Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-21-15377 26. september 2022, Narva
Kohtuasi
J Ni, A Ni hagi O Ni vastu täisealistele õppivatele lastele elatise nõudes 3150 eurot (200 + 150) x 9) Hagejad
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
Tsiviilasi nr 2-21-15377
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.J N (hageja 1) esitas 30. septembril 2021 hagi O Ni (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes (tsiviilasi nr 2-21-15377). Hageja nõue on mõista alates 30.09.2021 O N J Ni ülalpidamiseks välja igakuine elatis 200 eurot. Elatis tuleb tasuda J Ni arvelduskontole xxx AS-is Swedbank selgitusega „arvutatud“. Hagi põhjenduste kohaselt kasvatab ema hagejat üksi, pere saab vaesustoetust. Ema asus tööle hiljuti, tal on miinimumpalk. Hageja õpib Tallinnas, selletõttu esinevad lisakulud eluasemele, toidule ja reisile. Õpingute ajal vajab hageja teise vanema rahalist abi küll. Hageja vajaduste loetelu ühe kuu kohta: - Eluasemekulud - Kulutused toidule - Kulutused transpordile - Sidekulud - Kulutused tervishoiule - Kulutused hügieenitarvetele - Kulutused riietele ja jalanõudele Kokku 610 eurot.
100 eurot 250 eurot 60 eurot 15 eurot 10 eurot 25 eurot 150 eurot
100 eurot 200 eurot 60 eurot 30 eurot 150 eurot
2(9)
Tsiviilasi nr 2-21-15377
1.Vastuses J Ni hagile (tl 18-19) kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt peab hageja kohtule esitama dokumentaalsed tõendid oma sissetulekute kohta (stipendiumid, töötasu, mis ta eeldatavasti saab suveajal ning muu), aga samuti põhjendama ning tõendama oma vältimatud kulud. Ka peab hageja põhjendama, miks tal pole võimalik tööle asuda õpingute kõrval. Kostja varaline olukord ei anna talle võimalust anda hagejale ülalpidamist, ilma et enda ülalpidamine oleks kahjustamata. Kostjal on ka mõistlikud igakuised kulutused: Eluasemega seotud kulud keskmiselt 50 eurot kuus Toidukulu keskmiselt 150 eurot kuus Ravikulu keskmiselt 20 eurot kuus Hügieenikulu keskmiselt 10 eurot kuus Majandamiskulu keskmiselt 10 eurot kuus Riided keskmiselt 20 eurot kuus Sidekulu keskmiselt 10 eurot kuus Kostja sissetulek teeb kokku 260 eurot kuus. Rahalised vahendid kõnealuses suuruses on kostja üksainus sissetulek, mis tasutatakse kostja töövõime osalise kaotamise tõttu. Kostja sissetulek napilt katab üksnes kostja vältimatud vajadused. Hageja dokumentaalselt tõendamata kulud on üles paisutatud. Nt eluasemekulud ei või olla rohkem kui 50 eurot kuus. Mõistlikud toidukulud on 150 eurot kuus, transpordikulud peavad olema talle kompenseeritud õppeasutuse poolt ning selle tõttu kostja neid ei tunnista. Kulutused riietele ei ole põhjendatud, kostja arvates võivad mõistlikud riiete kulud olla 50 eurot kuus. Seega ei tunnista kostja hageja esitatud kulutuste nimekirja. Kostja leiab, et hageja kulud võivad kokku olla 250 euro ringis ning hageja on võimeline ise hankima raha enda ülalpidamiseks hoolimata hageja õpingutest. Eeldatavasti saab hageja õppetoetust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses, kuna oma majandusliku seisundi tõttu ei ole ta võimeline osutama hagejale ülalpidamist üldsegi.
Kohus arutas tsiviilasja 18. augusti 2022 kohtuistungil (tl 101-104). Hageja A N ja kostja jäid oma nõuete ja põhjenduste juurde. Hageja J N kohtuistungile ei ilmunud, sest on kohustuslikus ajateenistuses alates 20. juulist 2022 (tl 93). Hageja A N selgitas, et talle teadaolevalt alates hagi esitamisest ei tasunud kostja tema ülalpidamiseks midagi. Hageja õpib ja elab Tallinnas, tasub ühiselamukoha eest. Tänavu on tasu rohkem kui 100 eurot kuus. Hageja sööb palju, toidule kulutab ta umbes 180 eurot kuus. Hageja tegeleb tõsiselt jalgpalliga, iga 3–4 kuu pärast tuleb osta uued tossud maksumusega 200 eurot, seega kulutab hageja tossudele 600–800 eurot aastas. Hageja käib igal nädalavahetusel Narvas, pilet maksab umbes 9–10 eurot, mis teeb 80 eurot kuus. Õppeasutus hüvitab sõidupiletid, aga mitte täies ulatuses, umbes 85–90%. Hügieenitarvetele kulub umbes 30 eurot kuus. 3(9)
Tsiviilasi nr 2-21-15377
Hageja tööl ei käi, kuna mängib jalgpalli profimeeskonnas. Treeningud on hommikuti, päeviti, õhtuti. Trennist teatatakse pooltundi ette. Et tegeleda jalgpalliga, kulub päevas umbes 5–6 tundi. Hageja mängib kõrgemas liigas ja seal on suured ja rasked koormused. Vägagi raske on pärast õpinguid minna treeningule ja seejärel veel korralikult töötada kusagil. Lapsetoetust hageja ei saa. Õpitoetustki hageja ei saa, sest jalgpalliga tegeledes käib ta palju reisimas ja oli raske kustutada kõik õppevõlad. Hageja proovis töötada KFC-is 0,25% määraga, kuid seegi ei õnnestunud jalgpalli tõttu. Ettevõtetes „Bolt“, „Wolt“ ei või hageja töötada ka, kuna jalgrattast ega muud sõiduvahendit tal olemas ei ole, küll aga jala ei ole võimalik käia. Kostja selgitas, et tal ei ole võimalik oma täisealistele lastele ülalpidamist anda, kuna tema ainsaks sissetulekuks on töövõimekaotuse toetus. Hageja A N võiks endale töökoht leida ning stipendium saada. Jalgpalli mängimine on A Ni valik, sel põhjusel ei saa nõuda raha, kui isikul endal on kõik võimed enda ülalpidamiseks. Hageja J N on kaitseväes, seega elatist ei vaja. Kostja kannab pea kaks aastat hoolt oma ema eest, kes ei suuda iseseisvalt kõndida. Kostja palub jätta hagid rahuldamata.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagid ei ole põhjendatud ega tule seetõttu rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagejate J Ni (tl 4) ja A Ni (tsiviilasja nr 2-21-16573 tl 5) sünnitunnistuste ja Rahvastikuregistri andmete (tl 36, 37, 38, 39) järgi on mõlemad hagejad sündinud 23.06.2003 ja nende isaks O N ehk kostja, emaks J T. Seega, kostja on hagejate vanem. x 10. juuni 2021 õppimistõendi (tl 6) kohaselt õpib J N 2020/2021. õppeaastal nimetatud õppeasutuses õppekaval x 2. kursusel. Õppevorm on statsionaarne õpe - koolipõhine õpe. Õppekava nominaalaeg on kolm aastat. Õpingute eeldatav lõppkuupäev on 29.08.2022. Ka 4(9)
Tsiviilasi nr 2-21-15377
2021/2022. õppeaastal õpib J. N 30. septembri 2021 õppimistõendi (tl 27) kohaselt samas õppeasutuses, samal erialal, samas õppevormis. Tallinna Te 15. augusti 2022 vastuse (tl 96) kohaselt õppis J N xi operaatori erialal ajavahemikul 29.08.2019 – 20.06.2022. Lõpetas kooli ära, omandas kutsekeskhariduse ja talle on väljastatud diplom nr x. Tallinna Te 21. oktoobri 2021 õppimistõendi (tsiviilasja nr 2-21-16573 tl 4) kohaselt õpib A N 2021/2022. õppeaastal nimetatud õppeasutuses õppekaval T, 2. kursusel. Õppevorm on statsionaarne õpe - koolipõhine õpe. Õppekava nominaalaeg on kolm aastat. Õpingute eeldatav lõppkuupäev on 25.06.2024. Eeltoodust tulenevalt said hagejad täisealiseks 23. juunil 2021 ja jätkasid täisealiseks saanutena õppimist kutseõppe tasemeõppes. Hagejad saavad 21-aastaseks 23. juunil 2024. Hageja J N lõpetas 20. juunil 2022 kooli, omandas kutsekeskhariduse. Hageja A N õpib käesoleva ajani. Kostja on seega kohustatud PKS § 97 p 2 alusel andma hagejale J Nile ülalpidamist alates hagi esitamisest kuni 20. juunini 2022, hagejale A Nile alates hagi esitamisest kuni kutsekeskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 23. juunini 2024. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. J Ni hagi 1.Kohtule 30. septembril 2021 esitatud hagis nõuab hageja J N välja mõista kostjalt 200-eurost elatist. Kohus on juba tuvastanud, et kostja O N pidi andma J Nile ülalpidamist alates hagi esitamisest kuni 20. juunini 2022. Poolte vahel puudub vaidlus, et sel ajavahemikul ei andnud kostja hagejale ülalpidamist. Kostja hagi ei tunnista, kuna tal ei ole võimalik täiealiseks saanud lapsele ülalpidamist anda põhjusel, et kostja sissetulekuks on vaid töövõimetustoetus. Hagiavalduse kohaselt on hagejal alljärgnevad kulud ühe kuu kohta: Eluasemekulud 100 eurot Kulutused toidule 250 eurot Kulutused transpordile 60 eurot Sidekulud 15 eurot Kulutused tervishoiule 10 eurot Kulutused hügieenitarvetele 25 eurot Kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot Kokku 610 eurot. Kostja esitas vastuväide, et hageja kulutuste suurus on põhjendamata ja tõendamata. Täisealiseks saanud lapse puhul saab eeldada, et tal on hankida endale eluks vajalikud vahendid ise.
5(9)
Tsiviilasi nr 2-21-15377
Sotsiaalkindlustusameti 26. juuli 2022 vastuse (tl 78) kohaselt ei ole J Nile alates 01.06.2021 makstud pensioni ja/või toetuseid. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga 22. juuli 2022 andmete (tl 43) kohaselt töötas hageja Narva Noortekeskuses töölepingu alusel ajavahemikul 11.06.2018– 22.06.2018. Maksu- ja Tolliameti 22. juuli 2022 teatise (tl 65) kohaselt ei ole ajavahemikul 01.06.2021– 31.06.2022 J. Nile väljamakseid tehtud. Eesti Töötukassa 22. juuli 2022 teatise (tl 76) kohaselt ei ole J N töötuna/tööotsijana ning ei saanud töötutoetust ega töötukindlustushüvitist.
registreeritud
Eeltoodud andmetest tulenevalt ei ole hageja evinud sissetulekut kasvõi töötasu või töötuskindlustushüvitise näol. Vararegistrites puuduvad andmed hagejale kuuluva vara kohta. 2.Kohus kontrollis kostja sissetulekud ja varalise seisundi üle. AS-i Pensionikeskus 21. juuli 2022 vastuse (tl 81) kohaselt ei ole O N esitanud raha väljavõtmise avaldust. Sotsiaalkindlustusameti 26. juuli 2022 vastuse (tl 78) kohaselt ei ole O Nile alates 01.06.2021 makstud pensioni ja/või toetuseid. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga 22. juuli 2022 andmete (tl 44) kohaselt töötas kostja x OÜs töölepingu alusel ajavahemikul 07.07.2020–06.07.2021. Maksu- ja Tolliameti 22. juuli 2022 teatise (tl 69) kohaselt tehti kostjale ajavahemikul 01.06.2021–31.06.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist väljamakseid 1203,63 eurot (palgatulu). Palga väljamaksed (tl 70) tehti 2021. a-l jaanuarist juulini (k.a). Eesti Töötukassa 22. juuli 2022 teatise (tl 76) kohaselt on O N olnud ajavahemikul 01.06.2021– 22.07.2022 töötuna/tööotsijana arvel: Töötu 15.07.2021–07.10.2021. Ta ei ole saanud ajavahemikul 01.06.2021–22.07.2022 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Eesti Töötukassa 17.04.2020 otsusega nr x „Töövõime hindamine” hinnati O Ni töövõimet ning tuvastati osaline töövõime perioodiks 05.04.2020–04.04.2022. Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsusega nr x „Töövõime hindamine” tuvastati O Nil osaline töövõime perioodiks 11.04.2022– 10.04.2027. Eesti Töötukassa otsusega nr x on määratud O Nile töövõimetoetus perioodiks 05.04.2020– 04.04.2022. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: Makse periood Väljamakse kp 01.04.2022–04.04.2022 05.05.2022 01.03.2022–31.03.2022 05.04.2022 01.02.2022–28.02.2022 04.03.2022 01.01.2022–31.01.2022 04.02.2022 01.12.2021–31.12.2021 05.01.2022 01.11.2021–30.11.2021 03.12.2021
Väljamakstav summa 37,23 263,97 240,68 263,97 262,66 254,90 6(9)
Tsiviilasi nr 2-21-15377
01.10.2021–31.10.2021 01.09.2021–30.09.2021 01.08.2021–31.08.2021 01.07.2021–31.07.2021 01.06.2021–30.06.2021 01.05.2021–31.05.2021
05.11.2021 05.10.2021 03.09.2021 05.08.2021 05.07.2021 04.06.2021
262,66 254,90 262,66 262,66 254,90 262,66
Eesti Töötukassa otsusega nr x on määratud O Nile töövõimetoetus perioodiks 11.04.2022– 10.04.2027. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: Makse periood Väljamakse kp 01.06.2022–30.06.2022 05.07.2022 01.05.2022–31.05.2022 29.06.2022 11.04.2022–30.04.2022 29.06.2022
Väljamakstav summa 279,24 288,55 186,16.
