Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-1037
Kohtuasi
Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus X-lt ja Y-lt hooldusõiguse äravõtmiseks, suhtlusõiguse piiramiseks ning alaealisele lapsele eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.08.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Puudutatud isikud: laps Q (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ema X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Olga Väina isa Y (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Olga Väina vanaema W (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.08.2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna linn (avaldaja/eestkosteasutus) esitas 22.01.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles võtta vanematelt X-lt (ema) ja Y-lt (isa) täielikult ära Q (laps/tütar) isiku ja vara hooldusõigus, piirata vanemate suhtlusõigust selliselt, et tütar suhtleb vanematega ainult eestkostja eelneval nõusolekul, seada lapse üle eestkoste ja määrata eestkostjaks W (vanaema) kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2.Asjaolude kohaselt oli vanematel ühine XX.XX.XXXX sündinud tütar ja pere elas viimastel aastatel põhiliselt Iirimaal. Iirimaa TUSLA Laste ja Perede Agentuuri sotsiaaltöötaja teavitas 09.12.2020 avaldajat e-kirja teel, et 06.12.2020 laps sõitis vanaemaga Eestisse. Sotsiaaltöötaja informeeris, et Iirimaal läbiviidud hindamise käigus selgus mõlema vanemapoolne lapse füüsiline ja emotsionaalne väärkohtlemine ning pikaajaline ulatuslik hooletusse jätmine. Lapse huvides ei olnud elamine koos kummagi vanemaga, kuivõrd see kujutas liiga suurt ohtu lapse arengule, tervisele ja elule. Teates kinnitati, et TUSLA toetas täielikult, et laps elaks koos vanaemaga Eestis ning juhul kui lapsevanemad peaksid lapsega naasma Iirimaale, siis vanemate hooldusõigus piiratakse ning laps paigutatakse hooldusperre. Avaldaja teostas 16.12.2020 kodukülastuse vanaema ja lapse elukohas, mille käigus viidi läbi vestlus nii lapse kui vanaemaga. Vanaema avaldas, et tal oli hirm, et ema tuleb taas ja viib lapse minema. Vanaema sõnul olid emal probleemid alkoholi liigtarvitamisega ja seetõttu ei suutnud ta lapse eest järjepidevalt ja vajalikul määral hoolitseda. Vanaema selgitas, et ta sõitis nagu varasemaltki Iirimaale selleks, et aidata emal lapsega toime tulla, sest oli mures lapselapse heaolu pärast. Lapse sõnul tuli ta Eestisse umbes kümme päeva tagasi, ta pidi kodust ära tulema, sest ema oli halb. Ema oli halb siis, kui ta jõi alkoholi. Lapse sõnul oli isa kadunud ja keegi ei teadnud, kus ta oli. Laps kirjeldas ka juhtumit, et kui ema oli kodus ja ta oli jällegi halb (alkoholijoobes), siis lubas ema tal öö läbi üleval olla. Kui ema oli alkoholijoobes, oli ta teda ka korra löönud. Kui avaldaja küsis lapselt, et kas ta oma vanemaid igatseb, vastas ta, et see küsimus paneb teda punastama. Lapse sõnul meeldis talle elada koos vanavanematega. Avaldaja ja Iirimaa kohaliku sotsiaalhoolekande asutusega toimus 07.01.2021 telefonikonverents, kus osales ka vanaema (ema juhtumi aruteluga ei liitunud). Mõlema riigi sotsiaaltöötajad nentisid, et lapse isa asukoht oli endiselt teadmata ning ta oli tunnistatud kahtlusaluseks uimastikaubanduses osalemises. Iirimaa sotsiaaltöötajate sõnul oli ema varasemalt valmis võõrutusravile minema, kuid praeguseks ravile polnud läinud. Viimati oli ema avaldanud, et ta ei kavatse võõrutusravile minna. Avaldajal oli vanematega viimane kontakt maikuus, mil nad teatasid, millist abi saavad, ema suhtles kliinikutega, isa rääkis plaanidest kolida Londonisse, kus elas isa pere ja kes oli valmis aitama. Vanemate sõnad tegudes ei väljendunud. Hinnates lapse huve ning vanemate ressursse, oli lapse parimates huvides tagada tema turvalisus, stabiilne elukorraldus ning arengu toetamine väljaspool bioloogilist perekonda, tagades võimalusel kontakt bioloogiliste vanemaga. Vanaema ja tema abikaasa olid lapse elus tema jaoks olemas alates lapse sünnist ja täitsid stabiilsete hooldajate rolli. Neil oli läbimõeldud soov ja reaalne valmisolek lapse kasvatamiseks ja ta elu korraldamiseks. Vanaema oli huvitatud oma lapselapse õiguste, heaolu ja arengu tagamisest ning suutis tema eestkostjana täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid lapse õiguste ja arenguvajaduste realiseerimisel, sh tagada lapse õigus suhelda oma bioloogiliste vanematega.
