lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-5485/82

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-5485/82
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1554
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 173 lg 3PankrS § 175 lg 2, 6TMS § 132 lg 1Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigusVÕS § 104 lg 4Vastutus süü puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-5485/7Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja24.03.2010

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-2-1-90-16Riigikohus05.10.20162-14-57457/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.07.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-09-5485

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-09-5485

Määruse tegemise aeg ja koht

01.03.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

Füüsilisest isikust vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.11.2015 määrus

võlgniku

AK

kohustustest

Kaebuse esitaja ja kaebuse AK määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Võlgnik/usaldusisik: AK (isikukood XXXXXXXXXX) esindajad Sissenõudjad: Swedbank AS, tehinguline esindaja Indrek Kumm Swedbank Liising Aktsiaselts Julianus Inkasso OÜ, tehinguline esindaja Krista Arraste Maksu- ja Tolliamet, tehinguline esindaja Marion Kurg Ott Reinaas Argo Einamäe Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Pärnu Maakohtu 11.11.2015 määruse resolutsioon jätta muutmata, täiendades määruse põhjendusi.
2.AK määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AK kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-09-5485 kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik

1.Pärnu Maakohtu 18.03.2009 määrusega kuulutas kohus välja füüsilise isiku AK (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Uno Feldschmidti. 24.10.2010 määrusega kinnitas kohus võlgniku pankrotimenetluse lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. 12.10.2010 määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks NK, kes on esitanud maakohtule usaldusisiku aruanded AK teenitud tulu kohta 22.02.2011, 02.12.2012 ja 01.02.2013. Aruannetest nähtuvalt ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud.
2.14.06.2013 määrusega kohustas maakohus võlgnikku ja tema usaldusisikut NK määruse jõustumisest lähtuma pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lõikes 5 märgitud tulu arvestamisel Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäärast. 26.08.2013 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja AK 28.06.2013 esitatud määruskaebuse rahuldamata.
3.10.01.2014 esitas NK usaldusisiku lõpparuande. 13.01.2014 määrusega vabastas maakohus NK võlgniku usaldusisiku kohustustest ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, esitades iga aasta 1. veebruariks kohtule aruande PankrS §-s 173 sätestatud võlgniku kohustuste täitmise kohta.
4.Võlgnik esitas maakohtule 31.01.2014 ja 31.01.2015 usaldusisiku aruanded, millest nähtuvalt pole võlgnik usaldusisiku kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Soomes elades ja töötades on võlgnik võtnud arestimisele mittekuuluva sissetuleku arvestuse aluseks võtnud Soome Vabariigis kehtiva töötasu alammäära. Maakohus kohustas võlgnikku korduvalt esitama kohtule usaldusisiku aruande, milles on tehtud arvutused tema teenitud tulu ja sissetulekute kohta lähtuvalt Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäärast, kuid võlgnik seda kohustust ei täitnud. Maakohtu määrus
5.Maakohus tegi 11.11.2015 kohtumääruse, millega keeldus võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
6.Võlgnik avaldas 03.11.2015 toimunud ärakuulamisel, et ta pole kohustustest vabastamise menetluse kestel midagi tasunud ja Soomes ei ole tal võimalik elada, kui ta lähtub tulu arvestamisel Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tööpalga alammäärast. Eestis ei saa võlgnik elada emotsionaalsetel põhjustel. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, millega on kahjustanud võlausaldajate huvisid. Kohtu hinnangul pole võlgnik kohustustest

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-09-5485 vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Määruskaebus

7.Võlgnik esitas 20.11.2015 maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Võlgniku hinnangul ei saa tema suhtes kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 ja 132, sest võlgniku elu- ja töökoht asub alates 30.11.2010 Soome Vabariigis. Võlgnikule tuleb seetõttu kohaldada Soome Vabariigi seadusi, s.h seal sätestatud arestimisele mittekuuluvaid määrasid. TMS kehtib Eesti territooriumil. Kui võlgniku ja tema nelja ülalpeetava käsutusse peaks jääma vaid 676,67 eurot, on võlgniku perekonna toimetulek Soome Vabariigis ilmselt küsitav. Võlausaldaja (Swedbank AS) on kahe varasema aasta jooksul aktsepteerinud Soome Vabariigis kehtiva kuupalga alammääraga arvestamist. Määruse põhjendused
8.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada maakohtu määruse põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 ja § 659).
9.Võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluse kestel reguleerib PankrS § 173. Paragrahvi esimese lõike järgi on võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning teha kõik mõistlikult võimalik võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine pole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist ja oma vara säästmist.
10.PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Sama paragrahvi viiendast lõikest tuleneb, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetuleku arestimise erisused on sätestatud TMS §-des 130-136. Nimetatud sätetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekuna käsitatud tema igakuist töötasu, ametipalka, seadusel põhinevat elatist, riiklikke pensione ning ka saadavaid toetusi ning hüvitisi. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Palga alammäära suurus on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega „Töötasu alammäära kehtestamine“. TMS § 132 mõte on ühest küljest säilitada võlgnikule ja tema ülalpeetavatele hädavajalikud elamisvahendid ning teisalt tagada ka võlausaldaja täitmishuvi – võlgnikul peab säilima motivatsioon tööl käia ja nõuete täitmiseks vajalikku regulaarset sissetulekut saada. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus, andes talle uue

