Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2016 Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-41521 FP ja KW hagi IN vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasi

määrus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.11.2015 menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

FP ja KW määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad FP (IK XXXXXXXXXX) ja KW (IK XXXXXXXXX), hagejate lepinguline esindaja adv. Katrin Sarap Kostja IN (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alvar Kaljurand

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 23.11.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-13-41521 muutmata ning FP ja KW määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli FP ja KW hagi IN vastu võla 25 564,66 euro ja viivise saamiseks. Harju Maakohus rahuldas 18.04.2014 otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskulud poolte enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse

põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 13.05.2015 määrusega. 15.05.2015 esitasid FP ja KW maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Hagejad palusid kostjalt välja mõista 1320,95 eurot õigusabikulu. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ei esitanud. Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis 23.11.2015 määrusega FP ja KW avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kohus leidis, et Harju Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis ei ole ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotust märgitud. Seega on kohtuotsuse resolutsiooniga jäänud lahendamata menetluskulude jaotus. lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. lg 2 kohaselt otsustab kohus otsuse tegemisel ka menetluskulude jaotuse. Riigikohus leidis asjas nr. , et otsuse põhjendavas osas toodud kohtu seisukoht hagide kohta ei saa asendada otsuse resolutsiooni. Riigikohus juhtis kohtuasjas nr. tähelepanu sellele, et lg 5 järgi lahendab kohus poole nõuded otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. See tähendab, et resolutsiooni sõnastusest peab olema üheselt arusaadav ka see, millised nõuded jätab kohus rahuldamata. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 kohtuotsusega ei ole kohus määranud, et asjas kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, millele tuginedes saaks hagejad omakorda nõuda kostjalt oma menetluskulude hüvitamist, siis ei ole ringkonnakohtu menetluskulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Hagejate määruskaebus FP ja KW paluvad maakohtu määruse tühistada. Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsuse selgitavas osas on ringkonnakohus üheselt selgitanud, et ringkonnakohtus kantud hagejate menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta võrdsetes osades lg 1 ja § 171 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda. Hagejad möönavad, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis vastav viide puudub, kuid ringkonnakohus on otsuse põhjendavas osas menetluskulude jaotuse selgelt määranud. lg 5 ei ole antud olukorras kohaldatav. Isegi juhul kui ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis oleks olnud viide menetluskulude jaotusele, ei oleks see otsus olnud selles osas otseselt täidetav, kuna maakohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, mitte ringkonnakohus. Seega on menetluskulude osas täidetavaks otsuseks maakohtu kohtumäärus. Menetluse edasine käik Kostja palus jätta kaebuse rahuldamata.