Puudutatud isikute seisukohad
3.Ema vaidles avalduse vastu. Ta ei tahtnud, et lapse eestkostjaks saaks vanaema. Ema ei usaldanud oma ema, kuna ema tänased probleemid tekkisid lapsepõlve traumadest, mis omakorda olid põhjustatud tema enda ema poolt (lapse vanaema). Vanaema abikaasa oli võõras inimene, keda ta ei tahtnud näha oma lapse juures. Ema tunnistas, et tal oli vaja abi ning ta oli nõus alustama raviga. Emal oli 07.06.2021 on konsultatsiooniaeg Marienthali kliinikus. Senikaua sai tütar olla isaga, kes last armastas ja hoolis lapsest. Isal oli suur perekond ja suur maja aiaga. Ema helistas lapsele iga päev, kes nuttis ja tahtis issi-emme juurde. Laps pidi elama oma vanematega. Ema plaanis kolida Londonisse ja suveks tulla Eestisse. Eestis elada ta ei tahtnud, sest Londonis oli palju sõpru. Eestis ja Iirimaal oli lastega seoses erinev regulatsioon. Näiteks Iirimaal ei tohtinud laps üksi väljas olla, samas Eestis võisid lapsed üksi väljas käia. Iirimaal helistatakse politseisse nende inimeste peale, kes polnud Iiri kodanikud. Emale ei meeldinud, kuidas nendega sealne lastekaitse suhtles, lastekaitse vihkas teda ja tahtis last ära võtta. Ema polnud nendega nõus. Tütar oli riides, alati toidetud ja hooldatud. 2019 oli laps Eestis 3-4 kuud, kuna ema läks isast lahku ning tal polnud kusagil elada, elas sõbra juures. Selleks palus emal vanaema võtta laps enda juurde. Vanaema läks aga kohtusse. Vanaema manipuleeris lapsega. Last võiks kasvatada isa. Samas oli ema nõus hooldusõiguse ajutise piiramisega.
4.Isa vaidles avaldusele vastu, sest avalduses toodu oli suures osas Iirimaa lastekaitse poolt välja mõeldud. Ta polnud tagaotsitav ega narkodiiler, teda ei oldud kordagi arreteeritud. Iirimaa lastekaitse kokkuvõttes kirjeldatu oli tõendamata ja isa kohta käivad süüdistused paljasõnalised. Seega peaks tal olema luba olla tütrega. Isa armastas tütart ja ta oli terve elu töötanud selle nimel, et pakkuda lapsele parimat. Isa plaanis kolida koos lapsega oma isa juurde Londonisse, et teda seal kasvatada ja pakkuda talle head elu. Ta ei näinud põhjust, miks peaks lapse andma kasvatada vanaemale. Puudusid tõendid, et isa ei saaks tütre hoolitsemisega hakkama. Tal oli oma äri, ta töötas palju, et tagada hea elu lapsele. Kui tütar oli temaga, siis oli tütar söödetud ja riides. Ta ei õigustanud ema käitumist. Isana oli ta alati hoolitsenud lapse eest ja teinud kõik, mis võimalik. Isale oli mõistetamatu, miks pidi tütar elama Eestis ja vene keeles õppima. Ta ei pidanud vastutama ema vigade pärast. Üldse sooviti minna puhkama Hispaaniasse.
