Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
17. august 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-15494
Tsiviilasi
X avaldus laste suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse saamiseks või alternatiivselt otsustusõiguse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja (ema) X (end. X) (isikukood XXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Oleg Matvejev Puudutatud isik (laps) U (isikukood XXXXXXXX) Puudutatud isik (laps) A (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik (laps) W (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik (laps) Q (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isikute (laste) riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik (isa) F (isikukood XXXXXXXXX) Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu) Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu X 14. juunil 2022 esitatud tõendid (abielutõend, Harju Maakohtu
11.novembri 2020. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-20-9436 ja X arveldusarve väljavõte).
2.Tühistada Harju Maakohtu 11. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-15494 ning teha uus määrus, millega rahuldada X avaldus.
3.Lõpetada osaliselt X ja F ühine hooldusõigus U, W, A ja Q suhtes. Anda X-le üle ainuhooldusõigus U, W, A ja Q viibimiskoha määramise, hariduse, huviringide ja tervise küsimustes ning varahooldusõiguse osas.
4.Rahuldada X määruskaebus.
5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi korras määratud esindajate menetluskulud riigi kanda.
6.Saata määrus jõustumisest arvates kümne päeva jooksul Tallinna Perekonnaseisuametile hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, ema) esitas 1. oktoobril 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palub lõpetada avaldaja ja F (isa) (koos vanemad) ühine hooldusõigus U (laps I), A (laps II) W (laps III) ja Q (laps IV) (koos lapsed) suhtes ja anda laste ainuhooldusõigus üle avaldajale. Alternatiivselt palus avaldaja anda avaldajale üle laste hooldusõigus laste viibimiskoha (sh reisimise), hariduse, vara ja tervise küsimustes. Avalduse kohaselt kasvatab avaldaja oma nelja last üksi. Vanemate kooselu lõppes ca kaks aastat tagasi. Isa ei ela oma lastega koos ega hoolitse nende eest peaaegu üldse. Isa on viimastel kuudel ca kaks korda kuus lühiajaliselt lapsi külastanud. Isa on kasutanud laste suhtes nii füüsilist kui vaimset vägivalda. Vanemad lapsed on näinud, kuidas isa on kasutanud füüsilist vägivalda ema suhtes. Isa ei tee avaldajaga koostööd lapsi puudutavates küsimustes. On esinenud olukordi, kus avaldajal ei ole õnnestunud saada isa nõusolekut last puudutavates hädavajalikes ja kiireloomulistes küsimustes nagu näiteks laste elukoha registreerimine ja elukoha aadressi muutmine. Ka on esinenud erimeelsusi laste lastaia koha valikul. Selline olukord ei ole kooskõlas laste huvidega. Kuivõrd vanemad ei suuda pingete ja erimeelsusteta laste hooldusõiguslike küsimuste osas otsuseid teha, on põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine. Kuna avaldajal on neli last ja ta kasvatab neid üksi, siis vajab ta tõesti mõnikord laste eest hoolitsemisel abi. Avaldajal on tugiisik, kes leidis talle ja lastele sobiva korteri. Avaldaja hinnangul ei ole erieestkoste seadmine põhjendatud.
2.Lastele määratud esindaja leidis, et avalduse rahuldamine on laste huvidega kooskõlas. Isa ei osale laste elus ja ema kasvatab lapsi üksi. Isa on ema väidetel teadlik pere kolimisest, kuid ei anna elukoha registreeringu muutmiseks nõusolekut. Isa ei maksa lastele elatist. Lastega esindajal kontakti saada ei õnnestunud, kuna lapsed on äärmiselt ülemeelikud. Esindaja hinnangul on emal probleeme lastele piiride seadmisel. Ema vajab laste kasvatamisel täiendavat abi ja tuge, sest emal on lastekaitsetöötaja selgituste kohaselt olulisi probleeme laste elu korraldamisel.
