Hageja I osas 1125 eurot/ hageja II osas 2421 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II C (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja Q, lepinguline esindaja Tiina Mölder Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Parandada viga maakohtu otsuse kuupäevas (6. märts 2022) ja lugeda õigeks kuupäevaks 6. aprill 2022. a.
2.Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusega esitatud uuring ja väljavõte Statistikaameti kodulehelt tarbijahinnaindeksi kohta. Võtta asja juurde apellandi tõendid elatise maksmise kohta.
3.Tühistada Harju Maakohtu 6. aprilli 2022. a otsus osas, millega maakohus määras, et juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel X-le ja/või C-le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, sh perioodil 01.11.2021 1(8)
kuni 08.02.2022 tasutud 1025 eurot. Mõista Y-lt välja elatis X kasuks alates 14. veebruarist 2022. a ja C-le kasuks alates 10. jaanuarist 2022.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Seoses sellega ei määra ringkonnakohus kindlaks vastustajate vajaliku ja põhjendatud menetluskulu suurust ega mõista seda välja vastaspoolelt. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Y-lt X kasuks elatis alates 14. veebruarist 2022 kuni X täisealiseks saamiseni (s.o 11.09.2025) 225 eurot kuus.
3.Välja mõista Y-lt C kasuks elatis alates 10. jaanuarist 2022 kuni C täisealiseks saamiseni (s.o 08.01.2032) 236 eurot kuus.
4.Elatise summad kanda igakuiselt 1. kuupäevaks Q arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega: „X ja C elatis“ ning märkides ära kuu, mille eest elatis on tasutud.
5.Käesoleva lõpplahendi jõustumisel tühistada 28.10.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamine, mille kohaselt kohus kohustas tasuma Y igakuiselt X-le elatist 100 eurot kuus ning C-le elatist 100 eurot kuus.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.08.2021 Harju Maakohtule esitatud hagis palusid X (hageja I) ja C (hageja II) mõista Ylt (kostja) enda kasuks välja elatise alates 01.09.2021 vastavalt 453 eurot kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks 491 eurot kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hagejad tuginesid peamiselt järgmistele asjaoludele: - hagejad on kostja lapsed; - alates 08.12.2020 elavad hagejad koos emaga vanemate korteris ja kostja ei pea neid regulaarselt ega piisavalt üleval;
2(8)
- korter on ostetud pangalaenuga, laenumakseid ja muid kulusid tasub kostja, kuid teeb seda viivitusega; - lapsed käivad vanemate ühise otsuse kohaselt jalgpalli- ja ujumistrennis; - hageja I ülalpidamisvajaduseks on 740,81 eurot kuus; - hageja II ülalpidamisvajaduseks on 796,89 eurot kuus; - lapsed saavad lastetoetust kumbki 60 eurot kuus. Hagejate ema soovib hagejate erinevaid eluasemega seotud kohustusi vastavate isikute ees täita ise. Hagejad palusid kõrvale kalduda vanemate võrdsusest ülalpidamiskohustuse täitmisel viisil, et isa kannaks 2/3 laste ülalpidamiskuludest, põhjendades seda järgnevalt: - vanemate kooselu ajal oli ema lastega kodus ja isa tegi karjääri ning hoolitses pere sissetuleku eest; - laste emal on rakenduslik kõrgharidus ärijuhtimises ja raamatupidamises, ent puudub töökogemus ja ta ei ole seni leidnud tasuvamat erialast tööd; - laste isa sissetulekud ja võimalused sissetulekut teenida oluliselt paremad kui laste emal. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - kostja on pidanud 01.01.2021–19.09.2021 hagejaid vahetult ülal; - 01.01.2021–23.05.2021 on kostja laste emale kandnud elatist 2235,55 eurot ja andnud sularahas elatist 570 eurot; - hageja I kontole on kostja kandnud 332 eurot; - kostja on andnud laste kasutusse korteri, mis kuulub 50% ulatuses ühisvarana kostjale; - kostja tasub igakuiselt korteri kommunaalmaksed 100% ulatuses; - lapsed elavad alates 2021. a augusti teisest poolest 2–3 päeva nädalas (sisuliselt 30%) kostjaga üürikorteris, mil kostja neid vahetult ülal peab. Vanemate varaline ebavõrdsus on aluseks elatise vähendamiseks vaid siis, kui elatise maksmiseks kohustatud vanemal ei ole võimalik last ülal pidada seadusjärgses miinimummääras. Praegusel juhul see nii ei ole. Esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise alates 01.09.2021 hageja I kasuks summas 225 eurot ja hageja II kasuks summas 236 eurot. Maakohus viitas PKS §-dele 96-100, kuni 31.12.2021 kehtinud ja alates 01.01.2022 kehtivale PKS § 101 lg-le 1. Alates 01.04.2022 on elatise baassummaks 209,20 eurot. Kuna hagejad palusid välja mõista elatise miinimumist suuremas ulatuses ning kostja on esitanud kulude suurusele ka vastuväiteid, hindas kohus hagejate igakuiste kulude suurust ja nende põhjendatust. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel (konto väljavõtted, maksegraafik, arved) järgmised asjaolud:
3(8)
- kostja on hagejate isa, kes ei ela hagejatega igapäevaselt koos; - kostja on lastele 01.12.2020–19.09.2021 tasunud elatist 2088,55 eurot, s.o keskmiselt kahe hageja peale kokku 8,5 kuu jooksul 246 eurot kuus; - kostja on hageja I kontole teinud ülekandeid erinevate selgitustega 9,5 kuu jooksul kokku summas 332 eurot, s.o ca 35 eurot kuus; - eluasemekulude suuruseks on mõlema hageja puhul 90,41 eurot; - kummagi hageja igakuine muu kulu on järgmine: toidule 150 eurot, tervishoiule 15 eurot, hügieenitarvetele ja hooldusele 20 eurot, transpordile 60 eurot, riietele ja jalanõudele 60 eurot, meelelahutuse kulu 40 eurot; koduse majapidamise kulu 13,50 eurot koolikohustuse täitmise 10 eurot; - kulutused treeningutele ja huvikoolidele on hageja I osas 50 eurot ja hageja II osas 72,22 eurot. Kokku on hageja I põhjendatud igakuised kulud kokku 508,91 eurot ja hageja II kulud 531,13 eurot, millest kostja osa moodustab ca 255 eurot ja 266 eurot. Nimetatust arvestas maakohus maha pool lastetoetusest ehk 30 eurot (PKS § 101 lg 5). Kostja osaks hageja I kuludest jäi 225 eurot ja hageja II kuludest 236 eurot. Kui kostja ongi täitnud ülalpidamiskohustust muul moel (s.o tasunud teatud teenuste eest, ostnud hagejatele asju jms), kuid hagejate ema nõusolek selleks puudub, ei võta nimetatu hagejatelt õigust nõuda elatise tasumist rahana (TsÜS § 8 lg 2 teine lause ja VÕS § 79 lg 2 esimene lause). Vanemad peavad osalema võrdselt nii kommunaalkulude kui ka laenumaksete kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-69-13 p 18). Kuna hagejate ema on omandanud rakendusliku kõrghariduse ärijuhtimises ja raamatupidamises, on eeldused parema sissetuleku teenimiseks täidetud. 01.07.2021– 31.12.2021 on hagejate seadusliku esindaja keskmine igakuine sissetulek olnud vähemalt 724,06 eurot, mille arvelt on võimalik lapsi ülal pidada. Elatise tasumise proportsioonist puudub alus kõrvalekaldumiseks. Kostja esitas tõendid, mille kohaselt on kostja ja laste ema leppinud kokku, et hagejad viibivad isa juures 30.01–31.01.2022, ning broneeringu Soomes viibimise kohta ajavahemikul 23.12– 29.12.2021. Tõendid ei kinnita, et lapsed viibiksid kostja juures iga nädal vähemalt 2 või 3 päeva. Seega puudub käesoleval juhul alus elatise suuruse täiendavaks vähendamiseks (PKS § 102 lg 1 alusel). Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista elatis alates 01.09.2021 hageja I kasuks summas 225 eurot ja hageja II kasuks summas 236 eurot. Hagejate taotlusel tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt 1. kuupäevaks (PKS § 100 lg 4). Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, sh perioodil 01.11.2021– 08.02.2022 tasutud 1025 eurot. Taotluse kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks jättis maakohus rahuldamata ja tühistas hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
4(8)
4.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o kuni 19.09.2021 väljamõistetava elatise osas; osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise 100 eurot ületavas osas ja hageja II kasuks 92 eurot ületavas osas; samuti muuta maakohtu otsuse p 5 ja sõnastada see alljärgnevalt: „Juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel Xle ja/või C-le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, sh perioodil 02.09.2021–08.02.2022 tasutud 2156,82 eurot.