5.Lapsele määratud esindaja toetas avaldust ja leidis, et vanemad olid pika aja jooksul seadnud ohtu lapse elu ja tervise ning emotsionaalse ja füüsilise heaolu ja turvalisuse. Vanematelt hooldusõiguse äravõtmine oli vajalik lapse heaolu ja turvalisuse kaitseks. Muud abinõud ei olnud piisavad, et tagada lapsele stabiilne elukorraldus ning turvaline kasvukeskkond. Laps vajas iga päev kindlustunnet, toetust ja kodusoojust, mida vanemad lapsele ei võimaldanud. Vanemad ei täitnud lapse suhtes isiku- ega varahoolduskohustust. Arvestades vanemate vastutustundetut suhtumist ja käitumist ning ebaadekvaatset suhtumist lapsesse, oli õigustatud ja põhjendatud piirata suhtlusõigust. Vanaema pühendus lapse eest hoolitsemisele ja oli lapse jaoks usaldusväärne ja lähedane inimene. Laps usaldas vanaema ja tema abikaasat. Vanaema suhtus oma lapselapsesse armastuse ja soojusega, oli lapselapse kasvatamisse valmis panustama aega ja ressursse ning oli majanduslikult, vaimselt ja emotsionaalselt valmis eestkostja ülesandeid täitma. Vanaema oli sobiv isik täitmaks eestkostja ülesandeid.
6.Vanaema toetas avaldust. Laps elas kuni kaheksanda elukuuni vanaemaga, pärast viibis perioodiliselt Tallinnas. Lapsel läks koolis hästi ja ta käis seal hea meelega. Kodus oli tarbekeel vene keel ning laps luges ja kirjutas vene keeles. Last ümbritses pidev hoolitsus ja armastus, ta elas stabiilses ja turvalises keskkonnas. Lapsel oli kodu ja kõik vajalik normaalseks lapsepõlveks ja täisväärtuslikuks arenguks. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas avalduse ja võttis vanematelt täielikult ära lapse isiku- ja varahooldusõiguse perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2, § 124 lg 1, § 127, § 123 lg 1, § 134, § 135 lg 2 alusel ning määras lapse eestkostjaks vanaema kuni lapse täisealiseks saamiseni PKS § 171 lg 1, § 179 lg 1, § 172, § 174 lg-te 1-4 ja tsiviilkohtumenetlus seadustiku (TsMS) § 557 lg 21, lg 2 p 3 ja p 4 alusel. Eestkostjale kuulus nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Kohus kohustas eestkostjat esitama kohtule iga-aastaseid aruandeid (TsMS § 193 lg-d 1 ja 2, § 194 lg-d 1 ja 2). Lisaks piiras kohus PKS § 143 lg 3 ja lg 31 alusel vanemate suhtlusõigust lapse suhtes ning lubs neil vahetult suhelda lapsega üksnes eestkostja nõusolekul ja kooskõlastades kohtumiste ajad eestkostjaga. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Vanemad polnud täiel määral ja vastutustundlikult täitnud vanema kohustusi tütre ees. Kohtu jaoks olid usutavad eestkosteasutuse poolt avaldatud materjalid perega läbiviidud juhtumikirjelduses toodud vanemate poolt last ohustavate tegevuste ja/või tegemata jätmiste kohta, mis kogumis tõendasid, et lapse eest varasemalt tavapärasel määral ei hoolitsetud. Iirimaal läbiviidud hindamise käigus oli selgunud mõlema vanemapoolne lapse füüsiline ja emotsionaalne väärkohtlemine ning pikaajaline ulatuslik hooletusse jätmine. Ema oli alkoholisõltlane, kes keeldus probleemi tunnistamast ja ravist, jättes süstemaatiliselt lapse hooletusse ja nälga. Ema karistas tütart füüsiliselt, seadis oma arulageda käitumise ja naudingud lapse kasvatamisest ettepoole. Isa karistas last füüsiliselt, last ei kasvatanud, tütre elu mitte mingisugusel kujul ei korraldanud, oli emotsionaalselt ja füüsiliselt lapse jaoks kadunud. Kumbki vanem ei täitnud adekvaatselt ja piisavalt lapse ülalpidamiskohustust, ohustades seeläbi lapse varalisi huve ning seades ohtu tütre igapäevase toimetuleku. Vanemad eitasid