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-09-5485 võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Sellise võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

11.PankrS §-s 173 nimetatud kohustuste, sh tulu üleandmise kohustuse süüline rikkumine annab kohtule õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 2 p 2). Sätte kohaldamisel tuleb kohtul tuvastada, kas võlgnik rikkus sättes loetletud kohustusi süüliselt, sh tuvastada süü vorm. Kohtul tuleb oma seisukohta põhjendada, tuues mh välja asjaolud, millest süü järeldub. Maakohus on PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamisel jätnud põhjendamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, mistõttu tuleb maakohtu määruse põhjendusi vastavas ulatuses täiendada. Kolleegium siiski nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et võlgniku kohustustest vabastamisest tuleb PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda. Seda järgmistel põhjustel.
12.Tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgnik otsustanud kohustustest vabastamise menetluse kestel kolida välisriiki (Soome). Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse kestel usaldusisikuna teinud võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik ei ole seda ka väitnud. Samas on võlgnik Soomes elades teeninud tulu, mis ületab TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud arestimisele mittekuuluvat määra. Võlgniku kinnitusel lahkus ta Eestist emotsionaalsetel põhjustel. Välisriiki elama asumine oli võlgniku vabast tahtest tulenev otsustus ning sellise otsuse tegemisel pidi võlgnik muu hulgas arvestama välisriigis elamisega kaasnevate kõrgemate kuludega. Välisriiki elama asumine ei vabastanud võlgnikku kohustusest täita PankrS §-s 173 sätestatud tingimusi, mistõttu pidi võlgnik arvestama kohustusega teha endast kõik mõistlikult võimalik võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamiseks. Ka pidi olema võlgnik hiljemalt 2013.a septembriks olema teadlik, et sõltumata Soomes töötamisest või elamisest, kohalduvad võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluses Eestis kehtivad sissetuleku arestimise piirangud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2013 kohtumäärus käesolevas tsiviilasjas võlgniku 28.06.2013 määruskaebuse kohta Pärnu Maakohtu 14.06.2013 kohtumäärusele, I kd, tl-d 129-130). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kuivõrd võlgnik jätkas Soomes töötamist ega järginud PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat kohustust tulu loovutamiseks, pidi võlgnik olema teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Võlgniku tegevus on kolleegiumi hinnangul seetõttu kvalifitseeritav raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 mõttes ning seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud kohustust süüliselt.
13.Seega on maakohus õiguspäraselt keeldunud PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast.

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-09-5485

14.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et ei nõustu võlgniku seisukohaga, nagu tuleks olukorras, kus kohustustest vabastamise menetlus viiakse läbi Eestis, juhinduda Soome Vabariigis kehtivatest õigusaktidest põhjusel, et võlgnik on alates 30.11.2010 elanud ja töötanud Soomes. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi: maksejõuetusmenetluse määrus) artikli 3 p-st 1 tulenevalt on maksejõuetusmenetluste algatamiseks pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Osundatud määruse preambula nr 23 ning artikli 4 p-d 1 ja 2 sätestavad, et maksejõuetusmenetlusele kohaldatakse selle liikmesriigi seadusi, kus menetlus on algatatud (lex concursus), kui pole sätestatud teisiti. Kollisiooninorm kehtib nii põhimaksejõuetusmenetluse kui ka kohalike menetluste suhtes. Lex concursus määrab kindlaks kõik maksejõuetusmenetluste protsessuaalsed ja materiaalsed mõjud asjaomastele isikutele ja õigussuhetele ning lex concursus-e alusel määratakse kindlaks ka maksejõuetusmenetluste algatamise, läbiviimise ja lõpetamise tingimused. Võlgniku pankrot on kuulutatud välja 18.03.2009 Pärnu Maakohtu määrusega ning kohustustest vabastamise menetlus on algatatud sama maakohtu 12.05.2010 määrusega (I kd, tl-d 74-75). Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku põhihuvide kese oleks kohustustest vabastamise menetluse algatamise ajal olnud mõnes välisriigis. Ka võlgniku enda väidetest lähtuvalt on ta asunud elama ja töötama Soome Vabariigis alles alates 2010. aasta novembrist. Samuti ei ole võlgnik vaidlustanud Eesti kohtu pädevust pankrotimenetluse läbiviimiseks (pankrotimenetlus on algatatud võlgniku enda 11.02.2009 avalduse alusel ning kohustustest vabastamise menetlus võlgniku 15.04.2009 avalduse alusel). Kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud võlgniku avalduste alusel Eestis, tuleb kohustustest vabastamise menetlusele kohaldada maksejõuetusmääruse kohaselt Eestis kehtivaid õigusakte, sh pankrotiseadust ning täitemenetluse seadustikku osas, milles see reguleerib võlgniku sissetulekule sissenõude pööramist. Võlgniku väide, nagu oleks võlausaldaja (Swedbank AS) varasemalt kahe aasta jooksul aktsepteerinud Soome Vabariigis kehtivast kuupalga alammäärast lähtumist, ei oma asja lahendamise seisukohalt õiguslikku tähtusust.
15.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
16.Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (PankrS § 175 lg 6, TsMS § 696 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium