Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
Menetluse liik Menetlustoiming Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetlusosalised ja nende esindajad
2-20-13468 22. september 2022, Narva kohtumaja Tamara Šabarova O A’u avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks I K`i vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Hagita menetlus Avalduse lahendamine 22.09.2022, kirjalikus menetluses Avaldajad/puudutatud isikud - O A (avaldaja I) (isikukood xxx), lepinguline esindaja Georgi Džaniašvili - I K (avaldaja II) (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Puudutatud isikud
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
Tsiviilasi nr 2-20-13468
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-20-13468
viidanud, et jätab avaldajat hooldusõiguseta, viidates asjakohatu ja mõttetu asjaoludele. Ema teab lapse harjumusi, on kursis lapse arenguga lasteaias ja lapse eelistustega huviringide osas. Edasi avalduses kirjeldab ema oma ja lapse hetkeolukorda (avalduse esitamise seisuga) Eestis ning et tema soovib septembris 2020. a käia koos lapsega reisil Hispaanias, kus soovib leida lapsele võimalikult kiiresti haridusasutuse ning asutada Hispaanias enda äri, et asuda Hispaanias elama, tulles ka kindlatel aegadel tagasi Eestisse. Lapse emal on olemas kõik oskused ja teadmised lapse kasvatamiseks. Hooldusõiguse emale üleandmine vastab praegusele faktilisele elukorraldusele ja tagab selle, et vanemate vahelised vaidlused ei kahjusta edaspidi lapse füüsilist ja vaimset tervist. Lapse isa ei maksa lapsele elatist ning ei ole võimeline last ülal pidama. Tema käitumine on igati pahatahtlik ning ei vasta mingitele käitumis ega ka terve mõistuse põhimõttetele. Lapse isa ei anna nõusoleku lapse reisile minekuks, millega jätab avaldaja ja lapse huvid tagaplaanile ja kahjustab seega nii avaldaja kui ka lapse huve. Perioodil mai 2020. a kuni september 2020. a on avaldaja korduvalt püüdnud saada lapse isalt kirjaliku nõusoleku reisile minekuks, kuid lapse isa on nõusoleku andmisest keeldunud ning vaidles paljasõnaliselt sellele vastu, ähvardades avaldajat juristide, ministeeriumite ja politseiga.
Tsiviilasi nr 2-20-13468
Lapse isa leiab vajalikuks osutada sellele, et Narva linna Sotsiaalabiameti poolt esile toonud asjaolud kriminaalmenetluse kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna kriminaalasi on lõpetatud KrMS § 199 alusel.
Tsiviilasi nr 2-20-13468
arusaamist ega poolehoidu. Kolimise üheks oluliseks puuduseks on asjaolu, et laps kaotab senise tiheda emotsionaalse sideme isaga ja isapoolsete vanavanematega. 2020. novembris naasis O A koos lapsega ajutiselt Eestisse reisidokumentide vormistamiseks. Avaldaja sai sellest teada juhislikult. Eestis viibimise ajal elas laps isa juures. Laps ütles isale, et ei soovi emaga Hispaaniasse tagasi tulla ja soovib elada kodus Eestis koos isaga. O A varjates Eestisse visiidi eesmärgi ütles avaldajale, et laps on registreerinud hambaarsti vastuvõtule ja ta soovib last seetõttu avaldajalt ära võtta. Muidugi avaldaja ei vaielnud sellele vastu ja lasi last ära. Kuid 30.11.2020 selgus välja, et O A on avaldajat petnud ja viis last tagasi Hispaaniasse ilma avaldaja etteteatamiseta ja nõusolekuta. O A`u käitumine ja lapse Eestist äraviimine ei ole lapse paremates huvides ja pigem on lapsele ohtlik, kuna ema juhindub mitte lapse vajadustest ja huvidest, vaid enda omadest, ja suhtub oma vanemlikesse kohustustesse äärmiselt hooletult. O A põhjendas oma kolimist ja avalduse kohtule esitamist sellega, et alustab äritegevuse Hispaanias. Määruskaebemenetluses avaldas lapse ema ringkonnakohtule, et ei ole äritegevusega alustanud ega kavatse seda ka lähiajal teha. Ringkonnakohus tuvastas, et O A`ul ei ole Hispaanias püsivat töö- ega elukohta. O A ei nimetanud, millises haridusasutuses laps käib. Praegu ei ole teada, kus konkreetselt laps