kõike, väites, et ametnikud valetasid. Puudus alus arvata, et Iirimaal perega tegelenud lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad oleksid fabritseerinud süüdistusi vanemate suhtes. Polnud ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, miks pere hindamiskokkuvõte ei oleks usaldusväärne. Lapsele määratud esindaja vestlusest tüdrukuga selgus, et laps tahtis elada vanaema ja vanaisaga Eestis. Koos vanematega koliti pidevalt, lasteaias ta ei käinud, koolis (kool algas Iirimaal alates viiendast eluaastast) ei käinud, kuna pidevalt koliti uude kohta. Ema oli tihti purjus, poest osteti õlut ja krõpse ning poe juures kohtus ema võõraste purjus onudega, kes tulid nende koju. Kodu oli väga must, ema süüa ei teinud. Ema valetas, et ei joo rohkem ja ei jäta last üksi. Ema oli olnud ka vägivaldne ja last löönud. Laps polnud isa pikka aega näinud ja arvas, et isa oli kadunud. Ka isa oli last löönud ja talle haiget teinud. Tüdruk oli käinud naabrite juures süüa palumas. Laps rääkis, et tema kodu on vanavanemate juures Mustamäel ja vanemate juurde tagasi minna ta ei tahtnud. Ka Inglismaal elava isapoolse vanaisa juurde minna ei tahtnud. Vanaema ja vanaisa juures oli hea ja kerge olla ning ei pidanud muretsema ega kartma. Kohus ei näinud vanaemapoolset manipuleerimist ega tüdrukule sõnade suhu panemist nagu väitis ema. Tüdruku poolt räägitut toetas Iirimaa lastekaitse kogutud tõendid, pere kohta antud hinnang ja samuti avaldaja poolt väljaselgitatu. Vanemate käitumisest (ema tööl ei käinud, kuritarvitas alkoholi ka lapse nähes, oli joobes olles vägivaldne, harrastas lühiajalisi suhteid võõraste meestega, oli lapse nähes seksuaalvahekorras, isa kadus pikkadeks perioodideks (isa sõnal tegeles ta oma ettevõttega, lastekaitse ameti kokkuvõtte kohaselt lasus isal kahtlustus narkokuritegudes, kuid tõendeid selle kohta ei esitatud), isal esines samuti vägivaldseid episoode lapse suhtes, vanemad tülitsesid ja see hirmutas last, tütar oli tihti järelevalveta ja söömata, vanemaid polnud lapse jaoks olemas ning pidevalt vahetati elukohti) tulenevalt tuli ära hoida edasist lapse huvide kahjustamist. Vanemad polnud võimelised võimaldama tütrele igapäevast hoolitsemist ning elukorralduses stabiilsust ega otsustama nii enda kui lapsega seonduvaid küsimusi, mis tagaksid lapse heaolu, turvalisuse ja tervise. Sisuliselt oli laps vanemate poolt hooletusse jäetud, mis aga ohustas lapse kehalist ja vaimset heaolu. Seega esines reaalne oht lapse huvidele ning see omakorda tingis vajaduse lapse
vanematelt hooldusõiguse äravõtmiseks. Teiste, vanema õigusi vähem piiravate abinõude abil polnud võimalik kõrvalda ohtu lapse heaolule, tervisele ja turvalisusele. Varasemad abinõud positiivset tulemust ei toonud. Vanemate elus oli varasemalt selliseid momente, mil nad oleks pidanud tegema järeldusi oma käitumisest. Avaldaja oli samas küsimuses pöördunud kohtu poole ka varem (04.07.2019 avaldus tsiviilasjas nr 2-19-10106). Avalduse aluseks oli tookord samuti lapse pikaajaline hooletusse jätmine vanemate poolt. Isa tõi lapse vanaema juurde, selgitamata, millal lapsele järele tuleb ja millistest vahenditest vanavanemad lapse kulusid kannavad. Laps viibis vanaema juures 3,5 kuud ja sel ajal ei tundnud vanemad lapse vastu huvi. Laps viibis vanaema juures seaduslike esindajateta, vanemliku hoolitsuseta ja ülalpidamiseta ligi 4 kuud. Kuivõrd lapse tervise, elukoha, hariduse (lasteaed) küsimused vajasid korraldamist, vajas laps seaduslikku