X apellatsioonkaebuse hind 2043 eurot Q apellatsioonkaebuse hind 1461 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja F Hagejate lepinguline esindaja Olesja Polehhina Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Carmen Tars
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. mai 2021. a otsus osas, millega maakohus jättis X kasuks elatise välja mõistmata 57 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab X nõude osaliselt ning mõistab Q-lt X kasuks välja igakuise elatise 163 eurot alates 14. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 kokku 3831 eurot 84 senti ja alates 1. jaanuarist 2022 igakuise elatise 57 eurot kuni X täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 9. septembrini 2029.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
2-20-101208
5.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Hagi rahuldada osaliselt.
5.2.Mõista Q-lt Y kasuks välja igakuine elatis 292 eurot alates 14. jaanuarist 2020 kuni Y täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 28. aprillini 2020 kokku 1005 eurot 24 senti.
5.3.Mõista Q-lt X kasuks välja igakuine elatis 163 eurot alates 14. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 kokku 3831 eurot 84 senti.
5.4.Mõista Q-lt X kasuks välja alates 1. jaanuarist 2022 igakuine elatis 57 eurot kuni X täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 9. septembrini 2029 ((200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust), mida vähendatakse 73,33% (kohustatud vanema juures oldud aja eest).
5.5.Otsuse p-des 5.2, 5.3 ja 5.4 väljamõistetud elatis tuleb Q-l tasuda iga kuu eest ette jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks F arveldusarvele.
5.6.Menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sündisid F (hagejate ema) ja Q (kostja) kooselust XX.XX.XXXX poeg Y (hageja I) ja XX.XX.XXXX poeg X (hageja II). Hagejate vanemate kooselu lõppes 18. juulil 2019 ning pärast vanemate kooselu lõppemist jäi hageja II elama kostja juurde ja hageja I ema juurde. Alates 08.01.2020 elab hageja I samuti ema juures. Hagejad paluvad mõista kostjalt hageja II kasuks välja igakuise elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 14. jaanuarist 2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hageja I palus mõista kostjalt enda kasuks välja igakuise elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 14. jaanuarist 2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kohustub kostja tasuma elatist
2-20-101208 jooksva eest ette iga kalendrikuu 1. kuupäevaks F arveldusarvele. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja vastuse kohaselt osaleb kostja laste ülalpidamises ja on täitnud oma ülalpidamiskohustust. Hageja II viibib isaga tsiviilasjas 2-19-11916 määratud suhtluskorra kohaselt koolikohustuse täitmise ajal ca 33% ajast ning vaheaegadel 50% ajast. Ajal, mil hageja II viibib isaga, täidab isa vahetult hageja II ülalpidamiskohustust. Hageja I elas isa juures kuni
8.jaanuarini 2020 ning kuni selle ajani oli tervikuna vaid isa ülalpidamisel. 28. aprillil 2020 sai hageja I täisealiseks.
2.1.Kosta palub elatise väljamõistmisel arvestada, et laste ema saab riigilt lastetoetust 60 eurot kuus kummagi lapse kohta, ema sissetulek on kaks korda suurem kui kostjal ning kostjal on sündimas veel üks laps, keda tuleb samuti ülal pidada.
2.2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt vähendada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava igakuise elatise suurust alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja igakuise elatise 65 eurot alates 14. jaanuarist 2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o kuni 9. septembrini 2029. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise 292 eurot alates 14. jaanuarist 2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28. aprillini 2020. Kohus määras kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tuleb tasuda iga eest kuu ette jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks laste ema arveldusarvele. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole hageja I ülalpidamiseks alates 14. jaanuarist 2020 teinud ei ülekandeid hageja I ema kontole ega osalenud hageja I ülalpidamisel vahetult. Hageja II ülalpidamise osas ei ole vanemad kokkuleppele jõudnud.
3.1.Hagiavalduse kohaselt kulub kummagi hageja vajaduste rahuldamiseks 584 eurot, mis on kahekordne miinimumelatis.
3.2.Maakohus nõustus hagejaga, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures
3.3.Tuleb hinnata, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures.
3.4.Hageja II on välja toonud, et tema igakuised kulud on järgmised: -
eluase (kommunaalkulud ja elekter) 40 eurot, TV/internet/sidevahendid 25 eurot, toit 100 eurot, riided (hageja vajab riideid ja jalatseid neljaks aastaajaks, samuti peab arvestama asjaoluga, et hageja on intensiivse kasvuperioodiga) 70 eurot, sõprade sünnipäevad 10 eurot, ravimid/vitamiinid 20 eurot, kooliga seotud kulud (klassiraha, koolitarvikud) 20 eurot, transport (kütusekulu) 50 eurot, spordikulud ja kursuste kulud (mentaalne matemaatika 50 eurot kuus, velosport 30 eurot kuus) 80 eurot, kultuuri- ja arendav tegevus 25 eurot,
3.5.Maakohus leidis, et hageja II kulud telekommunikatsioonile on põhjendatud 25 euro asemel 15 euro ulatuses. Põhjendamatud on hageja II transpordikulud 50 eurot, spordikulud 80 eurot, juuksur 10 eurot ja ettenägematud kulud 30 eurot. Kuludest, mida kannab vahetult ema, pidas maakohus põhjendatuks kokku 290 eurot.
