Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Siiri Malmberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
24. oktoober 2022. a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-11140
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
1580,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX, isikukood x Hageja seaduslik esindaja: QQ, isikukood x, e-post: x Kostja: YY, isikukood x, e-post:x)
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
2-22-11140 praegusel ajal 175,64 eurot. Käesolevas punktis väljamõistetud igakuine elatis tasuda QQe arvelduskontole nr x, AS-s SEB Pank iga kuu eest ette elatise tasumisele eelneva kuu 10. kuupäevaks, selgitusega „elatis XX“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2-22-11140 30.07.2022 esitas hageja hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja laps. Nimetatud asjaolu nähtub ka rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kostja ei toeta hagejat rahaliselt ega osale tema kasvatamises. Hageja nõuab kostjalt elatist alates hagiavalduse esitamisest, s.o 30.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx, perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimummääras. Hageja seaduslik esindaja saab lasterikka pere toetust. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03.08.2022 kohtumäärusega. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetanud aadressile e-posti aadressil x. Kostja kinnitas kättesaamist 10.08.2022 e-kirjaga. Samuti on kohus hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressil x x, x x, x x saadetise panemisega kostja postkasti 27.09.2022. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 11.10.2022, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud. Kohtuotsuse põjendused Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 209,20 eurot). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 46,44 eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 1⁄2 lapsetoetusest, s.o 60 eurot/2=30 eurot. Kohus on kontrollinud, et hageja seaduslikul esindajal on kolm alaealist last ja ta saab lasterikka pere toetust 300 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmäk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. PHS § 16 lg 1 p 5 on peretoetuseks ka lasterikka pere toetus. Vastavalt PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Kohtu hinnangul tuleb lasterikka pere toetuse puhul arvestada ka peres kasvavate laste teisi vanemaid. Seega arvestab kohus lasterikka pere toetust järgmise skeemi alusel: 300 eurot/3 lapsega=100 eurot. Arvestades, et lapsel on kaks vanemat, siis on kummagi vanema osa 102=50 eurot. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 50 eurot. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes
2-22-11140 kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kostja ei ole osalenud hagejate ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatusraha alates hagi esitamisest s.o 30.07.2022 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 - 5 sätestatud miinimummääras, mis hageja puhul on käesoleval ajal 209,20+46,44-3050=175,64 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx. Elatise võlgnevus perioodil 30.07.2022 – 24.10.2022 on seega 498,59 eurot (juulis 2022 2 päeva eest (175,64/31 päevaga*2 päeva=11,33 eurot, augustis 175,64 eurot, septembris 175,64 eurot ja oktoobris 175,64/31 päevaga*24 päeva=135,98 eurot. 11,33+175,6+175,64+135,98=498,59 eurot). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud, millest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.