3.Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu) ei toetanud avaldaja avaldust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse avaldajale üle andmiseks. Lääne-Harju vald toetas avaldaja alternatiivset avaldust vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse avaldajale üle andmiseks laste viibimiskoha määramise õiguse ja varahooldusõiguse osas. Lääne-Harju vald palus kohtul kaaluda erieestkoste seadmist laste hariduse ja tervise küsimuste üle otsustamiseks ja määrata erieestkostjaks avaldaja ja laste elukohajärgne kohalik omavalitsus. Lääne-Harju valla töötajatel on olnud mitmeid kokkupuuteid perega, mille käigus on selgunud, et vanemate omavahelised suhted on pingelised. Nende omavaheline suhtlus on minimaalne 2 (10)
ning omavahel ei vahetata lastesse puutuvat olulist infot. Avaldaja on valla lastekaitsetöötajale avaldanud, et isa on lapsi löönud. Käesoleval ajal teeb ema kohaliku omavalitsusega koostööd ja laste olukord on turvaline. Samas jätkuvad konfliktid laste vanemate vahel. Avaldaja on võtnud vallaga ühendust seoses probleemiga, et isa ei anna nõusolekut laste registreerimiseks avaldaja ja laste uude elukohta Tallinnas. Lääne-Harju valla esitatud asjaolude kohaselt on isa olnud vanemate abielu ajal ema ja laste suhtes emotsionaalselt, füüsiliselt, majanduslikult ja vaimselt vägivaldne. Ema ja laste sotsiaalsed suhted on olnud isa poolt äärmiselt piiratud ja kontrollitavad, mis on takistanud avaldaja ja laste vaba liikumist, laste kognitiivsete ning sotsiaalsete oskuste arengut ning avaldaja võimalust pöörduda abi saamiseks perevõrgustiku või kohaliku omavalitsuse poole. Kuigi avaldaja ja isa enam koos ei ela, on isa jätkanud avaldaja ja laste emotsionaalset ja vaimset väärkohtlemist. Isa on tunginud avaldaja vanemate elukohta, mille tõttu on kohale kutsutud ka politsei. Isa ei ole pärast lahkuminekut avaldajat ega lapsi toetanud. Lääne-Harju valla hinnangul ei ole avaldaja toimetulekuoskused lastega piisavad. Avaldaja ootused kohalikule omavalitsusele ja teistele abistajatele on suured, kuid avaldaja ise on võtnud endale pigem passiivse hoiaku. Kohaliku omavalitsuse hinnangul ei tule avaldaja üksi laste kasvatamise ja nende vajaduste rahuldamisega toime.
4.Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) ei toetanud avaldaja avalduse rahuldamist, kuna see ei vasta laste huvidele ja vajadustele. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna hinnangul ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud, kuna vanematel ei ole käesoleval hetkel erimeelsusi hooldusõiguslikes küsimustes. Erimeelsus laste elukoha registreerimise osas on nüüdseks lahenenud ning laste elukoha andmed on registreeritud ema elukoha aadressile. Kui tulevikus peaks tekkima vanemate vahel erimeelsusi hooldusõiguslikes küsimustes, on võimalik vanematel pöörduda kohtusse ühekordse otsustusõiguse saamiseks. Ema vajab alaealiste laste kasvatamisel kõrvalist tuge ja abi, mistõttu suunatakse perekond Tallinna Perekeskuse pereteenistuse teenusele.