3.6.Maakohus hindas, kas kostjal on kulutusi ajal, mil hageja II viibib kostja juures. Maakohus leidis, et kostjal ei ole sel ajal kulutusi eluasemele. Kostja ei ole ka tõendanud oma väiteid, et kostjal ja tema tööandjal on kokkulepe, mille kohaselt on tööandja kohustatud andma kostjale töötasuna eluaseme ja tasuma ka kostja eluaseme ja telekommunikatsiooniteenuste eest. Põhjendatud ei ole sideteenuse kulutuse 9,54 eurot ja riiete kulu arvestamine, sest selle kohta ei ole vanematel kokkulepet. Põhjendamatud on kostja kulutused suusavarutuse uuendamisele, puhkusereisidele ja raamatutele.
3.7.Kostja tasub hageja II hokitrenni eest 120 eurot kuus, see on vajalik igakuine kulu. Vahetu ülalpidamise ajal kulub kostjal hageja II hügieenile ja juuksurile 15 eurot kuus. Toidukulu hagejale I on 25 eurot kuus. Lapse isa põhjendatud igakuiselt kulud lapsele on 160 eurot.
3.8.Kostja ei ole põhistanud, et tema juures elav alaealine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Põhjendatud ei ole arvestada, et lapse ema saab lapse vajaduste katmiseks riiklikku toetust. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Kostja apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jaotada uuesti menetluskulud. Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud õigusnorme ning ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus on oma otsuses korduvalt hageja II ja hageja I segi ajanud. Maakohus on valesti tuvastanud, et hageja I elas alates 8. jaanuarist 2020 kuni täisealiseks saamiseni ema juures. Maakohus on ekslikult tuvastanud, et lapse ema kulutused hageja II riietele on 70 eurot kuus. Hageja II saab kasutada vanema venna riideid ning osa riideid ostab isa. Põhjendamatu on seisukoht, et kostjal ei ole kulutusi elamispinnale. Maakohus on selles osas kostjat istungil eksitanud. Põhjendamatu on maakohtu hinnang, et isa kulutused hageja II telekommunikatsiooniteenustele 9,54 eurot ja suusavarustuse uuendamisele ei ole õigustatud. Maakohus on ebamääraselt mõista andnud, et laste isa varjab oma sissetulekuid, kuid ei ole oma järeldust põhjendanud. Hageja II apellatsioonkaebus
5.Hageja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja II nõude osaliselt rahuldamata. Hageja II palub nõude täielikult rahuldada ja jaotada uuesti menetluskulud.
5.1.Hageja II leiab, et maakohus ei tuvastanud PKS § 102 lg 2 eeldusi elatise vähendamiseks alla seaduses ette nähtud miinimummäära.
5.2.Maakohus jättis meelevaldselt arvestamata osa lapse ema kulutusi lapsele kas tõendamatuse tõttu või muul põhjusel. Tõendatud on kulud spordile ja matemaatikale kokku 80 eurot kuus, samuti juuksurikulud. Põhjendatud on ettenägematud kulud, kulud seoses kultuuri
2-20-101208 tarbimise ja transpordiga. Asja uuel lahendamisel tuleb arvestada, et laps ei käi enam hokitreeningutel. Vastustajate seisukohad
6.Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidleb hageja II apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja II kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-i 2 kohaselt tühistada osas, millega maakohus jättis hagejalt II elatise välja mõistmata 57 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hageja II nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja II kasuks välja elatise 163 eurot kuus alates 14. jaanuarist 2020 ning alates 1. jaanuarist 2022 igakuise elatise 57 eurot. Mõlemad apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud ning kas esinevad alused elatise välja mõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
9.Kolleegium märgib, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seda arvestades tuleb hageja ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust hinnates arvestada mh vanemate sissetulekuid ja sellest tingitud elulaadi.
9.1.Seejuures ei või PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Riigikohus on leidnud, et miinimumelatist nõudes ei ole lapse vajadusi vaja tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu
22.märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3 2-1-174-16, p 13).
9.2.Edasi juhib kolleegium tähelepanu sellele, et miinimumist väiksema elatise võib kohus PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista üksnes erandina, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist.
9.3.Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Seejuures võib elatise vähendamise aluseks olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt
2-20-101208 ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2; 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riiklike toetuste arvestamise regulatsioon on muutunud 1. jaanuarist 2022 (vt käesoleva otsuse p 11).
9.4.Eelnevat arvestades tuleb kohtul igal üksikul juhul kaaluda, kas arvestades kõiki vaidluse asjaolusid, esineb kaalukas põhjus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. Kaaluka põhjuse olemasolul peab kohus otsuse põhjendama ka elatise suuruse kujunemist.
9.5.Eluasemekulude, kommunaalkulude ja toidukulude puhul saab kohus arvestada seda, kui palju aega veedab laps ühe vanema juures. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4).
10.Kolleegium on seisukohal, et lapse ema esile toodud kulutused on üldiselt põhjendatud ja usutavad. Kulutused vastavad nii kogusumma kui ka kululiikide lõikes selles vanuses laste tavalistele kulutustele. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega osas, millega maakohus pidas kulutusi põhjendatuks, kuid leiab, et maakohus on ekslikult jätnud arvestamata kulutused kultuuritegevustele ja arendavale tegevusele, ettenägematud kulutused, transpordikulu ja kulu sõprade sünnipäevadeks. Isa esile toodud kulutuste osas nõustub kolleegium maakohtuga, v.a eluasemekulu osas, mida kohus analüüsib allpool.
10.1.Kostja esitatud arvelt (dtl 91) nähtub, et kostja kasutab elamispinda Narva mnt 122 suurusega 112 m2 ning kokku on korteris elanikke 4. 2019. a detsembri kommunaalkulude arve oli 258 eurot. Keskmiseks kuluks hindas kostja 245 eurot kuus (dtl 98). Lapse osa sellest on 245/4=61* eurot. Arvestades isa juures viibimise koguproportsiooni 37 % on isa kulu 23 eurot. Kolleegium leiab, et laste ema esile toodud kulutusi eluasemele tuleb vähendada arvestades lapse isa juures viibimise aega (37%). Esile toodud eluasemekulust 40 eurot on põhjendatud seega 25 eurot.
10.2.Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole olukord, kus lapsele tehtavatest kulutustest sedavõrd suure osa moodustavad kulud spordile ja huvitegevusele. Lapse ema on esile toonud, et kulutab spordile ja matemaatikale kokku 80 eurot kuus. Lapse isa kulutab hokitreeningule 120 eurot kuus ning suusavarustuse uuendamisele 21 eurot kuus (500/24). Arvestades lapse ülejäänud vajadusi (emal kulutused 400 eurot ja isal 40 eurot, kokku 440 eurot), on mõistlik suurusjärk spordi- ja huvitegevuseks 100 eurot. Sellest arvestuslikult 63 eurot kannab ema ja 37 eurot isa.
10.3.Kolleegium leiab, et kokkuvõttes on ema põhjendatud kulutused lapsele 463 eurot kuus ning isal 77 eurot. Kulutustest 60 eurot on kaetud lapsetoetusega. Pool vajadustest on 480/2=240 eurot. Et isa on kandnud välja kujunenud elukorralduses kulutusi 77 eurot kuus, tuleb isalt täiendavat välja mõista elatis 163 eurot kuus.
11.Alates 1. jaanuarist 2022 jõustusid PKS § 101 lg 1 muudatused, mis näevad ette miinimumelatise arvestamise uue korra. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal
2-20-101208 indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 järgi, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Elatise arvestamise lihtsustamiseks on loodud elatiskalkulaator (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
11.1.Elatisenõude osas tuleb alates 1. jaanuarist 2022 kohaldada uut seadust. Elatiskalkulaatori sisendina arvestab kolleegium, et keskmiselt veedab laps isa juures 11 päeva (30,5/0,37). Seega tuleb PKS § 101 lg 1 järgi välja mõistetava elatise suuruseks alates 1. jaanuarist 2022 igakuiselt 57 eurot.
11.2.Kolleegium märgib, et alus elatise väljamõistmiseks väiksemas ulatuses kui 65 eurot tuleneb kostja apellatsioonkaebusest. Et kostja vaidlustas maakohtu välja mõistetud elatise, ei ole otsus TsMS § 465 lg 1 järgi hagi rahuldavas osas jõustunud.
12.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele hageja I esitatud nõude osas märgib kolleegium järgmist. Nõustuda ei saa kostja väitega, et lapse ema ei ole tõendanud, et laps elas 4 kuud enne täisealiseks saamist ema juures. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja I lahkus isa juurest 8. jaanuaril 2020. Kolleegiumi arvates on põhjendatud eeldada, et alates sellest ajast elab hageja I ema juures ning ema ei pidanud seda asjaolu eraldi tõendama.
12.1.Hageja I esitatud nõude osas ei ole kostja esile toonud eeldusi, mis võiksid anda aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimumi (PKS § 101 lg 1). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks andnud hagejale I vaidlusaluse perioodil elatist vahetult või et elatise väljamõistmine miinimummääras asetaks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Seega tuleb PKS § 101 lg 1 järgi eeldada, et miinimumelatis vastab lapse vajadustele (vt käesoleva otsuse p 9.1 ja Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3 2-1-174-16, p 13). Maakohus mõistis põhjendatult hagejale I elatise välja miinimummääras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kolleegium jätab maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjust jätta menetluskulusid TsMS § 164 lg 3 või lg 12 järgi ühe poole kanda. Kumbki pool ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vastaspool kasutas oma menetlusõigusi pahauskselt. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.