Maksu- ja Tolliameti andmetest tulenevalt ei olnud kostjal pärast 2021. a juulit sissetulekut palga näol. Eesti Töökassalt sai ta alates 2021. a oktoobrist (hagide esitamise ajad) töövõimetoetust kogusummas 2594,92 eurot, mis teeb keskmiselt 259,49 eurot kuus (2594,92 : 10). Muude sissetulekute olemasolu ei tulene ka kostja pangakonto väljavõttest (tl 22-23). Vararegistrites puuduvad andmed kostjale kuuluva vara kohta. Äriregistris puuduvad andmed, et kostja oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Kostja väitel moodustavad tema vältimatud kulutused 270 eurot kuus. Kohus on juba tuvastanud, et kostja sissetulekuks on töövõimetoetus keskmiselt 259,49 eurot kuus. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus arvestab, et kostjal on tuvastatud osaline töövõimetus, mis raskendab tööle saamist. Arvestades kostjal tuvastatud osalist töövõimetus (tl 20-21, 76), töövõimetoetusena sissetuleku suurust ning mõnegi vara puudumist, leiab kohus tõendatuks, et kostja pole võimeline täitma täiealiseks saanud hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist. Kohus leiab, et kaudselt tõendati kostja võimatus anda hagejale ülalpidamist kohtutäitur Krista Järveti 25.10.2021 õiendiga (tl 29), mille kohaselt pidi J T Viru Maakohtu 15.08.2013. a otsuse nr 2-13-34717 alusel saama laste A ja Ji, sünd. 23.06.2003, ülalpidamiseks elatist 1⁄2 EV kuupalga alammäärast igaühele lapsele igakuiselt O N ́ilt. 23.06.2021 on laste täisealiseks saamise kuupäev. Seisuga 25.10.2021 on O N’il elatise võlgnevus summas 53 227,08 eurot (sh 10 400 – elatisabi nõue Riigi kasuks). Kuivõrd on kohus kindlaks teinud, et kostja poi võimeline hagejale ülalpidamist andma, leiab kohus, et siis ei pea tuvastama kas hageja toodud kulutuste suurus on põhjendatud ja tõendatud. Võttes kokku kõige ülaltoodu, jätab kohus J Ni hagi rahuldamata. 3.PKS § 105 lg-st 3 tulenevalt kontrollis kohus ka hageja ema varalist olukorda ja sissetulekuid. Kinnistusraamatu andmeil (tl 40) kuulub hageja emale J Tle Narvas, aadressil x asuv 63,90 m2 suurune eriomand. Asja materjalide kohaselt see aadress on hagejate elukoha aadressiks. 7(9)
Tsiviilasi nr 2-21-15377
Vararegistrites puuduvad andmed hageja emale kuuluva muu vara kohta. Äriregistris puuduvad andmed, et hageja ema oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Narva linna Sotsiaalabiameti 17.09.2021 tõendi (tl 7) kohaselt on J T arvel Narva linna Sotsiaalabiametis ja saab toimetulekutoetust. J T leibkonda kuuluvad J N ja A N. Ajavahemikul 10.09.2020–16.09.2021 on arvutatud toimetulekutoetust kogusummas 2268,22 eurot, mis teeb keskmiselt 189 eurot kuus. 01.06.2021 töölepingu (tl 8-13) kohaselt asus J T tööle x ASis turvatöötajana alates 01.06.2021. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga 22. juuli 2022 andmete (tl 41) kohaselt töötab J T alates 01.06.2021 x ASis turvatöötajana. Maksu- ja Tolliameti 22. juuli 2022 teatise (tl 56, 57-63) kohaselt tehti J. Tle ajavahemikul 01.06.2021–31.06.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist väljamakseid 12 989,30 eurot, neist: 2628,00 eurot – Töötukassa muu tulu; 310,75 eurot – Haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis; 7917,69 eurot – palgatulu; 2132,86 eurot – kohustusliku kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga. AS-i x 21. juuli 2022 vastuse (tl 81) kohaselt esitas J T raha väljavõtmise avalduse ning väljamakse teostati 2021. a septembris kogusummas 2121,28 eurot. Eesti Töötukassa 22. juuli 2022 teatise (tl 76) kohaselt pole J Tt registreeritud töötuna/tööotsijana. J T ei ole saanud ajavahemikul 01.06.2021–22.07.2022 töötutoetust, töövõimetoetust ega töötuskindlustushüvitist. Sotsiaalkindlustusameti 26. juuli 2022 vastuse (tl 78) kohaselt maksti J Tle välja alates 01.06.2021 lapsetoetus 1620 eurot, 01.06.2021–30.06.2022 summas 120 eurot kuus, alates 01.07.2022 summas 60 eurot kuus. Elatisabi 400 eurot, 01.06–31.07.2021 summas 200 eurot kuus. Seega leiab kohus tuvastatuks, et hageja ema varaline olukord ja sissetulek on tunduvalt paremad kui kostjal. A Ni hagi Kohtule 22. oktoobril 2021 esitatud hagis nõuab hageja A N välja mõista kostjalt 150-eurost elatist. Kohus on juba tuvastanud, et kostja O N peab andma A Nile ülalpidamist alates hagi esitamisest kuni kutsekeskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 23. juunini 2024. Kostja hagi ei tunnista, sest tal ei ole võimalik täiealiseks saanud lapsele ülalpidamist anda , kuivõrd kostja sissetulekuks on vaid töövõimetustoetus. Hageja vajaduste loetelu ühe kuu kohta: Eluasemekulud Kulutused toidule Kulutused transpordile Kulutused hügieenitarvetele Kulutused riietele ja jalanõudele kokku 540 eurot.
100 eurot 200 eurot 60 eurot 30 eurot 150 eurot
Kostja esitas vastuväide, et hageja kulutuste suurus on põhjendamata ja tõendamata. 8(9)
Tsiviilasi nr 2-21-15377
Täisealiseks saanud lapse puhul saab eeldada, et tal on hankida endale eluks vajalikud vahendid ise. Sotsiaalkindlustusameti 26. juuli 2022 vastuse (tl 78) kohaselt ei ole A Nile alates 01.06.2021 makstud pensioni ja/või toetuseid. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga 22. juuli 2022 andmete (tl 42) kohaselt töötas hageja x OÜs töölepingu alusel toitlustuse klienditeenindajana alates 15.06.2022. Kohus kontrollis andmed Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registris seisuga 23. september 2022 ning tuvastas, et alates 04.08.2022 ei tööta hageja enam x OÜs. Maksu- ja Tolliameti 22. juuli 2022 teatise (tl 67) kohaselt ei olnud A. Nile ajavahemikul 01.06.2021–31.06.2022 väljamakseid tehtud. Eesti Töötukassa 22. juuli 2022 teatise (tl 76) kohaselt ei ole A N töötuna/tööotsijana ning ei saanud töötutoetust ega töötukindlustushüvitist.
registreeritud
Eelnevatest andmetest järeldab kohus, et küll hageja hankis endale eluks vajalikud vahendid ajavahemikul 15.06.2022–04.08.2022 ise. Vararegistrites puuduvad andmed hagejale kuuluva vara kohta. Kohus on J Ni hagi lahendades luges ikka tõendatuks, et kostja pole võimeline täitma täisealiseks saanud hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist. Kuivõrd on kohus kindlaks teinud, et kostja poi võimeline hagejale ülalpidamist andma, leiab kohus, et ei pea tuvastama kas hageja toodud kulutuste suurus on põhjendatud ja tõendatud. Võttes kokku kõige ülaltoodu, jätab kohus A Ni hagi rahuldamata. Kohus on J Ni hagi lahendades luges ikka tõendatuks, et hageja ema varaline olukord ja sissetulek on tunduvalt paremad kui kostjal.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.