“ 31.01.2022 seisukohas on hagejad väitnud, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt kuni 19.09.2021. Kohus ei oleks tohtinud rahuldada hagi perioodi 01.09– 19.09.2021 eest, sest elatist ei ole võimalik välja mõista vanemalt, kes ülalpidamiskohustust ei riku. Hagejate eluasemekulude suuruseks pidas kohus160 eurot, arvestades nimetatud summa sisse nii laenu- kui kommunaalkulud. Kostja selgitas maakohtus, et kannab kommunaalkulusid 60 eurot kummagi kostja eest ja hagejad ei vaielnud sellele vastu. Põhjendatud eluasemekulude suuruseks on seega mõlema hageja puhul kohtu tuvastatud 90,41 - 60 eurot = 30,41 eurot kuus. Kostja osaluseks on sellest ümardatuna 15 eurot. Vaidlust ei ole, et peale elektri eest tasumise hagejate seaduslik esindaja korteriga seotud kommunaalmakseid ei tasu. Kohus on arvestanud eluasemekulust maha küll laenumaksed, kuid jätnud maha arvestamata kostja poolt edaspidi tasutavad ja juba tasutud kommunaalmaksed 1363,23 eurot. Kommunaalmaksed 1363,23 eurot tuleb väljamõistetava elatisega tasaarvestada. Hagejate transpordi- ja hageja II toidukulude hindamisel on kohus tuginenud enda arvamusele, viitamata tõenditele või üldteada asjaoludele. Kõnealuste kulude kohta ei ole hagejad tõendeid esitanud. Samuti ei ole kohus pooltega arutanud, mis võiks olla kulude põhjendatud suurus. Selles osas polnud kostjal võimalik oma arvamust avaldada. Kohus on pidanud kummagi hageja transpordikuluks igakuiselt 60 eurot. Hagejad ise on 14.01.2022 seisukohas toonud faktilise asjaoluna tabelis olevad transpordikulude andmed, mille järgi nende igakuiseks keskmiseks transpordikuluks on 48,84 eurot. Hagejate sõidukulude mõistlikkuse hindamisel on asjakohane kasutada 2020. a veebruaris ilmunud ja Justiitsministeeriumi kodulehel avaldatud aruannet „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (aruanne), mille kohaselt 13-17 aastaste laste transpordikuluks on 38 eurot ja 7–12 aastaste laste sõidukuluks on 40 eurot. Isegi kui arvestada tarbijahinnaindeksi 13,6% suurust tõusu võrreldes aruande ilmumise ajaga, siis ei ületa kummagi hageja transpordikulud 45 eurot, mis ühtib ligikaudu hagejate väljatoodud summaga. Hagejad ei eitanud, et seadusliku esindaja võimalikud sõidud seoses hagejatega on kordades väiksemad hagejate väidetust, kuna tihti sõidutab hagejaid hoopis kostja. Kohus on pidanud mõistlikuks igakuiseks toidukuluks kummagi hageja kohta 150 eurot. Peaaegu 15-aastase nooruki ja 8-aastase lapse toidukulud ei ole võrreldavad, seega ei ole põhjendatud laste toidukulude väljamõistmine samas suuruses. Aruande kohaselt on 7–12 aastaste laste toidukulu 107 eurot. Isegi kui arvestada tarbijahinnaindeksi 13,6% suurust tõusu võrreldes aruande ilmumise ajaga, siis ei ületa hageja II toidukulud ümardatuna 120 eurot. 14.12.2021 kohtuistungil võtsid hagejad omaks, et hagejad viibivad 2–3 päeva nädalas kostja juures. Tegemist on asjaolu omaksvõtuga. PKS § 101 lg 6 räägib aastasest ajavahemikust ja igati mõistlik on, et lapsed võivad isaga viibida mõni kuu vähem ja mõni kuu rohkem. Seetõttu kuulub elatis vähendamisele 46,67% võrra.
5(8)
Vastustaja seisukoht
5.Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb tühistada osas, millega maakohus ei arvestanud kostja menetluse jooksul tasutud elatisega. Seoses sellega tuleb muuta kostjalt väljamõistetava elatise algusaega ja maakohtu otsuse resolutsioonist tuleb jätta välja punkt 5. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, milles arvestab kostja menetluse jooksul tasutud elatisega kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejatele välja elatise perioodil 01.09.19.09.2021, ja edaspidi hagejale I suurema elatise kui 100 eurot kuus ja hagejale II suurema elatise kui 92 eurot kuus. Samuti vaidlustab kostja otsuse resolutsiooni punkti 5, mille kuupäevade osas on kostja pakkunud välja oma sõnastuse.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega laste ülalpidamisvajaduse suuruse kohta ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et hagejad võtsid 31.01.2022 seisukohas omaks, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust kuni 19.09.2021. Eelviidatud menetlusdokumendi seitsmendalt leheküljelt nähtub, et hagejad viitavad selles varasemale kostja vastuse p-s 2.2.2.1 toodud väitele ega ole omaks võtnud seda, et kuni 19.09.2021 täitis kostja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Seega võis maakohus rahuldada hagi ajavahemiku 01.09.–19.09.2021 osas.
