Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-5053
Kohtuasi
X avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks X-le
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. juuni 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I (isa) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II
XXXXXXXXXXX)
(laps)
Q
(isikukood
Puudutatud isik III
XXXXXXXXXXX)
(laps)
W
(isikukood
Alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Märjamaa Vallavalitsus, lepingulised esindajad MV ja AH Põhja-Tallinna Valitsus, lepinguline esindaja KD Menetluse liik
Asja läbivaatamine 26. september 2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 28. juuni 2021 määrus muutmata.
3.Jätta Q-le ja W-le määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-21-5053 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, laste ema) esitas 31. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada laste ema ja Y (puudutatud isik I, laste isa) ühine hooldusõigus täielikult laste Q (puudutatud isik II, Q) ja W (puudutatud isik III, W) suhtes ning anda Q ja W hooldusõigus täielikult üle laste emale.
2.Avalduse kohaselt sündis Q 2014. aastal ja W 2016. aastal, laste ema ja isa elasid koos neli aastat, kuni 2017. aastani, abielu lahutati 26. oktoobril 2018. Laste isa asukoht on sageli teadmata ning temaga on tavaliselt võimatu kontakti saada, mistõttu pole olnud võimalik temaga arvestada. Laste isa on lastega suhelnud väga kesiselt ja ei ole pidanud kokkulepetest kinni, kui on tema kord lastega olla. Viimati nägid lapsed isa 2019. aasta veebruaris. Laste isa on joobes olekus kasutanud laste nähes laste ema suhtes füüsilist vägivalda. Laste isa on alates
13.augustist 2020 tagaotsitav. Ta ei maksa lastele elatist. Laste ema on aastaid kasvatanud lapsi ilma laste isa toeta, laste isa ei tunne huvi laste huvialade, arengu, hariduse ja tervise vastu. Laste emal ei ole tulenevalt laste isa eemalolekust ja tema kontaktandmete puudumisest võimalik lastega seotud küsimuste otsustamiseks vajalikke nõusolekuid küsida, samuti ei ole laste isa praeguseks ajaks kursis, millist elu lapsed elavad ja milleks tema nõusolekuid võiks vaja minna. Laste emal on vaja laste isa nõusolekut Q koolivaliku osas ja pere elukoha vahetamise osas, kuid nõusolekut on keeruline saada. Samuti on problemaatiline lastega reisile minek, mis eeldab mõlema vanema nõusolekut. Laste isa ei oskaks teha lapsi puudutavaid adekvaatseid otsuseid, kuivõrd ta ei ole lastega tegelenud ega ole oluliste küsimuste osas huvi tundnud. Laste emal on olemas vajalik vaimne ja materiaalne valmisolek laste kasvatamiseks, elatakse 4-toalises korteris, laste ema toetab tema elukaaslane, kellel on lastega usalduslikud suhted. Puudutatud isikute seisukohad
3.Laste isa asukoht oli maakohtule teadmata ning laste isa oli kuulutatud Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks. Laste isa kohtuistungile ei ilmunud ega seisukohta ei esitanud.
4.Põhja-Tallinna Valitsus toetas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ja ainuhooldusõiguse üleandmist laste emale, kuna lapsed on elanud suurema osa elust emaga, kes on laste igapäevase hoolduse ja kasvatusega tegelenud. Laste isa ei maksa lastele elatist ega tunne huvi laste käekäigu vastu.
5.Märjamaa Vallavalitsus leidis, et laste ema saab hakkama Q ja W eest hoolitsemise ja ülalpidamisega ning Märjamaa Vallavalitsusele ei ole laekunud teateid peres ilmnenud muredest või muudest probleemidest laste hoolduses, järelevalves või ülalpidamises. Laste huvides on suhelda mõlema vanemaga, kuid omada kindlat ja turvalist elukohta vanema juures, kes tagab lastele sobiva elukorralduse ja eakohase arendamise, järelevalve ja ülalpidamise. Eeltoodud tingimusi suudab lastele praegusel juhul pakkuda enim laste ema.