elab ja kes kuulub tema leibkonda, mis on lapse elutingimused, kas ja kuidas laps koheneb uue olude ja elukohaga, kuidas toimub lapse sotsialiseerumine, kas lapsele on tagatud sotsiaalturvalisus, tervishoid, koolieelne haridus. Arvestades avaldaja isiklikku kinnitusi, et ta on töötu ja temal puuduvad rahalised vahendid, on arusaamatu, millest allikast ta kavatseb last ülal pidada. Teises menetluses esitatud võõrkeelsed dokumendid annavad aluse eeldada, et O Aul puudub mis tahes töökoht ja seega majanduslikud võimalused last ülal pidada. Lapse ema ei oska hispaania ega inglise keelt ning juba seetõttu on arusaamatu, kuidas ta suudab võõras riigis lapse elu korraldada ja heaolu tagada. Praegu puudub igasugune arusaam lapse edasisest elust ja elulaadist. Tartu Ringkonnakohtu küsimustele, mis puudutasid last ja tema elukorraldust O A ei vastanud. Avaldaja arvates on oluline see, et vanem, kes soovib koos lapsega hakata elama välisriigis, tõendaks seda, et välisriigis on lapsel head elutingimused ning vanemal on majanduslik valmisolek last kasvatada. Kõike eeltoodut arvestades, ei ole avaldaja arvates lapse huvides koos emaga elama jääda. Lapse isa leiab, et arvestades tekkinud olukorda lapse parimates huvides jääda elama isa juurde. Lapse isa varaline seisund ja elamistingimused ka võimaldavad seda. Tal on üüritud korter, kindel töökoht, tema sissetulek on keskmiselt 1000 eurot kuus, ema (tütre vanaema), kes aitab lapsega. Laps on harjunud Eestis elama ja ei soovi elada välismaal ega ema juures. Lapse isa samuti märgib, et lapse ema esitas väite selle kohta, et ta töötab administraatorina hotellis. Töölepingust nähtub, et tegemist on tähtajalise töölepinguga. Seega pole selge, kuidas lapsele tagatakse füüsiline heaolu Hispaanias. Hotelli administraatori töö eeldab töötamist töövahetustega. Seega puudub lapse ema pika aja jooksul kodus. Puudub arusaam sellest, kes tegeleb lapsega ema tööajal ja kuidas tagatakse lapsele turvalisus eriti arvestades sellega, et laps ei valda hispaania keelt ja ei saa nt küsida abi juhul, kui temal tekivad probleemid. Lapse ema teatas 09.11.2020.a seisukohas kohtule, et lapsele on tagatud elukoht Hispaanias, kus ema üürib korterit suulise lepingu alusel. Ringkonnakohus 10.11.2020.a määruses ei leidnud väidet usaldusväärseks. Lapse ema ei esita kohtule ega lapse isale usaldusväärset infot lapse heaolu kohta. 09.11.2020.a seisukohas teatas lapse ema kohtule, et viibib Hispaanias ajutiselt ja tuleb tagasi elamiseks 2021.a januaaris. Asjas toimunud kohtuistungil kinnitas lapse ema, et ta viibis Eestis koos lapsega novembri lõpus, kuid naasis Hispaaniasse tagasi ega kavatse tulla Eestisse enne 2021. a suve. Lapse ema esitab väite, et ta elab Hispaanias kahekesi lapsega. Seega puudub lapsel Hispaanias suhtlemisring ja sotsiaalvõrgustik eriti arvestades seda asjaolu, et laps ei valda Hispaania keelt. Lapse isa juures on lapsele tagatud elamiskoht ja sobivad elutingimused, tagatud ka koolieelne õppimine Eestis. Lapse isa töötab koostöölepingu alusel taksofirmas B. Lapse isa toetas last materiaalselt nii ajal kui laps elas Eestis kui ka lapse viibimisel Hispaanias. Eestis on lapsel olemas sugulased, suhtlemisring ja sotsiaalvõrgustik. 5 / 18
Tsiviilasi nr 2-20-13468
Ainuhooldusõiguse üleandmine lapse isale on ilmselgelt lapse huvides ja vastab lapse soovile. Lapse isa vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada, hingeline seotus lapsega ja senine pühendumine lapse eest hoolitsemisele on paremad kui emal.
Tsiviilasi nr 2-20-13468
Lapse ema teatas kohtule, et ta on pöördunud Hispaanias elukohajärgse sotsiaalosakonna poole kodukülastuse läbiviimiseks ja pärast kodukülastuse läbiviimist O A esitab neid andmeid kohtule. Seega lõplik seisukoht lapse elamistingimuste osas on võimalik anda pärast kodukülastusakti saamist ema poolt. Samuti on vaja välja selgitada lapse arvamust.
