2.Jätta rahuldamata XX nõue vähendada YY kasuks välja mõistetud elatise suurust.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on kostja isa. Tartu Maakohtu 16.02.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas xxx mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni. Harju Maakohtu 05.05.2021 otsusega tsiviilasjas nr xxx on hagejalt välja mõistetud elatis 248 eurot kuus oma täisealisele lapsele, QQle, kuni tema kesk- või kõrghariduse või kutseõppe taseme
lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja on loonud uue pere ning perre on sündinud 04.05.2020 poeg CC. Hageja peab oma kolmandale lapsele tagama samaväärse elukvaliteedi ja ülalpidamise. Arvestuslikult on hageja kulud 3 lapse (sh täiskasvanud lapse) ülalpidamiseks kokku 843 eurot kuus. Hageja töötab XXX AS X jaoskonnas xxxna ning hageja sissetulek on 1 980 eurot (bruto). Teisi sissetulekuid hagejal ei ole. Hageja enda kulud on 1 188 eurot kuus ning sellele lisanduvad lastele makstavad elatised. Alates 01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse kohaselt on elatise baassummaks 200 eurot. Hageja palub alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni vähendada kostjale makstava elatise suurust 200 euroni kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja igakuised kulud ja vajadused ei ole vähenenud. Samuti pole vähenenud hageja võimalus maksta kostjale senises suuruses elatist. Oma täisealise lapse ülalpidamiskohustus on hagejal maksimaalselt kuni 26.08.2023, mil QQ saab 21aastaseks. Hageja kuluarvestus on ebakorrektne, osad kulud (eluasemekulud, laenu tagasimaksed, kulud elektrile ja teleteenustele ning kulud toidule) on arvestatud topelt, kuna hageja noorimale lapsele arvestatud kulud (292 eurot) sisalduvad juba nimetatud kuludes. Hageja poolt makstav elatis 292 eurot ei kata kõiki kostja vajadusi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et Tartu Maakohtu 16.02.2015 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr xxx on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatusraha 195 eurot kuus alates 01.01.2015.a. kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o. kuni 28.04.2026), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära(dtl 7-10). Ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid kohtulahendis tuvastatud ei ole.
4.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
5.PKS (perekonnaseadus) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
6.Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11).
7.PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele korrektset ja arusaadavat ülevaadet oma igakuiste keskmiste kulude osas esitanud. Kostja on kohtule esitanud üksnes tabelid oma eluaseme-, toidu- ja muude kulude kohta detsembris 2021 (dtl 43-49) ja juunis 2022 (dtl 296 - 306). 29.06.2022 vastuses on kostja välja toonud andmed eluasemekulude ja toidukulude kohta (dtl 220 - 221). Viidatud dokumentide kohaselt on kostja kulud järgmised: eluasemekulud (kommunaalkulud 307,91 eurot ja kasutuseelis 442,13 eurot; kuu keskmine ajavahemikul detsember 2021 – mai 2022) toit transpordikulud huviharidus (sõudeklubi) tervishoiu, hügieenitarvete ja isikliku hoolduse (juuksur) kulud riided ja jalanõud kooliga seotud kulud (klassiekskursioon 83, koolivorm 77 eurot) taskuraha (kuu keskmine) mobiiltelefon ja arvutitarvikud muud märkimata ja ettenägematud kulud kokku
750,04 163,12 48,38
178,95 7,49 13,33
80,09 379,53 1693,72
8.Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kostja elab oma emale kuuluvas ridaelamus asukohaga xxx. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu (3-2-1-69-13, p 19-20). Kostja on esitanud kinnisvaramaakleri arvamuse (dtl 294-295), mille kohaselt on ridaelamubokside üürihinnad xxx vallas olenevalt ehitise vanusest 900-1300 eurot kuu. Lähtudes arvestusest, et kogu ridaelamuboksi suurusega 143,4 m2 eeldatav üürihind on 1 200 eurot, kostja toa suurus on 11,2m2 ning ülejäänud 132,2m2 on kolme inimese ühiskasutuses, on kostja ainukasutuses oleva toa kasutuseelise väärtus kokku 89,6 eurot (11,2 x 8) ning kostja poolt saadava kasutuseelise väärtus seoses ühiskasutatava ala kasutamisega 352,53 eurot (132,2 x 8 : 3), st kostja saadava kasutuseelise väärtus kokku on 442,13 eurot.
