K. M., R. M. ja T. M. M. hagi R. M. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
10512 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hagejad: K. M. (isikukood xxxx) R. M. (isikukood xxxx) T. M. M. (isikukood xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: A. M. (isikukood xxxx); hagejate seadusliku esindaja lepinguline esindaja: advokaat Janika Pajula Kostja: R. M. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 22.06.2022.a, osalesid hagejate seadusliku esindaja ja hagejate seadusliku esindaja lepinguline esindaja ning kostja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista R. M.ult K. M.u kasuks välja elatis perioodi 03.02.2020.a kuni 31.12.2021.a eest 5824 eurot.
3.Mõista R. M.ult R. M.u kasuks välja elatis perioodi 03.02.2020.a kuni 31.12.2021.a eest 5824 eurot.
Mõista R. M.ult T. M. M.u kasuks välja elatis perioodi 03.02.2020.a kuni 31.12.2021.a eest 5824 eurot.
5.Mõista R. M.ult K. M.u kasuks alates 1. jaanuarist 2022 kuni K. M.u täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 156 eurot 78 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 86,66 eurot (50 % hageja osast lapsetoetusest ja suure pere toetusest)). Elatise summa muutub
2-20-1824 iga aasta 1. aprillil alates 2022.a, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.Mõista välja R. M.ult R. M.u kasuks alates 1. jaanuarist 2022 kuni xxxx (s.o K. M.u täisealiseks saamiseni) igakuine elatis, mis on 15 % väiksem, kui on K. M.ule väljamõistetav elatis. Ajavahemikus 01.01.2022.a kuni 31.03.2022.a on elatise suuruseks 133,36 eurot. Elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil alates 2022.a, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (perekonnaseaduse § 101 lg 5 ja kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
7.Alates 26.09.2026.a mõista välja R. M.ult R. M.u kasuks igakuine alammääras elatis vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 5 kuni R. M.u täisealiseks saamiseni.
8.Mõista välja R. M.ult T. M. M.u kasuks alates 1. jaanuarist 2022 kuni xxxx (s.o K. M.u täisealiseks saamiseni) igakuine elatis, mis on 15 % väiksem, kui on K. M.ule väljamõistetav elatis. Ajavahemikus 01.01.2022.a kuni 31.03.2022.a on elatise suuruseks 133,36 eurot. Elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil alates 2022.a, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (perekonnaseaduse § 101 lg 5 ja kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
9.Alates 26.09.2026.a mõista välja R. M.ult T. M. M.u kasuks igakuine alammääras elatis, mis on 15 % väiksem, kui on R. M.ule väljamõistetav elatis.
10.K. M.u, R. M.u ja T. M. M.u tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.
11.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette iga kuu 5.kuupäevaks A. M.u arvelduskontole xxxx.
12.Jätta läbi vaatamata M. M. nõue elatise saamiseks.
13.Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Resolutsiooni punkti 12 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-20-1824 Asjaolud
1.Hageja A. M. esitas 03.02.2020.a kohtule avalduse R. M.u vastu laste suhtes ühise hooldusõiguse osalises lõpetamise, lastega suhtlemise korra määramise ja abielu lahutamise nõudes. K. M., R. M. ja T. M. M. oma seadusliku esindaja A. M. kaudu esitasid samal kuupäeval alammääras elatise nõude R. M. vastu. Kohus eraldas eraldi menetlusse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja lastega suhtlemise korra määramise nõudes. Kohus arutab käesolevas menetluses abielu lahutamise nõuet ja laste kasuks elatise väljamõistmise nõuet. Kohus tegi abielu lahutamise küsimuses osaotsuse xxxx. Hagejate nõuded, kostja vastuväited
2.Hagejate nõue kostja vastu on alammääras elatis alates hagi esitamises 03.02.2020.a ja tagasiulatuv alammääras elatis ühe aasta eest enne hagi esitamist. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga. Hagejate vanemate kooselu lõppes 2015.a. Alates kooselu lõppemisest on kostja hagejate ülalpidamises osalenud vähesel ja ebapiisaval määral. Hagejate seaduslik esindaja (ema) on pidevalt esitanud kostjale rahalisi nõudeid, tehes seda nii suuliselt kui kirjalikult sotsiaalmeedia vahendusel. Hagejate ema ei eita, et kostja on erineval moel oma lapsi toetanud, tehes seda 2019.a vältel ca 8 € lapse kohta kalendrikuus. Hagejate seaduslik esindaja on pidanud raha saamise nimel kostja valduses olevale ettevõttele teenust osutama, millest tulenevalt peab kostja seda justkui laste toetamiseks. Kokkuvõtvalt on hagejate seaduslik esindaja läbivalt viie aasta jooksul kogu aeg kostjalt laste kasvatamiseks raha (elatist) nõudnud. Hagejate nõue kostja vastu on alammääras elatis alates hagiavalduse esitamisest 03.02.2020.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuv alammääras elatis kõigi hagejate kohta perioodi 03.02.2019.a kuni 02.02.2020.a eest. Kostja vaidles elatise nõudele täies ulatuses vastu. Kostja on niikuinii andnud hagejatele, kõik, mis tal anda on. Lapsed on kostjalt ära võetud. Ta ei hakka üleval pidama lapsi, kes temaga ei ela. Hagejate ema on põhjustanud kostja vaesumise. Hagejad ei vaja elatist, vaid oma vanemate harmoonilist kooselu. Kohtu põhjendused ja järeldused
3.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et nõue tulevikku suunatud elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud.
4.Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi
5.M. M. sai täisealiseks xxxx. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Käeoleval juhul on tegemist alaealiste laste ülalpidamise nüudega. M. M. on saanud menetluse ajal täisealiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M. M.u suhtes esitatud haginõude läbi vaatamata.
2-20-1824
6.K. M. on sündinud xxxx.a. R. M. on sündinud xxxx.a. T. M. M. on sündinud xxxx.a. Nende vanemad on A. M. ja R. M.. Hagejad elavad koos oma emaga.
7.Hagejad on palunud välja mõista elatise alammääras. Sellest tulenevalt ei pea hagejad oma vajadusi põhjendama ega tõendama.
8.Hagejad on oma igakuised kulutused nimetanud alljärgnevalt: Hageja I K. M.
1.Kulud eluasemele 692
2.TV, side, internett, telefon 45
3.Kulud söögile 170
4.Lasteaed, lastehoid, kool koos toitlustamisega 12
10.Kultuuriüritused, kino, teater, muuseum jms meelelahutus 30
11.Kulutused transpordile /sh huviringidesse, võistlusetele/ jalgratas, bussipiletid ja bensiin
12.Taskuraha, raamatud Kokku 1143 eurot Kostja ei ole hagejate ühelegi kulutusele vastu vaielnud.
9.Kohus püüdis korduvalt R. M.ut menetlusse kaasata. R. M. aga ei esitanud ei sisulisi väiteid ega tõendeid. Tema põhiväited on, et 1) lapsed ei vaja elatist, 2) ta on niigi lastele andnud kõik, mis tal on, 3) lapsed on temalt ära võetud ning seetõttu elatist maksma ei pea. Asja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid R. M. esile ei toonud.
10.Menetluses tõusetus küsimus, millises ulatuses R. M. on võimeline elatist maksma. R. M. ei nimetanud ühtegi temale jõuetekohast summat. R. M. ei ole ühtegi tõendit oma elatise maksmise võimekuse kohta esitanud, vaatamata kohtu korduvatele küsimistele. R. M.ule kuulub ühisomandis A. M.uga mitteeluruum xxxx. A. M.u selgituse kohaselt on tegemist keldrikorrusel asuva ruumiga. E-maksuameti andetel on R. M.ule viimati tehtud sotsiaalmaksuga maksustav väljamakse jaanuaris 2021.a. R. M. väitis kohtule, et ta on töövõimetu, kuid täpsemalt midagi ei selgitanud ja tõendeid ei esitanud.
11.Kuni 31.12.2021.a kuulus elatis arvestamisele PkS § 101 lg 1 redaktsiooni järgi, mis nägi ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejate elatise nõue on esitatud 03.02.2020.a. 2020.a oli ülalpidamiskohustuse suurus 292 eurot kuus. Sama suurus oli ka 2021.a.