Tsiviilasi nr 2-20-13468
kohaselt hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Seeläbi saaks ema oma väiteid põhjendada ka põhimõtteliselt ainult omapoolsete selgitustega. Samas on O A 22.01.2021. a esitanud lisaks oma selgitustele ka asjassepuutuvad tõendid. Üürileping on küll tähtajaline, kuid ei ole põhjust kahtluseks, et lapse ema ei suudaks tulevikus lapsele sobivat elukeskkonda tagada. Ema väidetel ta soovibki kolida Hispaaniasse eesmärgil, et oma majandusliku seisundit parandada. Täheldada tuleb sedagi, et läbi elatise maksmise on kohustatud lapse isa pidama last osaliselt üleval. I K väidab, et tema sissetulek on 1000 eurot kuus. Ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole. Juhul kui I K soovib vaidlust jätkata tuleks tal esitada kohtule 2020. a Maksu – ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsioon või pangakonto väljavõte, kust nähtuksid vastavad laekumised. I K on tasunud küll elatist, kuid see ei tõenda tema sissetulekuid väidetud ulatuses. Vanematel on ratsionaalne lahendada vaidlus selliselt, et lapse ema saab lapse viibimiskoha ainuhooldusõiguse. Muudes osades võib sellisel juhul vanematele jääda ühine hooldusõigus.
8 / 18
Tsiviilasi nr 2-20-13468
Lapse isa teatas kohtule 31.03.2022 (dtl 627), et lapse ema ja laps on lahkunud Eestist elamaks Hispaanias. Lapse isa luba lapse elukoha muutmiseks ei andnud. Lapse ema jäi oma avalduse ja selle põhjenduste juurde (dtl 569-594). Lapse ema leiab, et tema avaldus vastab lapse huvidele ning on kooskõlas lapse tuleviku elu korraldamiseks küll. Lapse isa ei avalda soovi lapse elus osaleda, lapse isa takistab avaldajal otsustada kõike lapsega seonduvaid küsimusi üksinda ning sekkub pahatahtlikult lapse arenguprotsessi. Avaldaja leiab, et Narva linna esindaja on ühtlasi ka toetanud avaldaja avaldust ning on toetanud avaldajagi soovi ainuüksi otsustada lapse eluga seonduvaid asju.
Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et O Au avaldus tuleb rahuldada osaliselt. I Ki avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 alusel on vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine ja suhtlusõiguse korraldamine (hooldusõiguse asjad) hagita perekonnaasjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Lahendamata taotlused 1.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 2.Esmalt lahendab kohus avaldaja O. Au esindaja poolt 04.01.2021 esitatud taotluse (dtl 296300) tõendite kogumiseks, milles taotletakse I Ki kohta andmete väljanõudmist karistusregistrist, x SA-lt ja B T OÜ-lt. O. A põhjendab taotluse asjaoluga, et kuigi 21.12.2020 avalduses on puudutatud isik II (I. K) esitanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, ei tähenda see, et puudutatud isikut ei ole varem karistatud. 23.12.2020 tegi avaldaja Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RTK) järelepärimise, millest tulenevalt on RTK 28.12.2020 avaldanud üksnes karistusregistri väljavõtet I Ki kehtivate väärtegude ja kuritegude eest mõistetud karistuste kohta, tuginedes karistusregistri seaduse § 20 sätestatule. Seega on tõendite kogumine avaldajale raskendatud. Avaldaja leiab, et arhiivis olevate karistuste loetelu näitab menetlusosalistele, et puudutatud isiku II käitumine läbi aastate on olnud vastutustundetu (sh alkoholi kuritarvitamise tõttu) ning temale ainuhooldusõiguse üleandmine ohustab last ning on vastuolus LasteKS § 4 ja 5 toodud lapse heaolu põhimõtetega.
9 / 18
Tsiviilasi nr 2-20-13468