2-21-5053
6.Laste esindaja toetas laste ema avaldust ja leidis, et selle rahuldamine on laste huvides. Esindaja hinnangul ei kahjusta hooldusõiguse emale üleandmine lapsi, kuid selge ei ole, et laste isa eemalolek oleks takistanud laste hooldusõiguse teostamist. Laste isa on aga lastest eemal olnud kaks aastat ning ei ole laste vastu erilist huvi üles näidanud. Laste isal säilib õigus lastega suhelda. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus lõpetas 28. juuni 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) laste ema ja laste isa ühise hooldusõiguse täielikult laste suhtes ja andis laste hooldusõiguse täielikult üle laste emale. Maakohus jättis laste esinduskulud riigi kanda, mõistis need välja ning jättis laste ema menetluskulud laste isa kanda.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on ühise hooldusõiguse lõpetamine ja laste emale täielikult ainuhooldusõiguse üleandmine kooskõlas laste huvidega. Ainuhooldusõiguse andmine laste emale tagab lastele stabiilse kodu ja peresuhted. Laste isa ei ole täitnud ülalpidamiskohustust laste ees. Laste ema peres kasvades on lastele tagatud turvatunne ja hea kasvukeskkond. Laste suhe kasuvanemaga on hea. Peres on kolmas laps. Kohtu hinnangul ei ole lähisuhet laste ja laste isa vahel juba paar aastat. Lapsed on rahul oma praeguse elukorralduse ja koduga. Laste isa on jäänud võõraks. Viimati kohtas isa lapsi kaks aastat tagasi. Täiskasvanu ja laste suhte võimalikkuse eest vastutab aga alati lapsevanem ise. Maakohus nõustus Märjamaa Vallavalitsuse ja Põhja-Tallinna Valitsuse seisukohtadega, et lapsed elavad reaalselt koos emaga. Täielikult hooldusõiguse üleandmise eesmärk on reaalses elus vajaminevate otsuste langetamine lapsevanemal, kelle juures lapsed elavad. On loomulik, et lapsi kasvataval vanemal tuleb teha lapsi puudutavaid otsuseid. Laste emal on lastega nende sünnist alates tugev vanemlik side ning laste ema on kasvatanud lapsi nende huve ja soove arvestades nendele parimal võimalikul moel. Laste isa panus laste kasvatamisse ja ülalpidamisse puudub juba pikka aega täielikult. Laste isal oli / on väga suur alkoholiprobleem, mida on laste isa ise tunnistanud. Laste ema sõnul oli laste isa kooselu ajal tema suhtes füüsiliselt vägivaldne. Laste emal on olemas vajalik vaimne ja materiaalne valmisolek laste kasvatamiseks. Lapsed tunnevad end emaga turvaliselt, tagatud on stabiilne ja arendav kasvukeskkond. Määruskaebus
10.Laste isa esitas määruskaebuse, paludes jätta laste ema avaldus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt vaidlustab laste isa maakohtu määrust võtta lastelt õigus laste isaga suhelda ja õigus mõlemal vanemal võtta osa laste elust. Laste isa nõustub maakohtu määrusega selles, et laste emale antakse õigus otsustada lastega seotud olulisi küsimusi (kooli minek, tervis, elukoht). Laste emal on õigus selliseid otsuseid teha, kuna tema kasvatab peamiselt lapsi, ja teab ning tunneb lapsi selles osas paremini. Laste isa ei keeldu andmast kirjalikku nõusolekut lastega reisimiseks. Laste isa palub, et lastele jääks õigus temaga suhelda ja aega veeta ning et laste isal ei võetaks ära õigust osaleda laste elus ning nende eest hoolitsemisel. Laste isa ei ole lastega halvasti käitunud, ei ole olnud nendega agressiivne ega vägivaldne. Laste isa on valmis mõlemale lapsele elatist maksma. Laste isa on korduvalt laste emalt palunud, et tal võimaldataks lastega kohtuda ja nendega aega veeta, kuid laste ema ei ole seda võimaldanud.