12.Kohtumenetluse ajal 2020.a pidi kostja igale hagejale tasuma elatist 2920 eurot (10 x 292) märtsi kuni detsembri eest ja 260 eurot veebruari eest. Kohtumenetluse ajal 2021.a pidi kostjale igale hagejale tasuma elatist 3504 eurot (12x292). Seega tuleb pidi kostja iga hageja kasuks tasuma perioodil 03.02.2020.a kuni 31.12.2021.a eest 6424 eurot. Hagejate seadusliku esindaja esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt kandis kostja nimetatud perioodil hagejate ülalpidamiskulusid 2400 euro ulatuses. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja vanima lapse, kes sai menetluse ajal täisealiseks ning kolme hageja igaühe osa sellest summast on 600 eurot. Seega tuleb 600 eurot maha arvestada R. M.u ülalpidamiskohustusest perioodil 03.02.2020.a kuni 31.12.2021.a iga hageja kohta (6424 - 600) ning väljamõistetav summa on 5824 eurot.
13.Alates 01.01.2022.a PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa; lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused ja lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse
2-20-1824 iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil; lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Nimetatu alusel kuulus ajavahemikus 01.01.2022.a kuni 31.03.2022.a alammääras elatisena tasumisele 213 eurot ja 44 senti ja alates 01.04.2022.a 243,44 eurot.
14.PkS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 teise lause kohaselt kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 kohaselt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot.
15.Eeltoodust nähtuvalt on kolme hageja lapsetoetused kokku 520 eurot, mis teeb iga hageja osaks 173,3 eurot. Kummagi vanema osa 173,33-st eurot on 86,66 eurot. Nimetatu tuleb maha arvata 243 eurost 44 sendist (200 eurot baassumma + 43 eurot 44 senti kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 86,66 eurot (50 % hageja osast lapsetoetusest ja suure pere toetusest), seega kokku 156,78 eurot.
16.PkS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuna kõigi hagejate vanuste vahe on alla kolme aasta. Seega pidi R. M. tasuma 01.01.2022.a kuni 31.03.2022.a K. M.ule elatist 156,78 eurot kuus, R. M.ule 133,26 eurot ja T. M. M.ule 133,26 eurot.
17.Kohus arvestab elatise väljamõistmisel seda, et K. M. saab täisealiseks xxxx. Nimetatu muudab R. M.u ja T. M. M.u elatise arvestamise aluseid. K. M.u täisealiseks saamisel ei rakendu enam PkS § 101 lg 7, mis näeb ette, et R. M.u elatise summa on 15% väiksem, kui on K. M.ul. Alates K. M.u täisealiseks saamisest on T. M. M.u elatise summa 15% väiksem, kui on R. M.ul. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 2 ja 21 lg 1 kohaselt laekub A. M.ule lasterikka pere toetus peale K. M.u 19-aastaseks saamist xxxx.a kuni xxxx õppeaasta lõpuni ehk kuni xxxx.a (eeldusel, et K. M. õpib sel ajal). Õigus lasterikka pere toetusele lõppeb xxxx.a. Seega ei rakendu osaliselt enam PkS § 101 lg 5, mis näeb ette, et elatise summa määramisel arvestatakse lapsetoetust ja lapserikka pere toetust.
18.PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude kõigi hagejate suhtes täies ulatuses rahuldamata, kuigi on tõendatud, et hagejate seaduslik esindaja on tagasiulatuva elatise perioodil kostjalt elatist nõudnud. Arvestades seda, kui vähesel määral kostja üldse ülalpidamiskohustust on täitnud, ei saanud hagejate elatustasemes olla selle aasta jooksul enne hagi esitamist, võrreldes muu
2-20-1824 sellele järgneva perioodiga, olulist tagasilangust. Teiseks seaks kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine ta ebamõistlikult raskesse majanduslikku olukorda. Kostjalt kõigi hagejate kasuks väljamõistetavad summad on niikuinii märkimisväärsed. Täitmise kord
19.TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejate seaduslik on nimetanud konto numbri, millele soovib elatist saada. Kohus märgib resolutsiooni nimetatud rekvisiidid ja asjaolu, et tulenevalt PkS § 100 lõikest 4 tasutakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse täitmise viis ja kord
21.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kohus määrab hagejate seadusliku esindaja taotlusel, et elatis tuleb tasuda iga kuu 5.kuupäevaks tema arvelduskontole.