17.09.2020 avalduses ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks on avaldaja märkinud, et puudutatud isik II kuritarvitab alkoholi ning tema käitumine on läbi aastate olnud ebastabiilne. Avaldaja on juba varem ehk 02.12.2020 pöördunud ka kohtuniku poole teatega, et puudutatud isiku II käitumine on ähvardatav. Nimelt on puudutatud isik II ähvardanud, ja ähvardab avaldajat käesoleva ajani nii telefoni kui ka suhtlusrakenduste kaudu kirjutades avaldajale, et avaldaja ei saa ainuhooldusõiguse endale, kasutades sellega asjakohatu sõnavara. Puudutatud isiku II sõnumitest nähtuvad mitmesugused solvangud avaldaja lepinguliste esindajate suhtes, mistõttu leiab avaldaja, et viidatud käitumist ei saa stabiilseks pidada ning sellist käitumist ei luba endale tervemõistusega täiskasvanud isik. Avaldaja leiab, et eelviidatud käitumine vastab KarS § 1573 lg 1 sätestatule. Seega on tõend I Ki psühhiaatri arveloleku ja ravi läbimise kohta käesoleva tsiviilkohtumenetluse raames oluliseks tõendiks saamaks ülevaadet puudutatud isiku II tervislikest mõjuritest, mis tal jätkuvalt esinevad ning mis takistavad ka edaspidi tal lapse eest ohutult hoolitseda. Läbi kogu menetluse on puudutatud isik II väitnud, et ta töötab B-i rakenduse kaudu (taksoveoteenuste osutamine), mistõttu on puudutatud isik II leidnud, et tema sissetulek võimaldab anda talle ainushooldusõiguse üle. Avaldaja selgitab, et kuivõrd ta ei saa B T OÜ-st (12417834) sellekohast teavet kätte, mistõttu palub kohtul tuvastada, kas puudutatud isiku II väited tema töötamise kohta vastavad tegelikkusele. Muuhulgas on oluline tuvastada, kas taksoveoteenuste osutamiseks on puudutatud isikul II teenindajakaarti, mis ÜTS § 54 lg 3 kohaselt annaks puudutatud isikule II õigust sõidukijuhina töötada taksoveol. Kokkuvõtvalt leiab avaldaja, et kuivõrd muul viisil ei ole avaldajal võimalik kohtumenetluse raames vajaminevaid tõendeid koguda, on ta sunnitud pöörduma kohtu poole taotlusega tõendite kogumiseks. Avaldaja leiab, et tema 04.01.2021 taotlus on põhjendatud. 3.I K ei ole taotlusega nõus. I. K on seisukohal, hoolimata sellest, et käesoleva menetluse puhul tegemist on hagita menetlusega, menetluspool, kes esitab taotluse tõendite kogumiseks või kohus, kui tõendeid kogutakse kohtu algatusel, on kohustatud põhjendama tõendite kogumise vajalikkust ja nimetada, millised asjaolud tõendatakse tõenditega. O Au 04.01.2021 taotlusest jääb täiesti ebaselgeks, milliseid asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid kavatseb O A tõendada taotluses loetletud tõendite pinnalt ja kuidas omavad antud asjaolud tähtsust käesoleva asja lahendamisel. I K esitas kohtule oma algatusel ja menetluse venitamise vältimiseks alljärgnevad dokumendid: a. Karistusregistri väljavõte I Ki kohta. b. MTR väljavõte I Kil sõidukaardi olemasolu kohta. c. MTR väljavõte I Kil teeninduskaardi olemasolu kohta. Karistusregistri väljavõte tõendab asjaolu, et I Kil puuduvad kriminaal- ega väärteokaristused. MTR väljavõte tõendab, et I Kil on olemas kehtiv taksoveo sõidukaart. Samuti antud väljavõte tõendab, et I K tegeleb taksoveoga xxx OÜ-le antud taksoveoloa alusel. Ühistranspordiseaduse § 54 lg 1 ja § 58 koosmõjus kehtestavad, et isikul, kellel on olemas MTR-sse kantud taksoveo sõidukaart on olemas töö- või koostöö suhteid taksofirmaga, kes omakordselt omab taksoveoluba. Sama seaduse § 57 lg-st 2 tulenevalt ei ole isik, kellel on olemas kehtiv teeninduskaart, kunagi karistatud nii I astme kui ka II astme kuriteo toimepanemise eest. Ühistranspordiseaduse § 57 lg 1 p-de 1 ja 4 järgi teeninduskaardi isikul olemasolu tähendab, et isikul on olemas kehtivat vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja hea mainet. Kehtiva B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu tähendab, et I Ki tervis sh psüühika ja vaimutervis on korras. I K on pöördunud SA Narva Haigla poole, paludes esitada 10 / 18
Tsiviilasi nr 2-20-13468
temale tõendi selle kohta, et temal ei ole diagnoositud psüühikahäireid. Vastuse kättesaamisel edastab I K selle kohtule. I K toonitab, et kõik esile toodud andmed on avalikult kättesaadavad. Juhul kui O Aul tekkis kahtlus I Ki terviseseisundi, karituste ja töötamiseõiguse suhtes, võinuks O A saada antud andmed avalikult avaldatavatest andmetest.
Tsiviilasi nr 2-20-13468
poole sellekohase avaldusega. Ka võtab kohus arvesse, et I. Kil on juhiluba, sõidu- ja teeninduskaarti ning ta töötab taksojuhina, mis eeldab psüühikahäire puudumist.