esindajat ja hooldajat Eestis. Kuivõrd ema tuli etteteatamata Eestisse, võttis lasteaiast lapse ja sõitis Iirimaale, siis võeti avaldus tagasi põhjusel, et laps ei viibinud enam Eesti Vabariigi territooriumil. Vaatamata kõikidele nendele hetkedele, mil mõistlik isik teeks järeldusi oma varasema käitumise kohta, et vältida sarnase olukorra kordumist tulevikus, vanemad eelmisest korrast järeldusi ei teinud ja jätkasid oma tavapärast, enda huvidest ja heaolust lähtuvat ning lapsevanematele sobimatut elustiili. Vanemad seadsid enda huvid esikohale ja lapse omast kõrgemale. Lapse heaolu oli ohustatud pikka aega ja olukorra muutumine paremuse poole polnud usutav. Ema väited, et ta pöördub abi saamiseks kliinikusse ja oli valmis muutma oma käitumist ja elustiili, olid paljasõnalised, arvestades tema varasemat käitumist. Ema oli ka varem seda lubanud, kuid ei täitnud oma lubadusi ning oli viimati sotsiaaltöötajatele öelnud, et ei kavatse võõrutusravile minna. Polnud teada, kas ema oli alkoholi võõrutusravil osalenud. Kui ema elas Iirimaal, siis tuli omaks võtta selle riigi kombed ja mitte rikkuda riigis kehtestatud reegleid ja seadusi. Ema oli nõus, et anda hooldusõigus isale, kuid kohtu veendumuse kohaselt polnud see lapse huvidega kooskõlas. Isa väited, et tema pikaaegne eemalviibimine oli seotud raske töö tegemisega oma äri alustamisel, ei veennud kohut, et isa oleks teostanud ja suuteline edaspidi teostama lapse parimatele huvidele vastavat hooldusõigust. Lapsevanematel lasus kohustus teenida elatist ja pakkuda ülalpidamist ka lapsele, kuid selle käigus ei tohi jätta last hoolitsuseta ega pikkadeks perioodideks ilma vanemata. Olenemata asjaolust, et lapsele oli väidetavalt võetud lapsehoidja, ei muutnud fakti, et laps viibis korduvalt järelevalveta kodust väljas ja sattus olukorda, kus lapse edasiste huvide kahjustamise vältimiseks pidid naabrid sekkuma ning teavitama vastavaid institutsioone. Lapsevanem oli see, kes pidi oma lapse jaoks alati olemas olema, tagama lapse turvalisuse ja heaolu, olema alati kättesaadav nii lapsele, kui ka korrakaitse- ja lastekaitseorganitele. Kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite kohaselt isa seda ei olnud. Isa plaan kolida oma isa juurde Londonisse, et alustada pereettevõttega seal ja pakkuda lapsele turvalist kodu, oli kohtu arvates otsitud abinõu, et isale hooldusõigus alles jääks. Isal oli teadlik pere suhtes käimasolevast menetlusest ja oleks pidanud vastavad sammud lapse heaolu tagamiseks tegema juba varasemalt. 23.11.2020 toimus ohutusplaani koosolek, kus lapse isa tegi järgnevad kokkulepped sotsiaaltöö osakonnaga: tagada lapsele vajalik hool ja tagada, et lapse vajadused oleksid tõstetud esikohale. Isa lubas jälgida lapse ja ema vahelist suhtlust ning lubas, et ei lase tütrel puutuda kokku ema alkoholi liigtarvitamisega ning lubas olla ainus lapse hooldaja. Vanaema lubas Iirimaal aidata kuni tema minekuni 20.12.2020 tagasi Eestisse. Isa oli aga kadunud alates 29.11.2020 ning sellega rikkus ohutusplaani kokkuleppeid. See omakorda näitas, et isa prioriteedid polnud paigas ning oma tegevuste planeerimisel lähtus ta iseendast ja eelkõige oma vajadustest, jättes tahaplaanile lapse huvid, turvatunde ja kaitstuse. Vanematel puudusid igasugused vanemlikud ressursid mõista lapse vajadusi ega oma kohustusi nende tagamisel, lapse eest hoolitsemisel ja vanemliku vastutuse võtmisel. Vanematel puudus