2-21-5053 Laste ema on Q suhtes olnud vägivaldne, samuti on laste ema elukaaslane lapsi füüsiliselt karistanud. Laste isa ei ole enam tagaotsitav. Menetlusosaliste seisukohad
11.Laste ema palub jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud määrus muutmata. Laste isa on määruskaebuses leidnud, et vaidlustatud määrusega piiratakse tema suhtlusõigust lastega, kuid määrusega ei ole laste suhtlemisõigust piiratud. Laste ema on lastega kohtumist võimaldanud, kuid laste isa ei ole kohale ilmunud. Vaidlustatud määrus ei puuduta elatise maksmist lastele. Laste isa väited laste ema poolsest laste füüsilisest karistamisest on paljasõnalised. Laste isa oli tagaotsitav ja talle määrati karistus laste ema suhtes vägivalla kasutamise pärast. Laste isa saab taotleda suhtluskorra kindlaksmääramist sõltumata vaidlustatud määrusest.
12.Põhja-Tallinna Valitsus leidis, et laste isa taotlus suhtluskorra määramiseks on põhjendatud.
13.Lastele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna see ei ole põhjendatud ega laste huvides. Laste isa on nõustunud sellega, et laste eluliselt kõige olulisemaid küsimusi ja toimingute tegemist otsustab laste ema. Määruskaebuse kohaselt soovib laste isa edaspidi lastega suhelda, kuid vaidlustatud määrusega ei võetud laste isalt ära lastega suhtlemise õigust. Laste isa valmidus lastele elatist maksta ei ole ühise hooldusõiguse muutmist välistavaks asjaoluks. Laste isa on ennast ise senini lastest võõrandanud.
14.Märjamaa Vallavalitsus jäi varasemalt väljendatud arvamuse juurde, mis toetas laste emale ainuhooldusõiguse andmist, kuid toetas laste isa taotlust suhtluskorra määramiseks. Menetluse edasine käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
17.Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta, et avaldaja taotlus jätta rahuldamata. Maakohus asus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult seisukohale, et vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes tuleb PKS § 137 lg 1 alusel täielikult lõpetada ja anda üle ainuhooldusõigus laste emale. Seejuures ei ole maakohus avalduse lahendamisel eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse norme. Kohtupraktika kohaselt on ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (Riigikohtu 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ületanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel diskretsioonipiire. Maakohus on põhjendanud oma otsustust miks on põhjendatud ja laste huvides, et laste ühine hooldusõigus täielikult lõpetada ja laste ainuhooldusõigus üle anda laste emale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
19.Vanematel on PKS § 116 lg 1 kohaselt laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisim osa hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu eest (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ühise hooldusõiguse korral otsustavad vaenemad lapsega seotud olulisi asju ühiselt, kuid lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju otsustab PKS § 145 lg 2 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.
20.Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmises (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise kaudu (PKS § 137) (vt ka Riigikohtu 5. jaanuari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-233, p-d 13 ja 14).
21.PKS § 119 tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguse ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles talle on ainuhooldusõigus antud.
22.Maakohus tuvastas, et lapsed nägid isa viimati 2019. aasta veebruaris ning vaid laste ema on hoolitsenud laste isikliku heaolu eest ja laste vara eest. Laste isa on määruskaebuses nõustunud maakohtu määrusega osas, milles lastega seotud olulised küsimused laste viibimiskoha (elukoha), tervise ja haridusega seoses jäävad laste ema otsustada. Ringkonnakohus tuvastas kohtuistungil, et laste isa ei ole ka peale maakohtu määruse tegemist laste eest hoolitsenud ega lastega suhelnud (tl 139 pöördel). Seega tegelikku olukorda arvestades, kus laste eest hoolitseb vaid ema, on maakohus õigesti leidnud, et on põhjendatud vanemate ühine hooldusõigus täielikult lõpetada ning ainuhooldusõigus üle anda laste emale. Määruskaebuse kohaselt soovib isa lastega suhelda, kuid vanemate ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja selle üleandmine laste emale ei võta ära ega piira vanema õigust oma lastega suhelda ja saada osa laste elust. Kui kohus annab ainuhooldusõiguse täielikult ühele vanemale, ei ole teisel vanemal lapse suhtes enam hooldusõigust, kuid PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on hooldusõiguseta vanemal kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda (Riigikohtu 6. aprilli 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-16111, p 18). Kolleegium selgitab, et PKS § 143 lg 2 järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. PKS § 143 lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Menetluskulude jaotus
23.Määruskaebuse menetlemise kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a laste esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda.
2-21-5053 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.