5.Isa ei esitanud kohtule oma arvamust. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 11. märtsi 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jäid riigi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha määramise õiguse osas põhjendatud. Lapsed elavad koos emaga. Menetluses esiletoodud asjaoludest ei nähtu, et vanematel oleks selles osas vaidlusi. Vanematel on olnud erimeelsusi laste elukoha registreerimise küsimuses. Hetkel on laste elukoht registreeritud emaga samale aadressile ning vaidlust selles küsimuses ei ole. Seega on laste harilik viibimiskoht vanemate üksmeelsel otsusel ema juures. Lastel on emaga vaieldamatult lähedane ja usalduslik suhe, kuid see ei tähenda, et isa suhe lastega oleks vähem tähtis või isa ei sobiks laste hooldusõigust teostama. Samas peab olema täielikult välistatud igasugune vägivaldsus vanemate vahel, sh sõnalised konfliktid. Käesoleval ajal elavad vanemad eraldi ja neid asjaolusid, mis varem põhjustasid vanemate omavahelisi tülisid, enam ei ole. Samuti leidis maakohus, et põhjendatud ei ole lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste haridusküsimustes. Menetluses ei ole teavet selle kohta, et vanematel oleks käesoleval ajal erimeelsuseid laste lasteaia valiku ja lasteaias käimisega seotud küsimustes, samuti kooli valikuga seonduvas.
3 (10)
Maakohus asus seisukohale, et põhjendatud ei ole lõpetada ka vanemate ühine hooldusõigus laste terviseküsimustes. Siiani ei ole ühise hooldusõiguse teostamise tõttu jäänud lahendamata ükski laste tervisega seonduv oluline küsimus. Ei ole usutav, et pärast käesolevas kohtumenetluses asja arutamist hakkaks isa ühise hooldusõiguse teostamisel laste tervist kuidagi kahjustama. Laste varahooldusõiguse küsimuse osas leidis maakohus, et vanemate ühise varahooldusõiguse lõpetamine oleks ennatlik. Isalt on lastele elatis välja mõistetud kohtuotsusega ja kohtule esitatud teabest nähtuvalt ei anna isa oma lastele ülalpidamist. Avaldajal on võimalik pöörduda kohtuotsusega kohtutäituri poole. Samuti on võimalik avaldajal taotleda täitemenetluse kestel elatisabi. Varahooldusõigusega seotud muude kohustuste rikkumist ei ole kohtus esile toodud. Kokkuvõtvalt märkis maakohus, et vastuolude tekkimisel on vanematel võimalik konkreetses asjas pöörduda kohtusse põhistatud taotlusega perekonnaseaduse (PKS) § 119 alusel otsustusõiguse saamiseks. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Maakohus on jätnud välja selgitamata laste parimad huvid. Maakohus ei selgitanud välja ega uurinud, kas isa kasutas laste suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on isa kasutanud korduvalt vägivalda laste suhtes, siis on põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine. Maakohus rikkus oluliselt hagita menetluse uurimispõhimõtet, jättes täielikult arvestamata lastele määratud esindaja ja eestkosteasutuse seisukohad. Maakohus jättis arvestamata asjaolu, et isa ei olnud kohtumenetluses aktiivne, avaldas korduvalt ükskõikset suhtumist kohtu, laste ja teiste menetlusosaliste suhtes. Isa käitumine näitab ilmselgelt seda, et ta ei soovi ja ei ole suuteline ühist hooldusõigust teostama. Vanemate suhted on sedavõrd pingelised, et nad ei suuda ühist hooldusõigust teostada. Sellises olukorras on põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda otsustusõigus laste viibimiskoha, hariduse, lasteaia, huviringide, varahoolduse ja tervise küsimustes üle avaldajale.
8.Lastele määratud esindaja toetas esitatud määruskaebust. Maakohus ei ole eestkosteasutuse poolt tuvastatud faktide kohta seisukohta võtnud. Maakohus jättis arvestamata, et isa ei olnud kohtumenetluses aktiivne, avaldas korduvalt ükskõikset suhtumist kohtu, laste ja teiste menetlusosaliste suhtes. Isa käitumine näitab ilmselgelt seda, et ta ei soovi ja ei ole suuteline ühist hooldusõigust teostama. Maakohus ei ole lahendi tegemisel lähtunud laste huvidest. Isa ja ema suhted on sedavõrd pingelised, et nad ei suuda üheskoos hooldusõigust teostada. Sellise isa puhul tuleb ühine hooldusõigus lõpetada ja anda üle otsustusõigus laste viibimiskoha, hariduse, lasteaia, huviringide, varahoolduse ja tervise küsimustes emale.
9.Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu) toetas esitatud määruskaebust. Maakohus on jätnud laste parimad huvid välja selgitamata. Maakohus rikkus oluliselt uurimispõhimõtet, jättes arvestamata eestkosteasutuse ja lastele määratud esindaja seisukohad. Isa ei ole aktiivselt menetluses osalenud ega näidanud välja huvi oma laste hooldusõigust teostada. Sellest järeldub, et isa ei soovi oma laste suhtes hooldusõigust teostada. Samas leidis Lääne-Harju vald jätkuvalt, et ema toimetulekuoskused lastega ei ole piisavad. Lääne-Harju vald on varasemas seisukohas palunud kohtul kaaluda erieestkoste seadmist, kuid selle osas maakohus vaidlustatud määruses seisukohta võtnud ei ole.
10.Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) toetas esitatud määruskaebust osaliselt, leides, et hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmine vastab laste vajadustele. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond selgitas, et pärast 4 (10)
vaidlustatud määruse tegemist avaldas ema, et laste dokumendid on isa käes. Isa keeldub dokumente emale tagastamast. Ema selgitas, et lapsed on tihti haiged ja dokumendid on vajalikud arsti visiidi jaoks. Ema sõnul helistab isa talle pidevalt ning käsib kohtusse dokumentide esitamise lõpetada. Isa keeldumine laste dokumentide emale tagastamisest ei ole laste huvides, kuna see võib takistada arstiabi saamist, koolidesse vastu võtmist ja muid lastega seotud ametlike toimingute tegemist. Isa ei ole näidanud initsiatiivi laste elus osalemiseks ning lastega seotud küsimustes otsib temaga kontakti ema. Isa on näidanud välja ükskõiksust oma laste suhtes.
11.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud osas avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks.
13.Avaldaja esitas 14. juunil 2022 uute dokumentaalsete tõenditena avaldaja abielutõendi, Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-20-9436 ja avaldaja arveldusarve väljavõtte, mida maakohtu menetluses ei esitatud. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Arvestades asja sisu on esitatud tõendid asjassepuutuvad ja need tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).
14.Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud isale menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel TsMS §-s 317 sätestatut. TsMS § 477 lg 9 järgi edastatakse hagita menetluses menetlusdokumendid menetlusosalistele kohtu valitud viisil ning menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada üksnes juhul, kui see on seaduses ette nähtud. Kolleegium leiab, et kuna avalduses on esitatud nõue isa vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning kohtul on praeguses vanema õigusi laste suhtes puudutavas asjas TsMS § 558 lg 1 järgi kohustus vanemad ära kuulata, siis tuli isale vähemalt kätte toimetada avaldus ja kohtukutsed.
15.1.Maakohus toimetas isale avalduse, menetlusse võtmise ja riigi õigusabi andmise määrused ning kohtukutse 15. detsembri 2021. a ärakuulamisele kätte 25. novembri 2021. a määruse alusel avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 54–55). Lisaks on maakohus isale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetanud kohtukutse
5.jaanuari 2022. a ärakuulamisele (vt 15. detsembri 2021. a ärakuulamise protokoll, tl 60). Kolleegium selgitab, et otsustus avalikustada dokumendid väljaandes Ametlikud Teadaanded tuleb TsMS § 317 lg 1 kohaselt teha määrusega ning määrust on vajalik ka põhjendada selliselt, et kõrgema astme kohus saaks vajadusel kontrollida, kas avaliku kättetoimetamise eeldused olid täidetud. Selliseid sisulisi põhjendusi Harju Maakohtu 25. novembri 2021. a määrusest ei nähtu.
15.2.TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi on avaliku kättetoimetamise esimene keskne eeldus see, et kohtule ei ole teada, kus on menetlusosalise elu- või viibimiskoht. Praeguses asjas on maakohus avaliku kättetoimetamise eeldusena proovinud 25. novembri 2021. a määruses nimetatud menetlusdokumente kätte toimetada isa e-posti aadresside kaudu, millelt kättesaamise kinnitust ei tulnud. Maakohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada ka tähitud kirjaga avalduses märgitud isa aadressil. Samas ei nähtu toimiku materjalidest, milliseid toiminguid on maakohus ise teinud, selgitamaks välja isa elu- või viibimiskoht. Kolleegium selgitab, et kohus peab tegema vajadusel ka ise järelepärimisi menetlusosalise viibimiskoha väljaselgitamiseks (vt Riigikohtu 31. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 11). Seejuures on 5 (10)
Lääne-Harju vallavalitsuse lastekaitsetöötajal ja lastele määratud esindajal õnnestunud isaga ühendust saada telefoni teel (vt tl 37 pöördel, 40, 53). Lisaks on laste riigi õigusabi korras esindaja maakohtule korduvalt avaldanud isa telefoni numbri, mille kaudu on esindaja isaga ühendust võtnud (tl 40, 53). Seega oli maakohtul olemas isa telefoni number, kuid maakohus ei pidanud vajalikuks ise isaga ühendust võtta ning teda ärakuulamisele kutsuda või teda telefoni teel ära kuulata. Maakohus on vaidlustatud määruses tuginenud vaid teiste isikute poolt avaldatud asjaoludele. Eelnevast tulenevalt ei teinud maakohus piisavalt toiminguid isa asukoha väljaselgitamiseks, mistõttu ei olnud menetlusdokumentide (sh kohtukutse ärakuulamisele) kättetoimetamine avalikult põhjendatud.
15.3.Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu rikkumise. Nimelt sai ringkonnakohus isaga kahel korral ühendust telefoni teel (tl 139, 171). 29. juuni 2022. a telefonivestluse käigus selgitas kohus tõlgi vahendusel isale tsiviilasja sisu ning kuna isik keeldus kohtule oma aadressi avaldamisest, jäeti talle materjalid ringkonnakohtu kantseleisse. Samuti teavitas kohus laste isale, et teda oodatakse 5. augustil 2022 kell 11.00 ärakuulamisele (tl 171). Isa ärakuulamisele ei ilmunud. Seega on kohus teinud kõik võimaliku, et isa teaks vaidluse toimumisest ja selle sisust ning saaks selle kohta arvamust avaldada.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 5 lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat uurimispõhimõtet, jättes avaldaja nõuded ja nõuete aluseks olevad asjaolud välja selgitamata.
16.1.Hooldusõiguse asju lahendatakse TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi hagita menetluses, kus kohaldub uurimispõhimõte. TsMS § 5 lg 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on sellises menetluses kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et olukorras, kus vanema taotlused jäävad kohtule ebaselgeks, peab kohus paluma vanemal ebaselgused kõrvaldada (Riigikohtu
22.novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/104, p 20.4). Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud asja lahendamisel need põhimõtted tähelepanuta.
16.2.Maakohus menetles avaldaja avaldust vanemate ühise hooldusõiguse täielikult lõpetamise ja emale üleandmise nõudes, alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamise ja lõpetatud osas emale üleandmise nõudes. Kolleegiumi hinnangul oli avaldaja avaldus ebaselge, sest sellest ei olnud võimalik aru saada, kas avaldaja soovib hooldusõiguse täielikult või osaliselt lõpetamist või hoopis teatud küsimustes ühele vanemale otsustusõiguse andmist. Seega tulnuks maakohtul esmalt välja selgitada avaldaja nõuded ning nende aluseks olevad asjaolud.
16.3.Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu rikkumise, paludes avaldajal nõudeid täpsustada. Samuti palus kohus välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud (tl 137). Avaldaja täpsustas 14. juuni 2022. a menetlusdokumendis oma nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid. Viidatud menetlusdokumendist tulenevalt on avaldaja esitanud nõude ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud osas avaldajale üleandmiseks, alternatiivselt soovib avaldaja saada avalduses märgitud hooldusõiguse küsimustes otsustusõigust.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud ka TsMS § 442 lg-st 8 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) tulenevat põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole analüüsinud avaldaja, kohalike omavalituste ja lastele määratud esindaja väiteid seoses isa suhtumisega lastesse koos- ja lahuselu ajal. Kolleegiumi hinnangul võivad need väited tõendatuse korral viidata asjaolule, et isa ei ole võimeline emaga hooldusõigust ühiselt teostama.
18.Täpsustatud avalduse kohaselt palub avaldaja lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise, hariduse, huviringide, tervise ja varahooldusõiguse osas ning anda 6 (10)
talle nendes asjades üle ainuhooldusõigus. Alternatiivselt soovib avaldaja eelviidatud asjade osas otsustusõiguse üleandmist.
19.Kolleegium märgib, et vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus, mis tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). PKS § 118 lg 1 järgi peavad vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale, piirates vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle lisakohustusi. Vanemate lahuselu korral võib aga otsustusõiguse üleandmise asemel olla osal juhtudel vajalik vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks saab kohus PKS § 137 lg 1 alusel vanema nõudel ühise hooldusõiguse lõpetada ja anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse (vt ka Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 24).
20.Ema on esitanud oma esmase nõude PKS § 137 lg 1 alusel. PKS § 137 lg 1 esimese lause kohaselt on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Ema on avalduses selgitanud, et kasvatab nelja last üksi ning isa ei osale laste kasvatamises. Isa ei tunne laste vastu huvi ning ei suhtle nendega peaaegu üldse. Samuti ei toeta isa oma lapsi materiaalselt. Vanemate vahel ei ole koostööd, et võtta üksmeelselt vastu otsuseid lapsi puudutavates küsimustes.
20.1.Asja materjalidest nähtuvalt elavad vanemad alaliselt lahus ning ema on uuesti abiellunud. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Kohtupraktikas on leitud, et vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes võivad viidata sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 20). Hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale ei tohiks takistada lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist. Ühise hooldusõiguse lõpetamisel saab arvestada mh asjaolu, et vanemad ei suuda lapse hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada (vt nt Riigikohtu
22.novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/104, p 17).
20.2.Lääne-Harju valla seisukohast nähtub, et vanematega kohtumistel on selgunud, et vanemate omavahelised suhted on pingelised, nad peaaegu ei suhtle teineteisega ega vaheta omavahel lastesse puutuvat olulist infot. Ka on esiletoodud juhtum, kus isa ei andnud nõusolekut laste elukoha registreerimiseks Tallinnasse. Laste ema sai elukoha registreeritud lastekaitsetöötaja abil (tl 35 pöördel, 37). Erimeelsusele laste elukoha registreerimise küsimuses viitab ka Tallinna linn. Lastekaitsetöötaja suhtles 27. juunil 2022 isaga, kes avaldas, et vanematel oli vaidlus laste viibimiskoha üle (tl 163 pöördel). Samuti on menetluse kestel ilmnenud, et laste dokumendid on isa käes, kes keeldub neid emale üle andmast (tl 142). Lastele määratud esindaja hinnangul on vanemate suhted sedavõrd pingelised, et nad ei suuda ühiselt hooldusõigust teostada (tl 128 pöördel). Asja materjalidest nähtuvalt ei osale isa laste kasvatamises, kuid vaatamata sellele takistab ta emal lastega seotud hooldusõiguslikes küsimustes otsustamist. Eelkõige on see seotud asjaoluga, et vanemate vahel puudub koostöö ning vanemate omavaheline suhtlus oli konflikte 7 (10)
juba abielu ajal. Vanematevahelised erimeelsused on lahuselu ajal üksnes süvenenud. Kolleegium leiab, et selline olukord ei ole kooskõlas PKS § 118 lg-st 1 tuleneva põhimõttega, et vanemad teostavad laste suhtes ühist hooldusõigust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas laste igakülgset heaolu. Isa poolt laste dokumentide emale tagastamisest keeldumine ei ole samuti kooskõlas laste huvidega, sest see takistab lastega seotud ametlike toimingute tegemist, sh arstiabi saamist, lasteaeda ja kooli registreerimist.