9.Tabelis, mis kajastab kostja kulusid juunis 2022 (dtl 296 - 306) on esitatud ülevaade kommunaalkuludest perioodil detsember 2021 – mai 2022 (dtl 296-298). Nimetatud tabelist nähtuvad elektrikulud (elekter+küte) kokku 1207,59 eurot, küttekulud kokku 572,12 eurot, prügiveokulud kokku 44,79 eurot, veekulu kokku 249,66 eurot ja kodukindlustuse kulud kokku 144 eurot. Kostja osa elektrikuludest (elekter+küte) on 67,09 eurot kuus (1207,59:6:3), küttekuludest 31,78 eurot kuus (572,12:6:3), prügiveokuludest 2,49 eurot kuus (44,79:6:3), veekulust 13,87 eurot kuus (249,66:6:3) ja kodukindlustusest 8 eurot kuus (144:6:3). Samuti nähtuvad viidatud tabelist igakuiselt 3 erinevat sidekulu (Telia Eesti AS 24,98 eurot kuus, Levikom Eesti OÜ 28,80 eurot kuus ja Elisa Teleteenused AS 42,95 eurot kuus) ning eraldi nutikindlustuse ja kostja mobiiltelefoni kulu kokku 123,30 eurot. Kostja on küll märkinud, et üks teenusepakkuja ei kata kogu pere vajadusi televisiooni ja interneti osas, kuid kohtu hinnangul ei saa kõiki viidatud tabelis kajastatud kolme erineva teenusepakkuja sidekulusid lugeda lapse esmavajadusteks. Kohtule esitatud Elisa Teleteenused AS-i arvete (dtl 230, 289) kohaselt on arved esitatud koduinterneti ja Elisa Elamus TV eest. Levicom Eesti OÜ arvest (dtl 229, 288) nähtuvalt on arve esitatud koduinterneti ja wifi ruuteri eest. Telia Eesti AS- i
arve (dtl 227-228, 286-287) kohaselt on arve esitatud TV-teenuste ja digiboksi eest. Kostja selgituste kohaselt kasutab kostja mobiiltelefoni numbrit xxxxxxxx (dtl 296). Kohtule esitatud tõendite alusel (dtl 318-335) on võimalik tuvastada üksnes kostja reaalsed sidekulud mobiiltelefoni nr xxxxxxxx kasutamise eest ajavahemikul jaanuar 2022 – juuni 2022 kokku 64,69 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks kostja sidekuluks 10,78 eurot. Kohus tuvastab, et kostja vajadused kommunaalteenustele ja sidele on 134,01 eurot kuus.
10.Kostja on xx-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine kulu toidule 133 eurot lapse kohta. Kostja toidukulud on kostja väidete kohaselt 163,12 eurot. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks võrreldes 2020.a I kvartaliga käesolevaks ajaks kasvanud 22,9%2. Võttes arvesse asjaolu, et hinnad on võrreldes uuringu läbiviimise ajaga tõusnud, peab kohus kostja põhjendatud toidukulude suuruseks 163,12 eurot.
11.Kostja selgituste kohaselt on tema transpordikulude suuruseks 48,38 eurot. Uuringu kohaselt on keskmine transpordikulu 13-17aastaste laste vanusegrupis 38 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi kasvu, peab kohus kostja transpordikulusid summas 48,38 eurot põhjendatuks.
12.Kostja selgituste kohaselt on tema igakuine kulu huviharidusele (sõudeklubi) 35 eurot kuus. Kostja on kohtule esitanud maksekorralduse, millest nähtub tasumine Tallinna Sõudeklubile summas 70 eurot selgitusega „YY – detsember, jaanuar“ (dtl 89). Seega saab lugeda tõendatuks, et kostja huviharidusele (sõudeklubi) kulub 35 eurot kuus.
