Kohtuasja number
3-2-1-5-16
Määruse kuupäev
Tartu, 2. märts 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Aktsiaseltsi ELEKTRO-SISTEM hagi Seesam Insurance AS-i vastu hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-58313
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi ELEKTRO-SISTEM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Aktsiaselts ELEKTRO-SISTEM, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Kostja Seesam Insurance AS, esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel
Asja läbivaatamise kuupäev
22. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus
Lepinguga kindlustati hageja büroohoone ja garaaž-töökoda ning kindlustusriskideks olid eelkõige tulekahju- ja tormikahjustused. 30. septembril 2011 toimus tulekahju, milles sai oluliselt kahjustada kindlustatud vara. Hageja teavitas kostjat kahjujuhtumist ja esitas kostjale kahjuavalduse. Kahjuhüvitise suuruse osas olid pooltel olulised erimeelsused, mistõttu peeti kuni oktoobrini 2013 läbirääkimisi. 1. oktoobril 2013 edastati hagejale maksmisotsus nr 3/2011010958, mille kohaselt on ehitise taastamiskulutused 147 512 eurot 30 senti, millest tuleb maha arvata eriomavastutus 6391 eurot 20 senti ja viivitamatult tuleb tasuda 108 963 eurot 40 senti. 32 157 eurot 70 senti tuleb tasuda siis, kui vara on kahe aasta jooksul kahjujuhtumist taastatud. Pooltel on tekkinud erimeelsus 32 157 euro 70 sendi tasumise osas. Hageja soovib kahjustatud vara taastada ning planeeritud taastamistöid alustatakse 2015. a kevadel. Maksmisotsuses teatab kostja, et tulenevalt hindamise ja hüvitamise reeglite punktist 5, mis on käsitatav tüüptingimusena, tuleb see hüvitise osa tasuda, kui kahjustatud vara on kahe aasta jooksul kahjujuhtumist taastatud. Vastuseks hageja päringule teatas kostja, et ta ei näe eeltoodud piirangu tõttu võimalust hüvitist tasuda. Kostja on teinud maksmisotsuse, kui tüüptingimuses sätestatud tähtaeg oli juba möödunud. Kostja keeldumine on õigusvastane. Kostja toetub maksmisotsuses tüüptingimusele, mis on hagejat ebamõistlikult kahjustav, kuna kostja tegi maksmisotsuse ja hüvitas kahju osaliselt siis, kui kahjujuhtumist oli juba möödunud kaks aastat.
mahu kindlakstegemiseks ning taastamistööde hanke korraldamiseks tellitakse ekspertiis riiklikult tunnustatud eksperdilt. H. Kase ekspertiisi kohaselt on taastamistööde maksumus 147 512 eurot 30 senti. Kostja väljastas hagejale ja hanke võitnud ettevõtjale Q4 OÜ 26. juulil 2012 garantiikirja tähtajaga 17. detsember 2012, milles lubas hoone taastamistööde tegemise eest tasuda 141 282 eurot. Q4 OÜ kinnitas 23. oktoobril 2012, et omab pädevust ja hankelepingu täitmiseks vajalikke ressursse. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt pidas hageja Q4 OÜ-d ebausaldusväärseks äriühinguks ning ehitustööd jäid tegemata. Kostja tegi 2. novembril 2012 hüvitamisotsuse (2012 otsus) rahalise hüvitise 108 963 euro 40 sendi tasumise kohta. Kostja nimetatud otsusest nähtuvalt on hagejat teavitatud VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud üheaastasest kohustuse täitmisele sundimise hagi esitamise tähtajast ja kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemisest, kui kindlustusvõtja ei esita vastavat hagi ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Hageja sai kostja 2. novembri 2012 otsuse kätte hiljemalt
tulenevast kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemisest teavitatud ning hageja on kostja 2012 otsuse saanud kätte hiljemalt 16. novembril 2012, möödus hagi esitamise üheaastane tähtaeg seega
kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Seega on VÕS § 475 lg 3 kohaldamise üheks eelduseks see, et kindlustusandja on kindlustusvõtja taotluse rahuldamata jätnud. Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul 2012. a otsuses jäetud kindlustusvõtja taotlust vaidlusaluse 32 157 euro 70 sendi ulatuses rahuldamata. Maksmisotsuses viidatakse sellele, et taastamis- ja päevaväärtusjärgsete hüvitiste vahe (s.o 32 157 eurot 70 senti) tasutakse siis, kui kahjustunud vara on kahe aasta jooksul kahjujuhtumist taastatud. Maksmisotsuse tegemise päevaks (2. november 2012) ei olnud kahjujuhtumist (30. septembril 2011) möödunud kahte aastat. Seega ei olnud kostjal 2012. a otsuses alust keelduda nimetatud hüvitiseosa maksmisest. Otsust tuleb mõista selliselt, et kostja nõustus selle alusel hüvitist maksma, kuid see maksmine oli seotud tingimusega, mida hageja pidi täitma. Teistsugust järeldust ei võimalda teha ka see, et otsuse osas "kahjuhüvitise arvutuskäik" on 32 157 eurot 70 senti tähistatud miinusmärgiga ja et väljamaksmisele kuuluvaks kahjuhüvitiseks on märgitud 108 963 eurot 40 senti. Samuti ei muuda eelnevat ainuüksi tõik, et hageja teatas kostjale kavatsusest 2012. a otsus kohtus vaidlustada. Selle teate esitamise hetkel oli hagejal taastamistööde tegemiseks aega veel peaaegu aasta, seega puudunuks sel hetkel esitatud hagil õiguslik perspektiiv. Kui VÕS § 475 lg 3 menetlust lõpetavat tähtaega (vt selle kohta Riigikohtu 23. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 9) hakata arvutama 1. oktoobril 2013. a hageja kättesaadud sama kuupäevaga otsusest arvates (tõlgendades seda taotlust rahuldamata jätva otsusena, kuna see oli tehtud vahetult pärast kahe aasta möödumist kahjujuhtumist), siis ei olnud 1. oktoobril 2014 esitatud hagi korral menetlust lõpetav tähtaeg lõppenud (vt aastates arvutatava tähtaja kohta Riigikohtu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.