Menetlusosalised ja nende Hageja Y (ik XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter esindajad ringkonnakohtus Malve Kostja X (ik XXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Denis Polman Asja läbivaatamine
lepinguline esindaja
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. aprilli 2022. a kohtuotsus osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jaotada menetluskulud, jättes need X kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Välja mõista X-lt elatis Y ülalpidamiseks perioodi 20.05.2020 – 09.07.2021 eest 4623,94 eurot.
5.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y (hageja) esitas 09.09.2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, milles palus välja mõista kostjalt enda kasuks igakuise elatise 340 eurot kuus ja kahjuhüvitise ülalpidamiskohustuse rikkumise eest perioodil 20.05.2020 – 08.09.2020 1223,94 euro ulatuses. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja põlvneb kostjast; - kohtulahendiga oli kostjalt välja mõistetud elatis 283,88 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni; - 29.05.2020 saatis hageja kostjale kirja, milles palus jätkata elatise tasumist 290 eurot kuus, kuna hageja omandab juba 2019.aastast gümnaasiumiharidust kuni 2021. aasta suveni; - hageja igakuised vajadused on 729,30 eurot; - kooli kõrvalt hageja tööl käia ei saa, kuid vaheaegadel 2019. ja 2020. a on teeninud 586,19 eurot; - kostja on varakas ja kontrollib märkimisväärsel hulgal kinnisvara, mille on oma usaldusisikutele ära kantinud, et ennast varatuna näidata; - kostja arveldusarvel oli 31.12.2017 seisuga 183 000 eurot, tal oli 14.02.2018 seisuga 4 kinnisasja ja Q AS enamusosalus, mille väärtus ulatub miljonite eurodeni. Kostja vastuväited
2.Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - elatise väljamõistmine kostjalt oleks ebaõiglane, sest hageja ema on saanud kostjalt suures ulatuses vara, mis võimaldab jõukalt elamist kogu hageja perekonnale; - hageja õppetegevuse vorm ning mida hageja välismaal õpib, on ebaselge; - kostja on pensionär ning tema sissetulekuks on vanaduspension 994 eurot kuus; - kostja omandis on kinnisasi asukohaga XXX ja Q AS aktsiad; - aktsiad ei ole börsil noteeritud, mistõttu ei ole tegemist likviidse varaga; - kõik hageja väljatoodud kulud on ülepaisutatud ning ebavajalikud. Maakohtu otsus ja põhjendused
2(8)
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi 20.05.2020 – 09.07.2021 eest 1779,29 eurot.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - hageja põlvneb kostjast; - hageja õppis Inglismaal ZZZ ́i kolledžis, mille lõpetas 30.07.2021; - kostja tasus hagejale kuni 19.05.2020 elatist summas 283,88 eurot, pärast seda on hageja olnud täies ulatuses hageja ema ülalpidamisel; - kostja sissetulekuks on vanaduspension 994 eurot, talle kuulub kinnisasi asukohaga XXX ja Q AS aktsiad.
