3-2-1-186-15 - Riigikohus - lahend.ee

7.aprillil 2014. 1. juunil 2015 toimunud ärakuulamisel esitas avaldaja venekeelse vahekohtuotsuse originaaldokumendi, mille on oma käega allkirjastanud E. Neiman ning millest ei nähtu selle allkirjastamise kuupäeva. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 441 lg 1 alusel vormistab kohus otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku allkirjaga. Seega allkirjastatakse riikliku kohtu otsus digitaalselt üks kord, ja kuna asjas kohaldub tsiviilkohtumenetluse seadustik, siis kirjutatakse ka vahekohtu otsus TsMS § 745 lg 2 ja § 441 lg 1 mõtte kohaselt alla üks kord. Seega on vahekohtunik E. Neiman, olles samal ajal avaldaja esindaja vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise ja tunnustamise avalduse esitamisel, allkirjastanud otsuse 7. aprillil 2014 ehk päeval, mil kohtule on esitatud avaldus otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks, ja teinud seda mitu korda, küll paberkandjal oma käega ja siis täidetavaks tunnistamise ja tunnustamise avalduse esitamise päeval digitaalselt. Märgitu on vastuolus TsMS § 745 lg-st 2 ja TsMS § 441 lg-st 1 tuleneva ühekordse allakirjutamise põhimõttega. Heade kommetega ei ole kooskõlas käitumine, kus vahekohtunik, kes lahendab ühe poole kasuks vaidluse, hakkab esindama võitnud poolt sama otsuse täidetavaks tunnistamise ja tunnustamise avalduse esitamisel ning kirjutab sellise avalduse esitamise ajal alla vahekohtu otsusele. Seega olukorras, kus on esitatud avaldus just selle asja lahendamiseks loodud (nn ad hoc) vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamiseks, eriti kui tegu on ühe vahekohtuniku otsusega ning iseäranis kui vahekohtunik on või on olnud ühtlasi ühe poole esindajaks (maakohtule esitatud vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avalduse esitamisel on avaldajat esindanud E. Neiman), ei vasta otsuse tegemine ja tehtud otsus just seetõttu TsMS § 751 lg 2 p-le 2, s.t vaidlusalune vahekohtu otsus on vastuolus heade kommetega. Nimetatud kaalutlustel tuleb TsMS § 751 lg 2 ja § 753 lg 2 alusel vahekohtu otsus tühistada ja jätta avaldus selle otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei olnud D-l võimalik enne praeguse menetluse algatamist oma seisukohti kaitsta näiteks vahekohtu otsuse tühistamise avalduse esitamisega TsMS § 752 lg 1 järgi. D väitis, et ta ei ole asja algatamisest teadlik, pole saanud vastavaid hagimaterjale ning hagiavaldusele on vastanud juhatuse liige, kellel puudus D esindamise õigus (oli ametikohalt tagasi kutsutud), ning seega ei ole teda vahekohtumenetlusest TsMS § 751 lg 1 p 3 mõttes teavitatud. Maakohus sellega ei nõustunud, sest registriandmetest nähtuvalt oli D juhatuse liige E. Frumkin ja tema on allkirjastanud D vastuse vahekohtusse esitatud hagile 21. juunil 2013, s.t siis kui ta oli veel juhatuse liige. Ei ole andmeid, et vahekohtunik pidi olema teadlik, et vastuse allkirjastamise ajal oleks E. Frumkin juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud. Seega ei ole õige D väide, et ta pole üldse olnud vahekohtumenetlusest teadlik, küll aga ei olnud teda nõuetekohaselt teavitatud vahekohtu otsusest, kuna seda polnud kätte toimetatud nõuetekohaselt.