13.Kostja selgituste kohaselt moodustavad tervishoiu, hügieenitarvete ja isikliku hoolduse (juuksur) kulud kokku 178,95 eurot. Tabelis, mis kajastab kostja kulusid juunis 2022 (dtl 302-304) on välja toodud tervishoiukulud 50,78 eurot ja juuksuri kulud 18 eurot. Hügieenitarvete kulusid eraldi välja toodud ei ole. Uuringu kohaselt on keskmine tervishoiukulu 13-17aastaste laste vanusegrupis 6 eurot kuus ja isikliku hügieeni ning ilukaupade kulu 8 eurot kuus. Asjaolusid, mille tõttu võiksid kostja vajadused seoses tervishoiu või hügieeniga olla keskmisest kõrgemad kostja välja toonud ei ole. Kostja ema kontoväljavõttest (dtl 357) nähtuvad juuksurikulud ajavahemikul 04.01.2022 – 28.04.2022 summas 68,40 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks kuluks 17,10 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu 22,9% võrra peab kohus kostja tervishoiu, hügieenitarvete ja juuksuri kulude põhjendatud suuruseks kokku 34,30 eurot (tervishoiukulud 7,4 eurot, hügieenitarbed 9,8 eurot, juuksur 17,10 eurot).
14.Uuringu kohaselt on keskmine kulu taskurahale 13-17aastaste laste vanusegrupis 20 eurot kuus. Asjaolusid, mille tõttu võiks keskmisest suurema taskuraha andmist põhjendatuks pidada, kostja välja toonud ei ole. Võttes arvesse elukalliduse tõusu peab kohus põhjendatuks taskuraha suuruseks 25 eurot kuus.
15.Kohus peab kostja riiete ja jalatsite kulude ning kooliga seotud kulude suurust põhjendatuks, kuna kostja vastavad kulud on väiksemad või samas suurusjärgus kui uuringus märgitud 13-17aastase lapse riiete ja jalatsite kulu (63 eurot) ja haridusega kulu (35 eurot).
16.Kostja väidete kohaselt on tema igakuine kulu mobiiltelefonile ja arvutitarvikutele 80,09 eurot kuus. Kohtu hinnangul on kulu tehnikale mõistlikus ulatuses vajalik, et arvutis saaks
teha koolitöid ning telefoni oleks võimalik kasutada helistamiseks. Esmavajaduseks ei ole aga kohtu hinnagul igakuiste 80-euroste kulutuste tegemine. Kohtule esitatud arvest nr 171014244 (dtl 253) nähtub Apple iPhone 13 128GB Midnight ostmine hinnaga 919 eurot. Uut väärtuslikku tehnikat ei osteta eelduslikult ainult üheaastaseks kasutamiseks, vaid vähemalt 5 aastaks. Seega saab kostja igakuise kulu põhjendatud suuruseks lugeda 15,32 eurot kuus (919:5:12). Kostja on kohtule esitanud kaks tšekki telefoni- ja arvutitarvikute kulu tõendamiseks (dtl 353), millest nähtuvad kulud summas 80,09 eurot, so keskmiselt 1,33 eurot kuus (80,09:5:12). Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja kulu mobiiltelefonile ja arvutitarvikutele põhjendatuks kokku summas 16,65 eurot kuus.
17.Kohtu hinnangul ei saa põhjendatuks pidada muid märkimata ja ettenägematuid kulusid summas 379,53 eurot kuus. Kostja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele selgitanud, milles täpselt nimetatud kulud seisnevad. Seega pole kohtul võimalik hinnata nende kulude põhjendatust.
18.Kohus asub seisukohale, et kostja igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud (kommunaalkulud 134,01 eurot ja kasutuseelis 442,13 eurot) toit transpordikulud huviharidus (sõudeklubi) tervishoiu, hügieenitarvete ja isikliku hoolduse (juuksur) kulud riided ja jalanõud kooliga seotud kulud (klassiekskursioon 83, koolivorm 77 eurot) taskuraha mobiiltelefon ja arvutitarvikud kokku
576,14 163,12 48,38
34,30 7,49 13,33
16,65 919,41
19.Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 13.12.2021-31.12.2021 perioodil 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa, so PKS § 101 lg 3-5 järgi arvestatud summa kostjale perioodil 01.01.2022-31.03.2022 oli 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 on 225,64 eurot kuus. Hageja taotleb elatise vähendamist 200 euroni kuus.