3.2.Maakohus viitas vaidluse lahendamisel PKS §-s 96 ja § 97 punktis 2 sätestatule. Hagejal tekkis õigus saada oma vanematelt ülalpidamist PKS § 97 p 2 alusel alates ajast, kui ta omandas keskharidusele vastavat haridust ZZZ kolledžis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuivõrd kostja ei andnud hagejale ülalpidamist alates hageja täisealiseks saamisest, s.o alates 20.05.2020, oli hageja poolt hagi esitamine 09.09.2020 kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Kuigi õppimine on väga oluline ning ilmselge investeering lapse paremaks toimetulekuks oma iseseisvas elus, tuleb siiski välismaal õppimisega seotud lisakulutuste finantseerimise võimalustega arvestada. Kuna vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad vanemad koos otsustama, millises koolis laps käib. Võttes arvesse, et hagejal oli võimalus jätkata oma gümnaasiumihariduse saamist Eesti Vabariigis, ei pea kostja elatise kaudu kinni maksma hageja ja hageja ema poolt valitud koolivaliku tõttu tekkinud lisakulusid, mistõttu võtab kohus nimetatud asjaolu hageja hariduse omandamisel tekkinud kulude vajalikkuse ja mõistlikkuse hindamisel arvesse. Hageja ülalpidamisvajadust hinnates tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - alates 2021.aastast oli hageja täielikult distantsõppel; - hageja põhjendatud kulutused ühes kuus on 261,66, millest: - riietele ja jalanõudele 80,91 eurot; - hügieeni- ja meigitarvetele ning vitamiinidele 10 eurot; - käsimüügiravimitele ja vitamiinidele 7 eurot; - koolikohustuse täitmisega seotud kulud 21,66 eurot; - kulutused toidule ja vabale ajale 100 eurot; - sidekulu 17,094 eurot; - juuksuri ja spaakülastused 15 eurot; - kooli muud kulud 10 eurot. Telefoni väljavahetamine iga kahe aastat tagant ei ole hädavajalik ning kostja ei peaks finantseerima ka hageja Inglismaal ostetavaid kõnekaarte. Kostja ei pea hüvitama hagejale tema spaakülastusi, sest see ei ole esmaselt vajalik kulu. Hageja kirjelduse järgi vahetatakse kolledžis viibides pesu kooli poolt ning nimetatud kulule lisanduvad veel muud ühistegevustega seotud kulud, mille eest kool arve esitab. Inimene vahetab ja peseb oma voodipesu ka kodus viibides, kuid ühises majapidamises ei ole selle kulu nii suur. Kostja ei pea elatise kaudu kinni maksma hageja kulutusi kingitustele, kooli administratiivkulu, TV pakettide, ema antud taskuraha, lennupileteid/rongipileteid, reisimist emaga ning muid väikseimaid väljaminekuid /igapäevatarbeid.
3(8)
Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatist 130,83 eurot, mis on pool hageja ülalpidamiskuludest. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest alates 09.09.2020 – 09.07.2021. Tagasiulatuva elatise väljamõistmise aluseks on PKS § 108. Kostja ei tasunud hagejale elatist vajalikus ulatuses perioodil 20.05.2020 – 08.09.2020, s.o 3 kuu ja 18 päeva eest, mistõttu on tagasiulatuva elatise väljamõistmise põhjendatud osaliselt mõistlikus ja vajalikus elatise ulatuses. Kostjalt elatise tagasiulatuv väljamõistmine ei ole ebaõiglane ega pane teda majanduslikult halba seisukorda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 20.05.2020 – 08.09.2020 eest 470,99 eurot (3x130,83 + 78,50). Kostja elatise võlg hageja ees perioodi 09.09.2020 – 09.07.2021 eest on 1308,30 eurot (130,83 x 10). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis 1779,29 eurot. Hageja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks jättis maakohus rahuldamata tasumise viisi ja korra osas. Kohtuotsuse jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda viivitamatult. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele osas, millega kohus hagi rahuldamata jättis ja menetluskulud poolte endi kanda jättis. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kuna tegemist on täisealise lapsega, on ebaõige lähtuda vanemate ühisest hooldusõigusest ja hageja õppimisest välismaal üksnes ema otsusel. Hageja side- ja sidevahendite kulutused 39,084 olid tõendatud ja kohtu hinnangud, et iga 2 aasta tagant ei ole vaja telefoni vahetada, kostja ei pea maksma kinni hageja sidekulusid ehk siis ostetud kõnekaarte välismaal, on põhjendamata. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et spaakülastusi hagejale hüvitama ei pea. Teadaolevalt ei ole spaa ainult lõbustuskoht, vaid see on sauna-basseini kompleks, kus on lisaks ujumisele ka pesemise- ja saunavõimalused, mis ihuhoolduse seisukohalt peaks olema iga inimese esmavajadus. Kohus vähendas põhjendamatult kooli halduskulu (voodipesu pesemise eest) 52,36 eurolt 10-le eurole. Kohus jättis arvestamata, et hagejal ei olnud koolis võimalust voodipesu pesta, sest tal polnud pesumasinat, pesu kuulus koolile ja lisaks oli koolil seoses ühiselamu ülalpidamisega ka muid administratiivseid ja ühistegevusega seotud kulutusi, mida konkreetne arve sisaldas. Kui kohus oleks hagejalt küsinud, mida kõike konkreetne kulu täpsemalt sisaldab, ei oleks kohus selle kulu vajalikkust sedavõrd pealiskaudselt hinnanud. Põhjendamata on seisukoht, et kostja ei pea elatise kaudu kinni maksma hageja kulutusi kingitustele, kooli administratiivkulu, TV pakettide, taskuraha, lennupileteid/ rongipileteid, reisimist emaga ning muid väikseimaid väljaminekuid/igapäevatarbeid. Kuivõrd hageja omandas enda otsusel haridust välismaal, siis kaasnevad sellega suuremad kulutused kui õppimisel
4(8)
koduvabariigis. Hagejal ei ole olnud alust arvata, et tema vanemad ei suudaks tema välismaa õpingute eest tasuda. Hagejal on õigus oma vanemate poolt ülalpeetavana saada osa neist hüvedest, mis vanematel endil kasutada on ning vanematel ei ole õigust sundida hagejat elama endaga võrreldes väiksema elustandardi järgi. Maakohus on jätnud hindamata tõendina esitatud kohtuotsuse teises tsiviilasjas, millest selgub kostja majanduslik seis. Kostjale kuulub täna Q AS enamusosalus, äriregistri andmetel aktsiakapitaliga 974 140.80 eurot. Viimane on Eesti kalakonservide juhtiv tootja ja eksportija. Hageja on selgitanud, et välismaal omandas ta eriala, mida Eesti ülikoolides ei pakutud. Vale on kohtu loogika, et elatise koosseisus saab välja mõista vaid neid hädavajalikke kulusid, mis hagejal kodus elades ja kodulähedal õppimisel tekiks. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada seoses materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumisega osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude (TsMS § 657 lg 1 p 2). Seoses sellega tühistab ringkonnakohus ka maakohtu menetluskulude jaotuse ja jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse tuleb rahuldada.
7.Ringkonnakohus võtab asja arutamisel aluseks praeguse otsuse p-s 3.1. maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, kuna nende üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses.
8.Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude rahuldamise aluseks saab olla PKS § 96 ja § 97 p 2. Ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99 lg 1, mille kohaselt selle ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama normi teise lõike kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
8.1.Vaidlus on PKS § 99 lg-tes 1 ja 2 toodud eelduste olemasolus ehk selles, kas täiskasvanud lapse hagis esile toodud vajadused on põhjendatud ning, kas lapse isal on võimalus täiskasvanud last nõutud ulatuses ülal pidada (1/2 lapse vajadustest kuus ehk 340 eurot), kahjustamata enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kostja ei ole vaidlustanud tehtud kulutuste kandmist, kuid on leidnud, et need ei ole hageja ülalpidamiseks vajalikud. Kostja ei tuginenud asjaolule, et hageja poolt nõutav ülalpidamiskulu ei vasta tema tavalisele elulaadile. Vastupidi, kostja rõhutas, et hageja ema on väga varakas inimene (kostja 08.01.2020 menetlusdokumendi p 1, tl 81 pöördel).
8.2.Maakohus märkis õigesti, et välismaal õppimine on väga oluline ning investeering lapse paremaks toimetulekuks oma iseseisvas elus. Kolleegium märgib, et praegusel juhul on hageja lisaks toonud esile, et vaidlusaluses kolledžis õppimine võimaldas valida õppeaineid, mis tagavad paremini valitud erialal jätkamise ülikoolis. Valitud erialal karjääri jätkamine toob hagejale tulevikus elamiseks vajaliku sissetuleku ja on vajalik tema eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu tuleks lapsel välismaal hariduse saamist või enese täiendamist vanemate majanduslike võimaluste korral soosida.