Tsiviilasi nr 2-20-13468
Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldusõigus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 119 järgi kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. PKS § 137 lg-te 1 ja 3 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 lg-ga 1 kooskõlas teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg-st 1 tulenevalt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (edaspidi koos otsuste tegemine) selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. LasteKS § 4 kohaselt on lapse heaoluks lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. Rahvastikuregistri andmetel on 03.12.2015 sündinud lapse M Ka vanemad O A ja I K. Lapse vanematel on täielik ühine hooldusõigus lapse suhtes. Lapse vanemate abielu on lahutatud 15.10.2018. Asjas puudub vaidlus, et laps elab pidevalt ema juures, kuid aeg-ajalt ööbib või pikemalt elab isapoolse vanaema juures siis, kui seal lapsegi isa viibimas. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Riigikohus on 05.01.2022. a määruse nr 2-21-233 punktis 11 selgitanud, et „Kolleegium on varem selgitanud, et vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (Riigikohtu 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708/82, p 19). [...] Hooldusõigust saab ja tuleb hinnata eri valdkondade suhtes eraldi (Riigikohtu 22. novembri 2017. a määrus nr 2-165794/104, p-d 21.2, 23.2; 11. aprilli 2018. a määrus nr 2-17-507/51, p 16). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.“ Sama lahendi punktis 15 on Riigikohus selgitanud, et „Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse 13 / 18
Tsiviilasi nr 2-20-13468
teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123, TsMS § 477 lg 5).“ Hooldusõiguse üle andes tuleb PKS § 137 lg 3 järgi lähtuda lapse huvidest ja kaaluda, kas lapse huvidele vastab rohkem ühise hooldusõiguse allesjäämine või avalduse esitanud vanemale ainuhooldusõiguse andmine. Seega ei pea arvestama üksnes ainelisi näitajaid, vaid ka lapse hingeelu vajadusi ning väljakujunenud harjumuspärast eluviisi. O Au avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Kohtule 16.09.2020 esitatud avalduses (parandatud avaldus esitati 18.09.2020) taotleb O A lõpetada osaliselt lapse M Ka vanemate ühine hooldusõigus ja anda O. Aule ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, haridusasutuse/huviringide valimise, reisimise ja tervishoiu küsimustes. Avalduse kohaselt elab laps püsivalt koos emaga. Vanemate omavaheline suhtlus on probleemne. Vanemate nägemused lapse kasvatamisest on erinevad. Lapse ema soovib asuda alaliselt elama ja töötama Hispaaniasse. Lapse isa ei anna lapse emale nõusolekut Hispaaniasse lapsega kolimiseks. Lapse isa ei ole lapse ema avaldusega nõus. Enne kohtusse pöördumist ei tulnud vanematel ette lapse suhtes selliseid vaidlusi, mil oleks kohtu sekkumist vaja. Vaatamata sellele, et vanemad elasid lahus, lapse suhtlemise probleeme ei ole olnud. Laps elas isa juures vähemalt igal nädalavahetusel reedest pühapäevani ning terve kuu juulist augustini. Isa aktiivselt osales lapse kasvatamises ja ülalpidamises, ka käis lapsega reisimas välismaal. Seega ei vasta tegelikkusele avaldaja väited, et laps püsivalt elas koos emaga ja ta on ainuisikuliselt lapse erakorralduse üle otsustanud ja tema eest hoolitsenud. Isa ja lapse vahel on head ja soojad perekondlikud suhted ja tihe seos. Lapse isale on ka täiesti ootamatu avaldaja otsus kolida koos lapsega teise riiki. Enne lapse Eestist äraviimist oli avaldaja umbes üks kuu Hispaanias tema sõnade järgi puhkusel ning pärast naasmist esitas avalduse hooldusõiguse lõpetamiseks. Avaldaja ei ole kunagi kolimise kavatsusest isale teatanud ja antud võimalust arutanud. Loomulikult ei leia selline avaldaja samm lapse isa mõistmist ega poolehoidu. Kolimise üks olulisi puudusi on asjaolu, et laps jääb ilma senisest tihedast hingelisest sidemest isaga ja isapoolsete vanavanematega. Alates Eestist ärasõidust, s.o 19.09.2020, puudub mistahes side avaldaja ja lapsega. Avaldaja telefon on välja lülitatud. Lapse viibimiskoht ja temal toimuv ei ole isale üldsegi teada. Avaldaja ei teatanud lapse isale täpsemat kohta, kuhu asub ta koos lapsega elama. Lapsele määratud esindaja on arvamusel, et lapse vanemad peavad lahendama vaidlust kokkuleppel. Kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, siis tuleb lõpetada lapse vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha osas ja anda see õigus üle lapse emale. Narva linn leiab, et lapse ema avaldus tuleb rahuldada lapse viibimiskoha määramise osas. Kohus leiab, et lapse vanemate seletustega on tõendatud, et vanemad ei saa omavahel otsustada lapse elukohta puudutavat küsimust. Lapse ema soovib Hispaanias lapsega elada. Lapse isa leiab, et laps peab elama Eestis. Lapse vanemate vahel on pikaajaline pingeline läbisaamine. Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas 30.10.2018 kriminaalmenetluse KarS § 121 lg 2 p-des 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud 30.09.2018 kl 05.00 toimepandud kuriteo kohta (dtl 344-345). Politsei- ja Piirivalveamet teavitas 14 / 18
Tsiviilasi nr 2-20-13468
26.09.2018 Narva linna Sotsiaalabiametit lapse juures 19.09.2018 lapse vanemate vahel toimunud peretülist (dtl 455). Lapse isa püüdis registreerida lapse elukoht Narvas, aadressil xxx, kuid lapse ema ei andnud selleks oma nõusolekut (dtl 315). Selle juures püüdis lapse isa registreerida lapse elukohaks eriomand, mille omanik ta ei ole (dtl 408). Vanemad menetluse vältel kokkuleppele ei jõudnud. Vanemate vaheline koostöö sisuliselt puudub, lapse ema ei jaga lapse isale olulist informatsiooni lapse viibimiskoha kohta, ei teata, millal nad tulevad lapsega Hispaaniast Eestisse ja lapse isa saab sellest teada juhuslikult. Lapse isa ei anna lapse emale nõusolekut välismaale reisimiseks. Lapse ema ei anna lapse isale nõusolekut välismaale reisimiseks. Lapse ema soovib kolida alaliseks elamiseks Hispaaniasse, lapse isa ei ole sellega nõus. Lapse isa soovib, et laps elaks Eestis. Lapse vanematel on niivõrd suured omavahelised erimeelsused, et kohus leiab, et vanemate ühise hooldusõiguse allesjäämine lapse viibimiskoha määramise osas enam lapse huvidele ei vastagi. Kohus leiab, et ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise eeldused PKS § 137 lg-te 1 ja 3 mõttes on praegusel juhul täidetud. PKS § 137 lg 1 sätestatud õigusnormi eelduseks on lapse vanemate lahus elamine ja mõlema vanema avaldamine, et ei soovi hooldusõigust edaspidi osaliselt ühiselt teostada. Kohus leiab, et lapse huvides on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas ja anda ainuhooldusõigus selles osas ühele vanemale ehk emale üle. Pärast lapse M Ka vanemate abielu lahutamist on laps jäänud emale, kes kannab sellest ajast saati hoolt lapse eest, otsustab lapse heaolu kindlustamisega seotud küsimusi, korraldab tema elu igati. Lapse ema ja laps kolisid Hispaaniasse ja lapse ema püüab seal lapse ja oma elu põhjalikult korraldada. Lapsele määratud esindaja poolt lapse ärakuulamisel (kd 2, tl 130-131) ei osanud laps täpselt öelda, kui kaua aega on ta Hispaanias olnud. Selgitas, et ema soovib Hispaanias elama hakata, laps käib seal koolis. Esindaja küsimusele, kas lapsele meeldib rohkem Hispaanias või Eestis, vastas laps, et talle meeldib rohkem Hispaanias. Esindaja küsimusele, miks talle rohkem meeldib Hispaanias, vastas laps, et ta soovib hispaanlannaks saada. Isaga suhtleb laps Skype teel. Lapse sõnul tuleb ta Eestisse suvel. Narva linna esindajale 04.03.2022 ärakuulamisel psühholoogi juuresolekul (dtl 524-525) ütles laps, et soovib elada koos emaga ja tema perega. Lapsel on head suhted emaga ja tema uue abikaasaga. Samuti ta ütles, et soovib kohtuda oma isaga ja veeta temaga aega. Isa juures ööbimise kohta M ütles, et ta tihti ööbib vanaema juures ja sel ajal võib seal ööbida ka isa. M sõnul ei ööbinud ta viimase aasta jooksul mitte isa juures tema elukohas, vaid ainult vanaema elukohas. Samuti ta kinnitas, et talle meeldis elada Hispaanias ja ta on nõus sinna tagasi sõitma elama. Lapse ema esitas tunnistused (dtl 12-14, 18) erineva (ripsmetehnika, maniküüri, kulmude modelleerimise) koolituse läbimise kohta. Lapse emaga on 04.01.2021 sõlmitud tööleping (dtl 400-401). Lapse emal on avatud ettevõtluskonto (dtl 390-392). Nendest tõenditest on kohtu arvates järeldada, et lapse ema suudab ja kindlustab oma lapsele ja endale sissetuleku saamist. 15 / 18
Tsiviilasi nr 2-20-13468