21.Kolleegiumi hinnangul on ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine põhjendatud ka seetõttu, et isa ei osale laste elus, mis viitab asjaolule, et isa ei ole huvitatud ühise hooldusõiguse teostamisest. Kolleegium selgitab, et vanemate hooldusõiguse muudatuste üle otsustades teeb kohus PKS § 123 ning § 137 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
21.1.Lääne-Harju vald on avaldanud, et isa ei toetanud lapsi ei vaimselt ega materiaalselt pärast kooselu lõppemist. Ema ja laste abistamisega tegelesid ema vanemad ja kohalik omavalitsus (tl 36 pöördel). Tallinna linn on avaldanud, et isa ei ole näidanud üles initsiatiivi laste elus osalemiseks ning lastega seotud küsimustes otsib isaga kontakti ema. Isa on näidanud välja ükskõiksust oma alaealiste laste suhtes (tl 125 pöördel, 163 pöördel). Isa pole tundnud huvi, kuhu kooli või lasteaeda lapsed lähevad. Ka lastele määratud esindaja on seisukohal, et laste isa ei näita aktiivselt initsiatiivi ühise hooldusõiguse teostamiseks, laste abistamiseks ja lastega aktiivseks suhtlemiseks (tl 128 pöördel).
21.2.Eelnevast tulenevalt on isa näidanud välja ükskõikset suhtumist oma laste suhtes. Ühise hooldusõiguse lõpetamisel tuleb mh arvestada vanemate valmisolekut last kasvatada. Kolleegium ei ole veendunud isa valmisolekus koos emaga ühist hooldusõigust teostada ja oma lapsi kasvatada. Isal oli võimalik avaldada arvamust tema kahjuks esitatud asjaolude kohta ning lisaks tähendas tema ärakuulamisele ilmumata jätmine ka vanemate lepitamise proovimisest loobumist. Eeltoodud asjaolud viitavad isa äärmiselt ükskõiksele suhtumisele ning veenavad kohut selles, et emal on võimatu laste igakülgset heaolu silmas pidades isaga ühise hooldusõiguse teostamine. Ühist hooldusõigust on võimalik teostada eelkõige siis, kui mõlemad vanemad on aktiivsed ja osalevad oma ühiste laste elus.
21.3.Kolleegiumi hinnangul tuleb arvestada ka seda, et asjas on tõendamist leidnud isa aastate jooksul toime pandud kahjustav tegevus nii ema kui ka laste suhtes. Avaldusest nähtuvalt on isa kasutanud ema ja laste suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Ka Lääne-Harju vald on oma seisukohas erinevaid kokkupuuteid perega kirjeldades jõudnud järelduseni, et isa oli abielu ajal ema ja laste vastu emotsionaalselt, füüsiliselt, majanduslikult ja vaimselt vägivaldne (tl 36 pöördel). Isa piiras ja kontrollis ema ja laste sotsiaalseid suhteid, mis takistas laste kognitiivsete ning sotsiaalsete oskuste arengut ning ema võimalust pöörduda abi saamiseks perevõrgustiku või kohaliku omavalitsuse poole. Veel nähtub Lääne-Harju valla seisukohast, et isa jätkas ema ja laste emotsionaalset ja vaimset väärkohtlemist ka pärast vanemate lahkuminekut (tl 36 pöördel). Samuti on kohalik omavalitsus saanud anonüümseid teateid, milles on viidatud peresisesele vägivallale ja sellele, et lapsed võivad vaimse ja füüsilise vägivalla all kannatada (tl 48 pöördel). Vähemalt ühte vägivalla episoodi tõendab ka menetluses esitatud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri väljavõte politsei juhtumi kohta, kust nähtub, et
30.juunil 2020 on toimunud peretüli, mille juures viibisid lapsed (tl 34).