5(8)
8.3.Arvestades, et tegemist on täisealise lapsega, ei ole tema vanematel tema suhtes otsustusõigust, millises koolis ta käima peab ja hagist ei tulenenud ka seda, et hageja koolivaliku tegi tema ema. Seetõttu on ebaõige maakohtu eeldus, et hagejal oli võimalus jätkata oma gümnaasiumihariduse saamist Eesti Vabariigis ja kostja ei pea elatise kaudu kinni maksma hageja ja hageja ema poolt valitud koolivaliku tõttu tekkinud lisakulusid. Kolleegium leiab, et maakohus võttis nimetatud asjaolu hageja hariduse omandamisel tekkinud kulude vajalikkuse ja mõistlikkuse hindamisel ebaõigesti arvesse.
9.Kolleegium on seisukohal, et lapse hagis märgitud kulutused on arvestades lapse vanust ja tema arvatavat elustandardit vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud.
9.1.Maakohus pidas ebaõigesti põhjendamatuteks kuludeks kooli administratiivkulu 132,45 eurot kuus ja vähendas hageja side- ja sidevahendite kulutusi 39,084 eurolt 10-le eurole. Kooli administratiivkulu kandmisele nimetatud ulatuses ei ole kostja vastu vaielnud, kuid on leidnud põhjendamatult, et hageja oleks võinud õppida ka Eestis. Administratiivkulu 1400 GBP-d kandmine on tõendatud maksekorraldusega (tl 18) ja see on vajalik kulu.
9.2.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohtadega, et iga 2 aasta tagant ei ole vaja telefoni vahetada, kostja ei pea maksma kinni hageja sidekulusid ehk siis ostetud kõnekaarte välismaal. Gümnaasiuminoorele on nutitelefon ilmselt vajalik ja tähtis, talle sobivad võimekamad nutitelefonid, millega lisaks helistamisele-pildistamisele saab salvestada suuremahulisi faile, millel on suur ekraan, võimalikult hea kvaliteediga kaamera ning sõrmejäljelugeja, mille abil telefoni kaitsta. On üldteada asjaolu, et nutitelefoni eluiga on umbes kaks aastat (vt nt https://tehnikamaailm.ee/artikkel/7-marki-sellest-et-su-nutitelefon-vajaks-valja-vahetamist). Kuna hageja õppis vaidlusalusel perioodil välismaal, on kõnekaartide soetamine tema vajalik kulu.
9.3.Arvestades hageja iga, ei ole ülepaisutatud ka hageja kulutused igapäevatarvetele ning kingitustele 16,56 + 7,37 = 23,93 euro, koolitarvetele ja raamatutele 21,66 euro, lisaharidusele (TV pakett + lisakanalid) 15,50 euro, taskurahale 128,83 euro, reisimisele 57,24 euro ulatuses. Maakohus vähendas põhjendamatult hageja kulutusi spaale ja juuksurile 10 euroni kuus. Kolleegium leiab, et juuksuri külastamine korra kuus, spaakülastused 3-4 korda aastas 20 euro ulatuses on noore täisealise elus vajalikud ja nendele tehtud kulutused ei ole ülepaisutatud. Kooli halduskulu käsitas maakohus ebaõigesti voodipesupesemise kuluna ja vähendas 52,36 eurolt 10-le eurole. Kuna hageja õppis välismaal, ei saa temalt mõistikult võttes nõuda, et ta oma voodipesu kodunt kaasa võtaks ja seda kodus peseks. II
10.Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas kostja vabaneb mingis ulatuses ülalpidamiskohustusest, kuna ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on tuginenud vastuses hagile asjaoludele, et tema tervislik seisund ei ole hea, tema ainsaks sissetulekuks on vanaduspension ca 700 eurot, muid sissetulekuallikaid kostjal ei ole, ta ei saa töötasu ega dividende. Maakohus on küll loetlenud kostjale kuuluva vara, kuid jätnud sisuliselt hindamata, kas kostja on võimeline hageja nõutud ulatuses ülalpidamiskohustust täitma.
6(8)
10.1.Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, milles seisneb tema halb tervislik seisund. Seetõttu ei ole kostja vastavad väited kontrollitavad.