Hispaanias viibides üüris ta korterit (dtl 411-415, tõlge dtl 416-418), millest järeldab kohus, et lapse ema kindlustas last ja ennast Hispaania elukohaga. Kohtule sai esitatud ka fotod (dtl 393399). Ühel fotol (dtl 393) on jäädvustatud voodis istuv laps, asja arutamise käigus keegi vastu ei vaielnud, et fotol on laps M Ka. Fotolt on näha, et toas on hea siseviimistlus. Ülejäänud fotod jätab kohus tähelepanuta, kuna pole võimalik kindlasti tuvastada, millal ja kus nad on tehtud ning ka need on tehtud just lapse ja tema ema üüritud korterist. Lapsele väljastati Euroopa ravikindlustuskaardi ajutine asendussertifikaat (dtl 389). Kohtule esitati lapse hinneteleht 2020/2021 õppeaasta kohta (dtl 386-388, tõlge dtl 383-385), mille kohaselt on lapse eneseteadlikkus ja iseseisvus oma vajaduste eest hoolitsedes hea; ümbritsevas keskkonnas hakkama saamine on keskmine; keel: suhtlemine ja eneseväljendus on keskmine. Sellest järeldab kohus, et lapse areng on ema kindlustatud küll. Eluliselt on arusaadav, et laps ei õpi kohe selgeks teise riiki kolides keelt, kuid lühike aja jooksul võõras keeles suhtlemine ja eneseväljendus näitab, et laps ikka oskab edukalt võõras keelerühmas kohaneda. Kohus leiab eelneva alusel, et tõendatud on ka PKS § 137 lg-s 3 sätestatud ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise eeldus, nimelt et lapse ema on võimeline korraldama lapse elu kõigiti ja kindlustada lapsele heaolu lapse parimate huvide kohaselt. Asja menetlemise ajal sõitis lapse ema korduvalt Eestist Hispaaniasse ja tagasi, küll aga see oli seotud temal teise lapse sündimisega ja suvel Eestis käimisega. Lapse ema väitel käis laps Eestis viibides lasteaias ning õppis nii eesti kui hispaania keelt. Põhjendatud on seega lapse vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja ainuhooldusõiguse andmine lapse viibimiskoha kohta lapsega kooselavale vanemale. Lapse isale jääb suhtlusõigus lapse suhtes alles. Lapse ema soovib saada ainuhooldusõiguski lapse elukoha määramise ja reisimise küsimustes. Kohus leiab, et see õigus on hõlmatud lapse viibimiskoha määramise õigusega ja ei vaja eraldi äratoomist. Lapse ema nõudeks on ainuhooldusõiguse saamine lapse haridusasutuse/huviringide valimise ja tervishoiu küsimustes ka. Lapse ema ei ole oma avalduses ega hiljem esitatud menetlusdokumentides välja toonud kaalukaid asjaolusid, mille tõttu tuleks lapse ainuhooldusõigust haridusasutuse/huviringide valimise ja tervishoiu küsimustes temale üle anda. Ka asja menetluse ajal ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, miks oleks põhjendatud anda lapse emale üle ainuhooldusõigus sellistel küsimustel. Eeltoodu alusel rahuldab kohus O Au avalduse osaliselt, lõpetab vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ja annab hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas üle lapse emale. I K`i avaldus lapse vanemate hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks I K esitas 21.12.2020 avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks (dtl 243-259). Kohtuistungil 23.12.2020 (dtl 287-293) andis kohus lapse isale vastuavalduse täpsustamiseks tähtaja. Lapse isa esitas täpsustatud vastuavalduse 08.01.2021 (dtl 302-311). Lapse isa palub lõpetada osaliselt lapse vanemate ühine hooldusõigus ja anda I Kobnyakhinile üle ainuhooldusõigus järgmistes lapse eluga seotud küsimustes: viibimis- ja elukoha määramine, haridusega seotud küsimuste otsustamine. 16 / 18
Tsiviilasi nr 2-20-13468
Vastuavalduse kohaselt ei teadnud lapse isa enne O A`u kohtusse pöördumist ja välismaale ootamatu ära sõitmist lapse ema soovist Hispaaniasse koos lapsega kolida. Enne lapse Eestist äraviimist oli avaldaja umbes üks kuu Hispaanias tema sõnade järgi puhkusel ning pärast naasmist esitas avalduse hooldusõiguse lõpetamiseks. Avaldaja ei ole kunagi kolimise kavatsusest isale teatanud ja antud võimalust arutanud. Selline avaldaja samm ei leia lapse isal mõistmist ega poolehoidu. Kolimise oluliseks puuduseks on asjaolu, et laps jääb ilma senisest tihedast hingelisest sidemest isaga ja isapoolsete vanavanematega. Lapse isa leiab, et tekkinud olukorda arvestades on lapse parimates huvides jääda elama isa juurde. Lapse isa varaline seisund ja elutingimused ka seda võimaldavad. Tal on üüritud korter, kindel töökoht, sissetulekuks keskmiselt 1000 eurot kuus, ema (tütre vanaema), kes aitab. Laps on harjunud Eestis elama ja ei soovi elada välismaal ega ema juures. Lapse isa juures on lapsel tagatud elamiskoht ja sobivad elutingimused, tagatud ka koolieelne õppimine Eestis. Lapse isa töötab koostöölepingu alusel taksofirmas B. Lapse isa toetas last rahaliselt nii lapse Eestis elamise kui Hispaanias viibimise ajal. Eestis on lapsel olemas sugulased, suhtlemisring ja sotsiaalvõrgustik. Ainuhooldusõiguse