade (s.h riiete) ostmise kohta (dtl 172-183, 186-189, 760-766). Kohus märgib, et viimati nimetatud tõendid kinnitavad üksnes teatud kulude tegemist teatud ajahetkel. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Kohus on eelnevalt selgitanud, et elatist saab välja mõista juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Arvestades, et kostja on tasunud igakuiselt alates septembrist 2021 elatist 700 eurot ning teinud kulutusi ka nt kooli ja tervise osas, siis asub kohus seisukohale, et kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust piisaval määral.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.