Hageja I: A M (isikukood XXX, aadress XXX) Hageja II: V M (isikukood XXX, aadress XXX Alaealiste seaduslik esindaja: A U (isikukood XXX, aadress XXX) Alaealiste lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko (epost [email protected]) Kostja: S M (isikukood XXX, aadress: XXX), lepinguline esindaja: Silvi Erro (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista S M A M kasuks alates
15.veebruarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 elatis 213,44 eurot kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot).
3.Välja mõista S M A M kasuks alates 01. aprillist 2022 kuni A M täisealiseks saamiseni elatis 225,64 eurot kuus (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.
4.Arvestada kohtumenetluse ajal S M tasutud elatise makseid.
5.Jätta rahuldamata V M hagiavaldus S M vastu elatise nõudes.
6.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1(5)
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja väited
1.A M (hageja I) ja V M (hageja II) esitasid hagiavalduse S M vastu elatise nõudes. Hagiavalduses paluvad hagejad alates 15. veebruarist 2022 mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni igakuine elatis PKS § 101 lg 3 sätestatud baassummas (200 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg 4 nimetatud 3% keskmisest brutokuupalgast (43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale I makstavast lapsetoetusest (30 eurot; PKS § 101 lg 5), seega on kummagi hageja elatise suuruseks 213,44 eurot. Hagejad viitavad ka baassumma indekseerimisele iga aasta 1. aprillil. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga ning kostja hagejaid ei toeta. Kohtuistungil tunnistas hagejate ema, et hageja II viibib isa juures vähemalt 15 päeva kuus. Lõppseisukohas leiab hagejate seaduslik esindaja, et olenemata asjaolust, et V M viibib isa juures kuni 15 päeva kuus, kannab hageja II ema suuremaid kulutusi kindlustamaks lapsele alaline elukoht, igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tasumaks lapse lasteaiakulud.
Kostja seisukoht
2.Kostja tunnistab, et hagejale I tuleb elatist maksta hagiavalduses näidatud suuruses. Hageja II osas leiab kostja, et elatisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja II elab pool kuud tema juures. Kohtuistungil selgitas kostja, et hageja I käib küll tema juures, kuid ei ole nii pikalt kui hageja II, kes elab vähemalt 15 päeva kuus kostja juures. Lõppseisukohas leiab kostja, et hageja II esitatud kulutuste juures tuleb arvestada, et pool kuud elab ta kostjaga, mistõttu ei saa need nii suured olla. Kostja on samuti hagejale II ostnud riideid ja kandnud kulusid, kui laps tema juures viibib.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(5)
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejad on kostja lapsed. Puudub ka vaidlus A M elatise nõude üle. Kostja tunnistab selles osas nõuet ja on hagejale I nõus maksma elatist hagiavalduses näidatud suuruses.
5.Vaidlus on V M elatise suuruse osas. Hageja II leiab, et kostjal tuleb tema täisealiseks saamiseni tasuda igakuist elatist PKS § 101 lg 3 sätestatud baassummas (hagiavalduse esitamise ajal 200 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg 4 nimetatud 3% keskmisest brutokuupalgast (hagiavalduse esitamise ajal 43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest (hagiavalduse esitamise ajal 30 eurot; PKS § 101 lg 5), käesoleval ajal on seega V M elatise suuruseks 213,44 eurot. Edaspidi tuleb arvestada indekseerimist vastavalt PKS § 101 lg 3 ja 4. Kostja leiab, et elatise nõue on põhjendamatu, kuna laps elab tema juures 15 päeva kuus.
6.Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4).
7.Kostja leiab, et hageja II nõue ei ole põhjendatud, kuna hageja II elab iga kuu 15 päeva kostja juures, mistõttu puudub alus elatise välja mõistmiseks. Hageja II seaduslik esindaja nimetatud faktile vastuväiteid ei esitanud, kuid leiab, et ajal kui hageja ema juures elab, on ema kulutused suuremad kui kostjal. Lapse ema nimelt tasub lasteaiamaksud ja näitab üles põhihoolitsust, kindlustab lapsele alaealise elukoha ja tagab igapäevased vajadused.
8.PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
9.Kohus selgitab, et kui vanemad kasvatavad last võrdse osa ajast, siis reeglina alust elatise nõudmiseks ei teki, välja arvatud juhul, kui tegelik lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel seda õigustab. Näiteks kui üks vanem lapse jagatud elukohale vaatamata ostab peamiselt lapsele riideid, tasub tema lasteaia ja huviringide arveid jms ning teine vanem kannab üksnes lapse vahetud kulud ajal, mil laps elab tema juures, siis saab suuremal määral lapse kulusid kandev vanem lapsele elatist nõuda PKS § 102 lg 3 alusel.
