Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 17.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-10073/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.08.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1297

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

17. august 2022. a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-10073

Tsiviilasi

XXi hagi YYi vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XX, isikukood x, elukoht x x x, x x, x x, x x, x Hageja seaduslik esindaja: QQ, isikukood x, elukoht x x x, x x, x x, x x, x, e-post:x Kostja: YY, isikukood x, elukoht x x x, x, x, e-post x

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXi hagid YY vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista YYilt (isikukood x) alaealise lapse XXi (isikukood x) kasuks alates 11.07.2022 kuni xx.xx.xxxx elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2022. a 209,20 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 46,44 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 30 eurot; PKS § 101 lg 5) kokku summas 269,36 eurot. Käesolevas punktis väljamõistetud elatise võlg tasuda QQi arvelduskontole nr x.

3.Välja mõista YYilt (isikukood x) alaealise lapse XXi (isikukood x) kasuks alates 18.08.2022 kuni XXi täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx, elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2022. a 209,20 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

4.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja YYi kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud, millest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Sisulised asjaolud

2-22-10073 11.07.2022 esitas hageja hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine laps. Kostja ei toeta hagejat rahaliselt. Hageja seaduslik esindaja on kostjalt hagejale ülalpidamist nõudnud ja kostja on lubanud maksta, kuid tegelikkuses ei maksa kostja hageja ülalpidamiseks elatist regulaarselt, iga kalendrikuu eest ette vähemalt summas, mis vastab kehtiva PKS-i järgi arvutatavale summale. Hageja nõuab kostjalt elatist alates hagiavalduse esitamisest, s.o 11.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 15.03.2039 perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimummääras. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 11.07.2022 kohtumäärusega. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetanud aadressile e-posti aadressil x. Kostja kinnitas kättesaamist 13.07.2022 e-kirjaga. Samuti on kohus hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega kätte toimetanud x x x, x 15.07.2022. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 15.07.2022, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud. Kohtuotsuse põjendused Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.