20.PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
21.Sünnitõendiga (dtl 23) on tõendatud, et 04.05.2020 on hagejale sündinud laps, CC. Riigikohus on lahendis 3-2-1-17-16 (p 11-12) selgitanud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka
nende emade panust lapse ülalpidamisse. Hageja selgituste kohaselt peab ta üksi üleval kolmeliikmelist pere (hageja ise, hageja elukaaslane ja poeg), hageja elukaaslane ei tööta, kuna hooldab kodus 2-aastast last. Vaatamata kohtu 01.03.2022 kirjas sisalduvale nõudmisele pole hageja kohtule esitanud selget ülevaadet CC igakuiste kulude suuruse kohta. Hageja on kohtule esitanud üksnes andmed kogu pere igakuiste kulude kohta, mille kohaselt on hageja ja tema pere igakuised kulud kokku 1102,61 eurot (dtl 145-146), millest eluasemekulud (eluasemelaen + kommunaalkulud) moodustavad 558,93 eurot, toidukulud moodustavad 300 eurot, kulud väikelapse hügieenivahenditele (mähkmed ja muud hügieenitarbed) 100 eurot kuus, transpordikulud 100 eurot kuus, tervishoiukulud 30 eurot kuus ja sidekulud 13,68 eurot kuus. Hageja on oma kulude tõendamiseks kohtule esitanud kontoväljavõtted kommunaalkulude kohta (dtl 141 – 142, 149, 153, 157, 160), transpordikulude kohta (dtl 148, 158-159, 164), tervishoiukulude kohta (dtl 150, 161-162), lastele makstava elatise kohta (dtl 151-152), toidukulu (lõunasöögid) kohta (dtl 165-169) ja oma töötasu kohta (dtl 170). Harju Maakohtu 05.05.2021 otsusega tsiviilasjas nr xxx (dtl 11-20) on hagejalt välja mõistetud igakuine elatis 248 eurot kuus QQ kasuks alates 04.01.2021 kuni QQ kesk- või kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, s.o 26.08.2023.
22.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et elatise vähendamisel ei saa aluseks olla asjaolu, et hageja peab muuhulgas üleval ka oma mittetöötavat elukaaslast. PKS § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. PKS § 98 lg 3 kohaselt last hooldav lahutatud abikaasa ja käesoleva seaduse § 111 kohaselt lapse sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanem asub õigustatud isikute järjestuses alaealise lapse järel ning saab ülalpidamist enne täiskasvanud last ja abielus olevat alaealist last ning ülejäänud sugulasi. Seega on hagejal kohustus eelkõige anda ülalpidamist oma alaealistele lastele ning alles seejärel oma last hooldavale mittetöötavale elukaaslasele ja täisealisele lapsele. Asjaolu, et hageja peab eelisjärjekorras vajalikuks täita ülalpidamiskohustust oma mittetöötava elukaaslase ja täisealise lapse ees ei saa kohtu hinnangul olla aluseks alaealisele lapsele makstava elatise vähendamisel.
23.Hageja väidete kohaselt on tema sissetulekuks töötasu 1428,96 eurot, millele lisandub lapsetoetus 60 eurot, kokku 1488,96 eurot (dtl 145). Hageja on kohtule esitanud filtreeritud pangakonto väljavõtte (dtl 170), millest nähtub hageja töötasu perioodil 01.12.2021 – 19.03.2022. Viidatud tõendist nähtuvalt on hageja keskmiseks töötasuks 1543,28 eurot kuus (6173,12:4). Tegemist on kohtu hinnangul piisava sissetulekuga, et anda kummalegi oma alaealisele lapsele ülalpidamist vähemalt PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-17-16, p 11). Juhul kui hageja töötasu ei ole kõikide tema kohustuste täitmiseks piisav, tuleks hagejal leida võimalus oma sissetulekute suurendamiseks. Hageja ei ole välja toonud objektiivseid asjaolusid, mis seda takistaksid.
24.PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Võttes arvesse kohtu poolt tuvastatud kostja igakuiste vajaduste põhjendatud ulatust, on kahekordset PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ületav osa kuni 31.12.2021 335,41 eurot kuus (919,41-(292x2)), kuni 31.03.2022 492,53 eurot kuus (919,41-(213,44x2)) ning alates 01.04.2022 468,13 eurot kuus (919,41-(225,64x2)), mis eeldusel, et vanemate majanduslik seisund on võrdne, peaks jagunema vanemate vahel
pooleks, st hageja ülalpidamiskohustus oleks 459,71 eurot (arvestus kuni 31.12.2021 = 292+(335,41:2); arvestus kuni 31.03.2022 = (213,44 + (492,53:2) ning arvestus alates 01.04.2022 = (225,64 + (468,13:2)). Hagejal on aga kohustus tulenevalt 16.02.2015 kohtulahendist tasuda üksnes 292 eurot kuus. Kohus jätab hagi elatise vähendamise nõudes rahuldamata.
25.Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.