10.Riigikohus on leidnud, et asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 23.1). Seejuures ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab lapse ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta 3(5)
vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Seejuures saab eeldada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, kannab lahuselav vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on last esindades võimalik see eeldus ümber lükata. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-35-17 p-d 23.2‒23.4, nr 3-2-1-16513).
11.Antud juhul ei ole vaidlust, et laps viibib mõlema vanaema juures võrdse osa ajast. Lapse ema leiab, et tema kulutused on suuremad kui isal.
12.Kohus kogus andmeid vanemate varalise seisu välja selgitamiseks (TsMS § 230 lg 4). Kohus tuvastas, et hagejate ema ei ole hetkel töötu (dtl 48). Töötamise registri andmetel on ema taksojuht alates 6. maist 2021 ning osutab teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Maksu- ja Tolliameti andmetel ta perioodil 1. märts 2021 kuni 28. veebruar 2022 sissetulekuid ei omanud (dtl 92), vallas- ja kinnisvara (dtl 95-96) tal ei ole ning pangakontodel märkimisväärseid vahendeid ei ole. Kontoväljavõtetest selgub, et töötasu ema arvele ei laeku, kuid on tehtud igakuiselt sularahasissemakseid (dtl 143‒146).
13.Kostja samuti töötu ei ole (dtl 48). Kostjal on nii kinnis- kui ka vallasvara (dtl 95, 98), ta töötab töölepingu alusel ja osutab teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Kontoväljavõttest selgub, et 2021. aastal on laekunud töötasu ning 2022 tehtud sularahasissemakseid (dtl 55‒69).
14.Kohus leiab, et lapse ema seisukoht, et ema näitab üles põhihoolitsust, kindlustamaks hagejat II alalise elukohaga ning tagades igapäevaste eluliste vajaduste rahuldamise, ei ole määrav, et lapse isa peaks maksma lapsele elatist aja eest, kui laps viibib ema juures. Antud juhul leiab kohus, et on tõendatud, et mõlemad vanemad teevad lapsele kulutusi.
15.Kohtu hinnangul ei selgu hageja II ema esitatud kontoväljavõtetest ja ostutšekkidest (dtl 24‒27, 143‒146, 136‒142, 163), et ema kulud lapsele oleks märkimisväärselt suuremad kui isa kulud (dtl 55‒69, 154‒158). Mõlemad vanemad on esitanud ostutšekke ajavahemikust veebruar kuni juuni 2022 kogusummas 130‒150 eurot. Mõlemad vanemad on viidanud, et teise vanema esitatud tšekid ei kinnita kulude tegemist justnimelt hagejale II, mis on iseenesest õige, samas ei ole usutav, et vanemad oleks ostnud enda tarbeks roosasid kindaid, riideid pikkusele 134 cm või laste sukkpükse. Ema kontoväljavõttest nähtuvalt on ühe lapse lasteaiatasu 12 eurot kuus. Mõlema vanema eluasemekulud on osaliselt tehtud hageja II huvides, ema kogukulud on tehtud kolme inimese peale, isa kulud kahe inimese peale.
16.Kohus selgitab, et vanemad on ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud, kelle kohustuste ulatus on eelduslikult võrdne (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16). Hageja II ei ole menetluses väitnud, et ema peaks osalema tema ülalpidamises väiksemas ulatuses kui kostja.
17.Esitatud tõendite pinnalt leiab kohus, et lapse ema ei ole tõendanud, et tema kulutused hagejale II oleks sedavõrd suuremad, et see annaks aluse kostjalt elatise väljamõistmiseks hoolimata asjaolust, et hageja II veedab võrdselt aega mõlema vanema juures.
18.Hagejad on väitnud, et ei ole õige arvata elatise summast maha lapsetoetust, kuid ei ole seda seisukohta põhjendanud. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lapsetoetus on mõeldud kergendama mõlema vanema majanduslikku 4(5)
koormat, seega on kohtu hinnangul õige arvestada pool toetusest kummagi vanema antava ülalpidamise katteks.
19.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistab S M A M kasuks välja elatise alates 15. veebruarist 2022 kuni A M täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud baassummas ehk kuni 31. märtsini 2022 summas 213,44 eurot kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) ning alates 01. aprillist 2022 summas 225,64 eurot kuus (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse ajal S M poolt tasutud elatise makseid. Kohus jätab rahuldamata V M nõude S M vastu elatise osas. Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
21.TsMS § 164 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.