7.2.Ka asjaolu, et hagejad ei vaielnud vastu kostja väitele, et kostja kannab kummagi hageja eest vahetult kommunaalkulusid (120 eurot), ei anna alust maakohtust erinvate järelduste tegemiseks laste eluasemekulude osas. Hagejate ema selgitas, et soovib korteri laenu- ja kommunaalmakseid ise tasuda. Maakohus leidis õigesti, et isegi juhul, kui kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust muul moel, sh tasunud teatud teenuste eest, ei võta nimetatu hagejatelt õigust nõuda elatise tasumist edaspidi rahana. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust, et peale elektri ei ole hagejate seaduslik esindaja korteriga seotud kommunaalmakseid tasunud. Samuti ei saa kostja juba tasutud kommunaalmakseid arvestada elatise tasumiseks.
8.Maakohus ei ole hagejate toidu- ja transpordikulutuste kindlaksmääramisel oluliselt menetlusnorme rikkunud.
8.1.Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kohus ei arutanud pooltega nende kulude põhjendatud suurust ja kostjal puudus võimalus oma arvamust avaldada. Kohtuistungi protokollist nähtub, et nimetatut arutati 14.12.2021 istungil (tl 55), mille järel hagejad said võimaluse esitada oma täiendavad väited ja tõendid kuni 14.01.2022 ja kostja kuni 28.01.2022. Kostja selgitas kohtuistungil, et tahab näha toidu- ja transpordikulude osas tõendeid, kuid ei ole esile toonud, millised peaksid hagejate põhjendatud kulud olema.
8.1.Kummagi hageja transpordikulu suuruseks on hagi kohaselt 60 eurot ja toidule kulub 150 eurot. Hagejad põhistasid, et nende transpordikulud on keskmisest suuremad seoses vanemate kooselu ajal tehtud otsustega elada Viimsis ja panna lapsed jalgpalli- ja ujumistrenni 6(8)
(hagiavalduse p 5). 14.01.2022 menetlusdokumendis selgitasid hagejad, et laste huvides tehtavad sõidud kooli (mis ei asu Viimsis) ja trenni on 38,2–48,6 km päevas, kalendrikuus keskmiselt 966 km. Hagejad esitasid oma sõiduplaani (puudub pabertoimikus, vt dtl 109). Hagejate transpordi- ja hageja II toidukulude hindamisel ei pidanud maakohus tuginema muudele tõenditele. Kuna hagejad põhistasid oma transpordivajadust, võis kohus tugineda elulisele usutavusele. Hagejate 14.02.2022 kulude osakaalu tabelis märgitud transpordikulude suurust 48,84 eurot ei saa pidada hagejate omaksvõtuks, kui hagejad jäid selle juurde, et nende transpordikulud on 60 eurot. Kuigi ka kostjal võib olla lastega seoses transpordikulusid, ei ole ta nende suurust põhistanud.
9.Puudub alus maakohtu väljamõistetud elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.
9.1.Iseenesest õige on apellandi väide, et hagejad kinnitasid, et viibivad paar päeva kuus kostja juures (14.12.2021 istungi protokoll 00:24:21). Hilisemas, 31.01.2022 menetlusdokumendis on hagejad selgitanud, et kui 2021. aasta viimastel kuudel viibisid nad teatud päevad iga nädal koos kostjaga, siis 2022. aastal on olukord muutunud ja jaanuaris ei ole kumbki hageja ühtegi ööpäeva koos kostjaga viibinud. Vastuses apellatsioonkaebusele on hagejad selgitanud, et ei ole viibinud seitse päeva kuus kostja juures ka hiljem.
9.2.Olukorras, kus vanemate vahel ei ole suhtlemiskorda kokku lepitud, laste viibimine isa juures ei ole regulaarne ja muutub menetluse jooksul, saabki hagejate kohtuistungil antud kinnitust pidada omaksvõtuks 2021. aasta viimase kahe kuu kohta. Sellest ei saa teha järeldusi varasemate olukordade ega edasise isaga koos veedetud aja kohta. Kostja pidanuks oma väiteid maakohtus tõendama, kuid ei ole seda teinud. Seetõttu pole alust maakohtu otsust nimetatud osas muuta.
