2-22-9450/10 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1.Kostja 28. septembrile 2022 algusega kl 10.00 määratud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Kohus kostjale edastatud kohtukutses (tl 11) kohustas kostjat kohtuistungile isiklikuks ilmumiseks. Kohus hoiatas kostjat, et mõjuvast põhjusest kohtuistungile mitteilmumisest tuleb õigeaegselt kohtule teatada. Kostja sai kohtukutse isiklikult kätte 22. augustil 2022 (tl 12). 2.Kohtuistungile ilmunud hageja jäi oma nõuete ja põhjenduste juurde. Hageja soovib abielu lahutada. Hageja selgitas, et kostja on korduvalt kehaliselt väärkohelnud teda. Politsei poole hageja ei pöördunud, kuna oli häbi. Kostja suitsetab narkootiliste ainete sisaldusega midagi. Abikaasadel ühiseid lapsi ei ole. Lähedasi ega omavahelisi majanduslikke suhteid abikaasadel ei ole alates 2022. a maist, nad ei ela koos. Kui kostja töötas Narvas x, murdis ta truudust, käis teiste naistega läbi. Praeguseks on kostja elu- ja töökoht Tallinnas. Kostja teab kohtuistungi toimumisest, ent ütles hagejale, et kohtuistungile ei ilmu. Kostja hoidub abielulahutusest kõrvale, kuna ta on x Vabariigi kodanik ja tal on Eestis ajutine elamisluba. Kostja on hirmul, et talle ei väljastata alalist elamisluba siis, kui ta lahutab abielu. Tegelikku soovi abielu säilitada kostjal ei ole. Kostja võttis laenu 6500 eurot ja hageja ei teadnud seda, kostja talle ei rääkinud. Hetkel peab hageja maksma kostja eest laenumaksed välja. Hageja on seisukohal, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, neid taastada ei ole võimalik, leppimisajaga ei ole hageja nõus. 3.Kohus kuulas kostja selgitused 28. septembril 2022 telefoni teel ära. Kostja teatas kohtule, et ei ole abielulahutusega nõus. Paar päeva tagasi suhtles kostja hagejaga ja sai aru, et hageja on nõus abielu mitte lahutama. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, sest töötab Tallinnas. Miks ta ei ole hagile vastust esitanud ega teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumisest, ei osanud kostja sõnaselgelt selgitada. Kohus kostjale teada andis, et arutab asja ikka lõpuni ja saadab kostjale kohtuotsuse. Kostja teatas Tallinna elukoha aadressi ja e-posti aadressi. Kohtudokumendid palus kostja edastada e-posti aadressile.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte selgitused, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Kohus tegi kindlaks (tl 3), et Narva Linnavalitsus sõlmis poolte abielu 12. juunil 2021, kanne nr xxx (tl 14). PKS § 63 alusel abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja esitas abikaasa vastu hagi abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduses esitatud väidete kohaselt, millele vastu kostja ei vaielnud, elavad abikaasad lahus ja kostja käitus hageja suhtes vägivaldselt. Kohtuistungil selgitas hageja täiendavalt, et kostja on teda korduvalt kehaliselt väärkohelnud, kuid politsei poole hageja ei pöördunud, sest oli häbi. Kostja suitsetab narkootiliste ainete sisaldusega midagi. Lähedasi ega omavahelisi majanduslikke suhteid ei ole abikaasadel alates 2022. a maist, nad ei ela koos. Kui kostja töötas Narvas x, murdis ta truudust, käis teiste naistega läbi. Hageja on seisukohal, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, neid taastada ei ole võimalik, leppimisajaga ei ole hageja nõus. Kostja hagile ei vastanud ega ilmunud kohtuistungile. Kohtu poolt telefoni teel ärakuulamisel teatas, et ei ole abielu lahutamisega nõus. Kohtul on järeldada, et poolte abielulised suhted lõppesid ja pooled ei ela koos 2022. a maist. Hageja elab Narvas, aga kostja Tallinnas. 3(5)

Hageja on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu, hagejal puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja käitus hageja suhtes agressiivselt (kostja ei esitanud hagejapoolse sellekohase väide peale vastuväidet mitte), hageja ei soovi abielulisi suhteid jätkata ja nõuab abielu lahutada, on tegemist kaalukamate asjaoludega abielu lahutamiseks. Võttes arvesse, et: - kostja käitus hageja suhtes agressiivselt; - pooltel puudub abieluline kooselu; - abikaasadel ühiseid lapsi ei ole; - hageja on veendumusel, et abielusuhteid ja kooselu ei ole võimalik enam taastada, siis eeldab kohus, et poolte abielusuhted on tagasipöördumatult lõppenud ega ole ka põhjust, et abielu saaks jätkata. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatule peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et kuivõrd hagejal puudub abielu jätkamiseks tahe, ei või kohus sundida teda abielu jätkama. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise ja hageja suhtes kostja agressiivse käitumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 alusel võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2). Pooled ei muutunud abielludes perekonnanimesid. Hageja on taotlenud jätta talle perekonnanimi K, seega, säilib hagejal perekonnanimi K.