tahe hoolitseda lapse eest. Laps oli järjepidevas emotsionaalses, vaimses ja füüsilises hooletuses. Vanemad kuritarvitasid oma käitumisega hooldusõigust. Hooldusõiguse äravõtmata jätmisel satuks tüdruk tagasi võõrasse keele- ja kultuuriruumi ning keskkonda, kus puudus toetav lähivõrgustik ning teda ähvardas hooldusperesse paigutamise oht. Kohus ei pidanud lapse huvidega kooskõlas olevaks lapse tagasisaatmist tema bioloogiliste vanemate juurde. Lapse parimates huvides oli määrata lapse eestkostjaks tema vanaema, kes oli selleks andud oma nõusoleku. Lapse elu jätkuks praeguses elukohas, lapsele tuttavas keskkonnas ja sama perekonna keskel ning tema igapäevarutiinid ei muutuks. Vanaema hoolitses tüdruku eest ja tagas tema heaolu ja pakkus turvatunnet ajal, mil vanemad jätsid lapse hooleta. Vanaema ja ka vanaema abikaasa olid pühendunud lapse igakülgsele toetamisele ja arendamisele. Ka laps ise soovis sellist elukorraldust. Avalduses, selle lisades ja menetlusosaliste ärakuulamisel kirjeldatud asjaolud andsid alust arvata, et vanemate suhtlemist lapsega tuleb vähemalt hetkel oluliselt piirata. Lapsel peab olema õigus suhelda oma vanematega. Seda aga vaid siis, kui laps ise suhelda soovib ja suhtlemiseks on tagatud keskkond, mis ei tekita lapses hirmu vanemate võimaliku last kahjustava käitumise ees. Lapsega suhtlemine pidi toimuma kontrollitud keskkonnas, kus oli tagatud lapse heaolu ja turvalisus. Vanemate määruskaebus
8.Vanemad palusid tühistada maakohtu määruse täies ulatuses ja teha uue määruse, millega anda isale hooldusõigus lapse üle. Maakohtu lahend polnud õiguspärane ja selle põhjendused ei olnud selgesti jälgitavad. Lisaks ei võtnud kohus seisukohta kõikide tõendite osas ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvestanud. Kohtutoimikus polnud otseseid tõendid esitatud, et isa jättis faktiliselt pikaajaliselt oma lapse ilma vanemliku hoolitsuseta, adekvaatse eestkosteta ja tähelepanuta, seades sellega ohtu lapse füüsilise ja vaimse heaolu, arengu, elu ja tervise. Kaebajatele jäi arusaamatuks, millise dokumentide alusel maakohus jõudis sellisele järeldusele. Samuti polnud tõendeid, et politsei esitas süüdistuse isale uimastite eest või et isa oli uurimise all või et ta oli varasemalt karistatud. Iirimaa ametnikud ei võtnud hooldusõigust ära mõlemalt vanemalt. Kui ühelt vanemalt võetakse hooldusõigus ära, siis teine vanem hooldab last. Lapsel läks Iirimaal hästi ja ta käis koolis. Seda kinnitasid ka lapsehoidjad ja kool. Lisaks oli isa pere võimeline toetama lapse kasvatamist. Laps oli toidetud, ta polnud üksi ja tal olid olemas kõik vajalikud riided ning tagatud oli tasuta arstiabi ja tasuta haridus. Vanaema oli töötukassas arvel ja tal puudus sissetulek. Vanaema elas vabaabielus mehega, kellel samuti polnud püsivat sissetulekut. Oli ebaselge, millisest ohust avaldaja rääkis, kui isal oli alaline elukoht, stabiilne töökoht, laps õppis koolis inglise keeles ja pidi minema teise klassi ja õppima oma emakeeles. Toimikus puudusid tõendid, et last ähvardas oht Iirimaal. Isa kavatses kolida koos lapsega elama Suurbritanniasse oma vanemate juurde. Seal oli lapsele eluks kõik vajalik tagatud. Ka ema nõustus, et laps peaks elama vähemalt ühe päris vanemaga. Puudusid tõendid ka selle kohta, et laps hakkab kannatama psühholoogiliselt ja füüsiliselt. Kõik avaldaja põhjendused, miks isalt tuli hooldusõigus ära võtta, olid paljasõnalised ja tõendamata. Avaldaja ei käitunud lapse huvides. Tütrel oli tagatud võimalus suhelda vanaemaga. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks.