22.Vanema hooldusõiguse lõpetamise üle otsustades lähtub kolleegium põhimõttest, et mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses (Riigikohtu
12.veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist 8 (10)
kohtus selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku hoolitsust võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu korral lapse suhet mõlema vanemaga (vt Riigikohtu 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 220-1708, p 19). Ema on selgitanud, et lapsed ei mäleta enam oma isa ning on temast võõrdunud. Kolleegiumi hinnangul on see eluliselt usutav, eriti nooremate laste puhul. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole lastel isaga lähedast ega usalduslikku suhet. Ka ei ole isa näidanud üles huvi hooldusõiguse teostamise vastu. Kolleegiumi hinnangul on hooldusõiguse osaliselt lõpetamine ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse määramine ühele vanemale põhjendatud, kui teine vanem ei osale laste kasvatamises emotsionaalselt ega majanduslikult ning ei huvitu ka lastega suhtlemisest. Vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamist on toetanud ka lastele määratud esindaja ning kohalikud omavalitsused.
23.Kolleegiumi hinnangul esineb alus ka ühise varahooldusõiguse lõpetamiseks. PKS § 136 lg 1 kohaselt eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a tagaseljaotsusega on isalt laste kasuks välja mõistetud igakuine elatis (tl 145). Ema on avaldanud, et isa lastele elatist ei maksa, mida kinnitab ka ema esitatud arveldusarve väljavõte (tl 147–155). Lisaks on kohalikule omavalitsusele esitatud pere suhtes teade, milles väljendatakse muret, et isa võtab peretoetused (sh lapsetoetuse) endale (tl 36). Kolleegiumi hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et isa kuritarvitab hooldusõigust ning laste vara ohtu seadmine on varahooldusõiguse lõpetamata jätmisel tõenäoline.
24.Lääne-Harju vald on palunud kohtul kaaluda lastele erieestkostja määramist hariduse ja tervise küsimuste üle otsustamiseks. PKS § 209 lg 1 esimese lause järgi isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Kolleegiumi hinnangul ei ole erieestkostja määramise eeldused praegusel juhul täidetud, sest läbi hooldusõiguse muudatuse on võimalik laste heaolu ja turvalisus tagada. Asja materjalidest nähtub, et emal on olnud raskusi laste kasvatamisel. Samas on ema selgitanud, et ta on uuesti abiellunud ning lastel on uue perekonnaga tugev emotsionaalne side. Seega ei kasvata ema lapsi enam üksi ja tal on laste kasvatamisel toeks uus abikaasa. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et emal oleks tema isikust või tema hakkama saamisest lastega tulenevalt probleeme või raskusi laste hariduse ja tervise küsimuste üle otsustamisel. Suutmatuse nende asjadega tegeleda põhjustas ennekõike vanemate pingelised suhted ning isa osavõtmatus laste kasvatamises. Lisaks ei ole erieestkostja seadmise vajadust välja toonud Tallinna linn, kes on käesoleval ajal laste huve kaitsma õigustatud asutus. Kolleegium leiab, et ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamine ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse andmine emale tagab laste heaolu ning eakohase arengu, sest ema ei pea lapsi puudutavates küsimustes isaga kontakti otsima. Nii jäävad ära ka konfliktid vanemate vahel, mis on siiani ema ja laste elu oluliselt mõjutanud.
25.TsMS § 5631 järgi on vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
26.TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotus 9 (10)
27.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes muuta.
28.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Kolleegium leiab, et arvestades kohtuasja olemust ja määruskaebuse rahuldamist, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu ja kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi korras määratud esindajate õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega, juhul kui vastavad taotlused esitatakse. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
29.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.