üleandmine lapse isale on ilmselgelt lapse huvides ja vastab lapse tahtmisele. Lapse isa vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada, hingeline seotus lapsega ja senine pühendumine lapse eest hoolitsemisele on paremad kui emal. Lapse ema, lapsele määratud esindaja ega Narva linn ei toeta lapse isa avaldust. Seoses lapse ema avalduse rahuldamisega ja lapse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisega lapse viibimiskoha määramise osas ning selles osas ainuhooldusõiguse üleandmisega O A`ule jätab kohus rahuldamata I. Ki avalduse lapse vanemate hooldusõiguse lõpetamiseks ja talle ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimiskoha määramise osas. Kohus ei nõustu lapse isa avaldatuga, et ta olevat majanduslikult valmis last toetama. Asja materjalidest tulenevalt mõisteti lapse isalt välja lapse ülalpidamiseks elatis 292 eurot kuus ja kohtulahend on kohtutäituril täitmisel (dtl 402, 563-566). Elatise võlg ajavahemiku 01.10.2018-01.12.2020 eest seisuga 01.12.2020 (s.h 12/2020 elatis) on 5919 eurot (dtl 564, 566). Asjas esitatud arvelduskontode väljavõttetest ja elatise tasumise maksekorraldustest (dtl 329-342, 410, 533-559, 563-566, 576-585) selgub, et elatisena ülekantud summad on väiksemad kui kohtulahendiga väljamõistetud elatis. Lapse isa eest kandsid elatise üle tihti hoopiski tema vanemad (dtl 580, 582-585). Kuna lapse isa ei suuda tasuda elatist kohtulahendiga väljamõistetud suuruses, on väär tema väide suutlikkusest pidada last ülal. Lapse isa nõudeks on ka ainuhooldusõiguse saamine lapse haridusega seotud küsimustes. Kohus on seisukohal, et lapse isa ei ole oma avalduses ega hiljem esitatud menetlusdokumentides välja toonud kaalukaid asjaolusid, mille tõttu tuleks lapse ainuhooldusõigust haridusega seotud küsimustes temale üle anda. Ka asja menetluse ajal ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, miks oleks põhjendatud anda lapse isale üle ainuhooldusõigus selles küsimuses. Ülaltoodu alusel jätab kohus I. Ki avaldus rahuldamata täies ulatuses. Kohus jätab tähelepanuta tõendid lapse isa kriminaalkaristusest aastal 2011 (dtl 453-454), erinevate füüsiliste isikute iseloomustused lapse isa kohta (dtl 128, 133, 135-138, 318-322). Karistus on ikka ära kustutatud, kuna Karistusregistris andmed puuduvad (dtl 358). Lapse isa iseloomustanud füüsilised isikud on kas lapse isa sugulased või temast mingil määral sõltuvad isikud. 17 / 18
Tsiviilasi nr 2-20-13468
Kõik lahendis kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Lapse ema poolt 15.08.2022 esitatud menetlusdokumendile on lisatud lapse vanemate 07.12.2021, 19.06.2022 ja 13.08.2022 kirjavahetus (dtl 648-650), mis ei ole eestikeelne ega tõlgitud eesti keelde. Kohus jätab lisad tähelepanuta, kuna lapse emal oli piisavalt aega tõlkimaks neid eesti keelde ja esitamaks varem. Samuti kohus korduvalt lapse emale selgitas, et kohtule esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või tõlgitud eesti keelde. Kohtu selgitused lapse vanematele Kohus juhib vanemate tähelepanu PKS § 134 lg-le 1, mille järgi kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Sama paragrahvi lg 3 esimesest lausest tuleneb kohtu õigus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. PKS § 143 lg 1 ja 2 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama paragrahvi lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Selle alusel ei saa lapse ema põhjendamatult takistada lapse ja isa suhtlemast, seevastu peab ta osutama kaasabi lapse ja isa suhete pingevabale toimimisele. Kui ema ei osuta vajalikku kaasabi, ohustab ta lapse vaimset ja hingelist heaolu. Samuti peab lapse ema andma lapse isale lapse eluga seotud vajaliku olulise informatsiooni (lapse elukoht, sidevahendid, tervis, kool, huviringid). Lapse isa peab omakorda lapse emalt lapsega seotud teavet küsides olla lapse ema suhtes lugupidav. Kui lapse isa küsib suvalist teavet lapse elukäigu kohta, peab lapse ema võimalikult kiiresti vastama.
Menetluskulud Arvestades vaidluse sisu ning seda, et hooldusõigust puudutav lahend tehakse eelkõige lapse huvides, on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3). Kuna menetlusosaliste menetluskulud jäeti nende endi kanda, ei tee kohus menetluskulude rahalist kindlaksmääramist (TsMS § 174 lg 1 ja lg 2). /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 18 / 18
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.