10.2.Maakohus on jätnud hindamata hageja esitatud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-16-2583 (tl 9094). Nimetatud otsuse kohaselt teostas kohus poolte vahel toimunud elatisevaidluses päringud krediidiasutustele ning Maksu-ja Tolliametile kostja sissetuleku ja varalise seisundi kohta andmete saamiseks. Saadud vastuste kohaselt oli kostjal lisaks saadvale pensionile 31.12.2017 seisuga vabu rahalisi vahendeid ligi 183 000 euro väärtuses. Lisaks omas kostja kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt seisuga 14.02.2018 kolme kinnistut Tallinnas ja ühte Harku vallas. Kostjale kuulub Q AS enamusosalus, mille väärtus ulatub väärtpaberikonto väljavõttelt nähtuvast tulenevalt miljonite eurodeni. Kostja ei ole esitanud põhjendusi, millest võiks järeldada, et tema majanduslik seisund on võrreldes eelmärgitud maakohtu otsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud. Kui kostja on kinnisasjad võõrandanud, on ta selle ees eeldatavasti tasu või muid hüvesid saanud.
10.3.Asja lahendamisel ei oma määravat tähendust kostja väide, et ta ei saa dividende. Enamusaktsionärina on kostjal endal võimalik mõjutada dividendide maksmist aktsionäridele. Asjaolu, et aktsiad ei ole börsil noteeritud ning likviidsed, ei oma vaidluse lahendamisel seetõttu tähendust.
10.4.Kokkuvõttes ei pea ringkonnakohus eluliselt usutavaks, et elatise hageja poolt nõutud määras väljamõistmine asetaks kostjat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit.
11.Apellatsioonkaebuses esmakordselt välja toodud asjaolu, et Eesti kalakonservide juhtiva tootja ja eksportija Q AS aktsiakapitali suurus on 974 140,80 eurot, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest nimetatud asjaolud tulnuks tuua välja maakohtus (TsMS § 652 lg 4). Samal põhjusel ei arvesta ringkonnakohus kostja vastuväidetega, et Q AS kannab seoses tootmistegevusega kahjumit, pidevalt vähendatakse äriühingu aktsiakapitali, inimesed ei taha enam kalakonserve süüa ja tegemist on hääbuva tootmisharuga.
12.Põhjendamatu on kostja seisukoht, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et kogus omal algatusel tõendeid selle kohta, et Inglismaa koolis saadav haridus vastab meie keskharidusele. Maakohus on kostja vastuväite lahendamisel viidanud õigesti Riigikohtu praktikale, mis lubab kohtul elatisevaidluses omal algatusel tõendeid koguda. Vastavad seisukohad on Riigikohus korranud üle oma hiljuti tehtud lahendi nr 2-19-19160 p-s 15. Kuigi lahend on tehtud alaealise lapse elatisvaidluses, on need seisukohad kohaldatavad ka praeguses vaidluses. Isegi kui see nii ei ole, siis asja ammendava arutamise seisukohalt tulnuks niikuinii välja selgitada asjaolu, kas kooli näol, milles hageja õppis, on tegemist gümnaasiumiga Eesti mõistes. Maakohus oleks pidanud hageja tähelepanu vastavale asjaolule juhtima ja selgitama, et asjaolu ei ole tõendatud. Maakohtu poolt tõendi omaalgatuslik kogumine ei saa ka seetõttu olla menetlusõiguse oluline rikkumine.
13.Kokkuvõttes tuleb hagi rahuldada ja kostjalt mõista välja nii kahjuhüvitis hagi esitamisele eelnenud perioodi eest 20.05.2020 – 08.09.2020 (kolm kuud ja 18 päeva) kui ka hagi esitamise järgselt 09.09.2020 – 09.07.2021 (kümme kuud) hageja nõutud ulatuses, s.o 340 eurot kuus, mis ühtse summana moodustab 1223,94 + 3400 = 4623,94 eurot.
7(8)
14.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus täisealise lapse esitatud elatishagis TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.