10.Avaldaja, vanaema ja lapsele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 koosmõjus §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega ja määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt ja juhindudes TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus § 659 põhjendusi ei korda. Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde TsMS § 662 lg 3 alusel. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi last kasvatada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas avalduse õigesti ja piiras vanemate hooldusõigust, määras eestkostjaks vanaema ning lapse ja vanemate vahel suhtluskorra. Vanemate hooldusõiguse piiramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgem kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul maakohtule diskretsiooni piiride ületamine ringkonnakohtu hinnangul ette heidetav ei ole. Kohus lähtus lapse huvidest. Maakohtu otsustuse kujunemine on järgitav ja arusaadav, kohus hindas esitatud tõendeid nende kogumis ja oli lahendit piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohtu poolt vastuvõetud tõendid ja määruskaebuses esitatud seisukohad ei muuda maakohtu määruse seisukohti, pigem kordavad neid ja annavad ringkonnakohtule veendumuse jätta maakohtu määrus muutmata. Kohus viis nõuetekohaselt läbi menetluse, hindas tõendeid vastavalt seaduses kehtestatud reeglitele ning ei rikkunud menetlus- ega materiaalõigust. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 esimene lause sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 229 lg 2 teise lause näeb ette, et hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Esmajoones peab kohus PKS § 123 lg 1 lähtuma lapse huvidest. Maakohus leidis, et vanemate poolt esitatud tõendid ei veena kohut, et vanemad olid vastutustundlikud lapsevanemad ja suudavad seda olla ka edaspidi, teostada kohast hooldusõigust, ega kaalu ka üles kahe riigi lastekaitse- ja sotsiaalametnike poolt perega tegelemise käigus väljaselgitatut ja kogutud tõendeid (määruse p 17.). Määruskaebuse etteheited, et kohus ei hinnanud kõiki tõendeid, on väär. Samuti märkis maakohus, et tõendeid selle kohta, et isa kahtlustati narkokuritegudes, kohtule ei esitatud (määruse p 13.). Seega pole menetluses leidnud tuvastamist isa seos võimalikke kuritegudega ja kohus polnud sellest ka oma otsustuses lähtunud. Maakohus tuvastas Iirimaa lastekaitse raportite põhjal, et laps, elades koos mõlema vanemaga, oli jäetud hooletusse, adekvaatse eestkosteta ja tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub, et vanemad pole esitanud selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis lükkaksid lastekaitse tuvastatu ümber. Lisaks tuvastas maakohus, et lapse avaldatu ühtis Iirimaa lastekaitse poolt tuvastatuga ja avaldaja poolt väljaselgitatuga. Maakohus on tulenevalt uurimispõhimõttest kõik olulised ajaolud, mis olid vajalikud avalduse lahendamiseks, tuvastanud. Määruskaebuse väited, et lapsel oli Iirimaal kõik hästi, ei vasta tegelikkusele. Iirimaa lastekaitseasutus andis selgelt mõista, et kui laps peaks vanematega Iirimaale naasma, siis ootab last ees perest eemaldamine ja paigutamine hooldusperre. Tegemist on selge märgiga, et lapse elukorraldus Iirimaal ei olnud selline nagu vanemad üritasid näidata ja last ähvardas oht Iirimaal. Pelgalt sellest, et laps oli
riides ja talle oli tagatud tasuda arstiabi ja haridus ei piisa, et lapse elukorraldus vastaks lapse huvidele. Lapse kasvatamine ja hoolitsemine hõlmab endas ja eeldab vanematelt palju enamat kui eeltoodu. Fikseeritud olid juhtumid, et laps käis naabrite juures süüa küsimas, kuna ta oli väga näljane. Seda avaldas ka laps ise. Laps elas Iirimaal koos vanematega, kuid vanemad ei olnud koos. Kuigi isa andis mõista, et ta ei aktsepteeri ema käitumist, siis polnud isa midagi teinud, et olukorda muuta ja parandada. Lisaks oli fikseeritud, et isa oli kadunud ja politsei otsis teda. Isa oli Iirimaa lastekaitsele lubanud olukorda parandada ja tegeleda probleemidega, kuid ta ei võtnud midagi ette. Ka praeguseks ajaks ei ole isa sisuliselt midagi ette võtnud olukorra parandamiseks. Seda pole teinud ka ema. Sisuliselt ei ole isa ega ka ema lapsega tegelenud ja neid polnud lapse jaoks emotsionaalselt ega füüsiliselt olemas, kui laps seda vajas. Ka tüdruk ise avaldas menetluses, et ta arvas, et isa oli kadunud. Kohus märgib, et vanemad peavad oma elu ja tööl käimised korraldama selliselt, et lapse huve ei kahjustada. Isa väited, et ta tegeles töötamisega, ei õigusta isa suhtumist lapse kasvatamisse ja hoolitsemisse. Seda enam, et isa oli teadlik ema probleemidest. Isa poolt väidetu temapoolsest lapse eest hoolitsemisest oli paljasõnaline, tegelikkuses nähtus, et isa last ei kasvatanud, sellest ei huvitunud ja tütre elu mitte mingilgi kujul ei korraldanud. Arvestades eeltoodut, pole isa väited tõsiseltvõetavad, et tütre hooldusõigus peaks jääma talle. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nii isa kui ka ema ei mõista lapse vajadusi, nad on jätnud pikemat aega lapse hooletusse ja kuritarvitanud hooldusõigust. Lisaks tuleb arvestada, et laps ise soovis elada vanaemaga Tallinnas, mitte ema ega isaga välismaal. Praegusel juhul puudub alus arvata, et Londonisse kolimisel isa perekonna juurde isa suhtumine ja käitumine lapsesse muutub ning ta asub täitma vanemakohustusi nõuetekohaselt ja eeskujulikult ning tegema vajadusel rahumeelset koostööd lastekaitsega. Siia maani isa ei näe oma käitumises probleeme. Kuigi vanemad on rääkinud oma plaanidest kolida Londonisse, siis praeguseks pole seda tehtud. Kohtule pole ka teada, kas ja millal need plaanid realiseeruvad. Pelgalt teise elukohta kolimine ei lahenda olemasolevaid probleeme ja vanemate suhtumist nendesse. Kuivõrd lapse hooletusse jätmine toimus pikema perioodi vältel, siis oli vanematel korduvalt võimalik midagi ette võtta, kuid seda kumbki vanem ei teinud. Seega nähtub, et kõik maakohtu järeldused on õiged. Maakohus tuvastas õigesti, et vanaema oli võimeline eestkostja ülesandeid täitma. Menetluses pole leidnud tuvastamist asjaolusid, mis annaks alust vastupidist väita. Samuti käis vanaema tööl ja teenis sissetulekut. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda vanemate armastuses tütre suhtes. Siiski ei ole see käesoleval juhul piisavaks aluseks määruskaebuse rahuldamiseks, kuna on selge, et vanemad ei ole suutelised tütart kasvatama ja tema eest hoolitsema määral, mis välistaks vanematega koos (või kummagi vanemaga eraldi) elades lapse heaolu ohtu sattumise. Vanemad ei täitnud hooldusõigusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning kahjustasid oma tegevuse ja tegevusetusega suurel määral lapse huve. Maakohus leidis, et eksisteeris reaalne oht, et lapse huve kahjustav tegevus jätkub ka edaspidi ja ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Ringkonnakohtu hinnangul on vanemate arusaamisvõime lapse heaolu ja tema arenguks vajalikest elutingimustest ebapiisav ning vanem ei ole ka määruskaebusmenetluses suutnud kohut veenda, et ema või isa oleksid võimelised last kasvatama nii, et lapse heaolu ei oleks ühe vanemaga koos elades ohustatud. Maakohus leidis õigesti, et vanemad ei ole oma käitumismustrit aastatega muutnud, mistõttu on piisav alus eeldada, et kumbki vanem ei suuda jätkuvalt tagada tütre kasvamiseks ja arenguks vajalikke tingimusi ning tütre huvisid esikohale seada. Pärast lapse elama asumist vanaema juurde ning tema elukorralduse muutmist on laps rahulolev ja õnnelik. Ta saab käia huviringides, trennides ja reisimas. Ta teab, et ta saab alati loota vanavanematele, kes hoolitsevad igapäevaselt tema eest. Määruskaebus ei sisaldanud mingeid selliseid asjaolusid, mille tõttu maakohtu lahendi peaks tühistama. Avalduse rahuldamine maakohtu poolt oli põhjendatud ja puudub alus selle tühistamiseks.
13.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud. Lapsele riigi õigusabi osutanud advokaadi kulud jätab kohus riigi kanda vastavalt TsMS § 172 lg-le 3.
14.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.