10.Ringkonnakohus ei võta asja juurde apellandi esitatud aruannet ja väljavõtet Statistikaameti kodulehelt tarbijahinnaindeksi kohta. Need andmed on avalikult kättesaadavad. Aruande olemasolu ja sisu, samuti tarbijahinnaindeksi tõus, ei vaja tõendamist, sest kohus saab need asjaolud lugeda üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1). Lisaks arvestas maakohus põhjendatult konkreetsete laste põhjendatud vajadustega ja aruanne ei ole ka asjakohane tõend, kuna käsitleb keskmist laste transpordikulu (TsMS § 238 lg 1).
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud kostja menetluse ajal tasutud elatise arvesse võtma. Maakohtu otsuse p-s 5 toodu, mis on esitatud tingimuslikult, tuleb kohtuotsusest välja jätta. Ringkonnakohus võtab asja juurde kostja 13.09.2022 esitatud tõendid elatise maksmise kohta.
11.1.Ringkonnakohus võtab arvesse kostja menetluse jooksul tasutud elatise kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni ja mõistab välja elatise lastele alates ajast, mida makstud elatis ei kata. Konto väljavõttega (tl 81) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja on tasunud maakohtu menetluses 01.11.2021–08.02.2022 elatist hageja I kasuks 523 eurot ja hageja II kasuks 502 eurot.
11.2.Hagejad on vaidlustanud nende emale kahe maksega kokku 102 eurot tehtud maksed selgitusega „C sünnipäev ja jalatsid“. Hagejad leiavad, et kuna makse selgitus viitab sünnipäevale, siis ei peaks nimetatud summasid kui sünnipäevakinke arvestama elatise hulka.
11.3.Ringkonnakohus arvestab sellega, et kostja on nimetatud summa maksnud hagejate ema ja mitte lapse arvelduskontole; samuti, et kostja on ka teise elatise makse puhul märkinud
7(8)
sulgudesse „elatis (X-le jope)“. Ilmselt on kostja tahtnud määratleda sellega, millise kulutuse katteks elatis on määratud. Selgitusega „Sünnipäev ja jalatsid“ tehtud maksekorraldus viitab samuti sellele, millise kuluartikli katteks on kostja raha kandnud. Samas ei saa maksest välja lugeda, et tegemist oleks kingitusega. Samuti pole hageja ema seotud kostja määrangutega maksekorralduse tegemisel. Eeltoodu tõttu arvestab ringkonnakohus need maksed elatise katteks. Segaduste vältimiseks tuleks kostjal järgnevad maksed kajastada kui elatise maksed vastava kuu eest.
11.4.Ringkonnakohtu menetluses esitatud arvelduskonto väljavõtetelt nähtuvalt on kostja peale eelmenetluse lõppemist ja enne maakohtu otsuse tegemist tasunud elatist kummalegi hagejale lisaks 200 eurot ja ringkonnakohtu menetluses hagejale I 725 eurot ja hagejale II 550 eurot. Kokku on kostja tasunud menetluse jooksul hagejale I (523 + 200 + 725) 1448 eurot ja hagejale II (502 + 200 + 550) 1252 eurot. Arvestades, et maakohus mõistis elatise 225 eurot (keskmine elatis päevas on 7,5 eurot) välja hageja I kasuks alates 01.09.2021, tuleb täidetuks lugeda kostja kohustus tasuda elatist 13. veebruarini 2022 aastal (kuue kuu ja 13 päeva eest) ja mõista välja elatis alates 14. veebruarist 2022. Arvestades, et maakohus on mõistnud elatise 236 eurot (keskmine elatis päevas on 7,87 eurot) välja hageja II kasuks alates 01.09.2021, tuleb lugeda täidetuks lugeda kostja kohustus tasuda elatist 9. jaanuarini 2022 aastal (viie kuu ja 9 päeva eest) ja mõista välja elatis alates 10. jaanuarist 2022. a. Seoses sellega kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
12.Ringkonnakohus parandab omal algatusel (TsMS § 447 lg 2 alusel) maakohtu otsuse vale kuupäeva 06.03.2022 ja loeb õigeks kuupäevaks 06.04.2022.
13.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda (vt TsMS § 164 lg 1 kohaldamise kohta RKTKo 2-20-12105, p 21). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.