Q hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes (hagi I) Y hagi D vastu elatise nõudes (hagi II)
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 29. aprilli 2022 otsus
Kaebuse esitajad ja liik
Y ja D apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Hagi I osas 2628 eurot Hagi II osas 1920,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi I osas: Hageja I (isa): Q, lepinguline esindaja: Vladimir Makarov Kostja I (tütar, apellant I): Y, seaduslik esindaja D ja lepinguline esindaja Harland Paas Hagi II osas: Hageja II (tütar): Y, seaduslik esindaja Q ja lepinguline esindaja Vladimir Makarov Kostja II (ema, apellant II): D, lepinguline esindaja Harland Paas
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Y ja D apellatsioonkaebuste menetlusse võtmisest ja tagastada kaebused nende esitajatele käesoleva määruse jõustumisel.
4.Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Q (isa, hageja I) ja D (ema, kostja II) on Y (tütar, kostja I, hageja II) vanemad. Samadel vanematel on ka teine laps F (poeg). Viru Maakohtu 28. veebruari 2011 otsustega tsiviilasjades nr 2-10-59017 ja 2-10-66346 (edaspidi: varasemad otsused) mõisteti isalt ema kasuks välja vastavalt tütre ja poja ülalpidamiseks igakuine elatis summas, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuni 28. augustini 2020 elas tütar ema juures, kuid alates 29. augustist 2020 elab ta alaliselt isa juures ja on isa ülalpidamisel.
2.Isa esitas 27. aprillil 2021 Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) hagi, milles nõudis varasema otsusega tütre kasuks temalt välja mõistetud elatise vähendamist nullini (hagi I). Tütar elab isa juures, mistõttu pole varem väljamõistetud elatise tasumine emale enam põhjendatud. Isa palus elatist vähendada alates hagi esitamisest.
3.Tütar esitas samal ajal ja samas dokumendis hagi ema vastu, milles nõudis elatist 292 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni (hagi II). Alates tütre isa juurde kolimisest ema talle enam ülalpidamist ei anna. Tütar esitas 18. veebruaril 2022 hagiavalduse täpsustuse, milles palub, et kohus mõistaks emalt välja igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni 31. detsembrini 2021 summas 292 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2022 kuni tütre täisealiseks saamiseni (11. märts 2026) elatise baassummas 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
4.Ema vaidles tütre nimel vastu hagile I ja enda nimel hagile II. Ta nõustus sellega, et tütar elab nüüd isa juures. Isal on täitmata varasem elatise maksmise kohustus, mistõttu on algatatud isa suhtes täitemenetlus. Hagi I ei ole võimalik rahuldada, sest jõustunud kohtulahendit ei saa muuta ega tühistada. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Hagi II tuleb jätta rahuldamata, sest kummagi vanema juures elab üks laps, kellele see vanem annab ülalpidamist. Hagi II rahuldamisel tekiks olukord, kus isa saaks emalt elatist tütre ülalpidamiseks, aga samas ei täida enda kohustust poja ülalpidamiseks.
MAAKOHTU OTSUS
5.Maakohus tegi 29. aprillil 2022 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas mõlemad hagid. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda, mistõttu puudus vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
5.1.Hagi I lahendades tuvastas maakohus, et alates 29. augustist 2020 elab tütar isa juures ja isa täidab tema ülalpidamiskohustust vahetult. Seega on varasema otsuse tegemise aluseks olnud faktilised asjaolud muutunud. TsMS § 459 lg 1 alusel vähendas maakohus varasema otsusega isalt ema kasuks tütre ülalpidamiseks väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest summani null eurot kuus.
5.2.Hagi II lahendades tuvastas maakohus, et tütre igakuised vajadused kokku on 584 eurot (eluasemekulu 120 eurot, toit 240 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot, sidekulu 14 eurot, 2 (4)
tervishoiukulu 30 eurot, hügieenitarvete kulu 10 eurot, kulu koolikohustuse täitmiseks 40 eurot vaba aja veetmise kulu 10 eurot, majapidamistarvete ja kodukeemia kulu 10 eurot, kodutehnikakulu 10 eurot, huvitegevuse kulu 50 eurot) ja ema ei kanna tütre ülalpidamisega seotud kulutusi vahetult. Ema ei toonud esile asjaolusid, mis võiks olla mõjuv põhjus elatise väljamõistmata jätmiseks või välja mõistmiseks alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud määra. Isa ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine poja suhtes ei võta emalt kohustust tütrele elatist maksta. Maakohus mõistis kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 alusel emalt tütre kasuks välja elatise 2374,93 eurot alates 27. aprillist 2021 kuni 31. detsembrini 2021. Alates
1.jaanuarist 2022 tuleb emal tütrele maksta elatist 213,44 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning seda kuni tütre täisealiseks saamiseni
11.märtsil 2026. Vastavalt tütre taotlusele tuleb igakuised elatisemaksed tasuda iga kuu
10.päevaks isa arvele.
APELLATSIOONKAEBUSED
6.Ema esitas enda ja tütre (koos edaspidi ka: apellandid) nimel 1. juunil 2022 ühes dokumendis sisuliselt kaks apellatsioonkaebust, millega taotleb mõlema hagi osas vaidlustatud otsuse tühistamist ja hagide rahuldamata jätmist. Kaebuse väited on järgmised.
6.1.Esiteks pöördus isa alusetult hagiga I kohtusse, sest ema ei ole kunagi nõudnud isalt tütre ülalpidamiseks elatist.
6.2.Teiseks rahuldas maakohus hagi I ebaõigesti TsMS § 459 lg 1 alusel. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist on muutunud, sest laps elab koos elatist maksma kohustatud vanemaga, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega ja taotleda hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist.
6.3.Kolmandaks puudub maakohtul seadusest tulenevalt õigus ja võimalus muuta varasemat kohtuotsust. Nii ei saanud maakohus esitatud kujul hagi I rahuldada elatise vähendamiseks kuni summani null eurot, sest võimalik olnuks teha ainult uus ja teise sisuga kohtulahend.
6.4.Neljandaks jättis maakohus hagi II lahendades tähelepanuta, et ema ülalpidamisel on poeg, kelle suhtes isa ei ole täitnud ülalpidamiskohustust, kuigi algatatud on täitemenetlus. Ema ei nõua isalt elatise maksmist poja ülalpidamiseks aja eest, mil tütar läks isa juurde elama, vaid elatise võla tasumist aja eest, kui mõlemad lapsed elasid ema juures.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuste menetlusse võtmisest ja tagastab kaebused esitajatele. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
8.Alusetu on ema väide, et ta pole kunagi nõudnud tütre ülalpidamiseks isalt elatist. Viru Maakohtu 28. veebruari 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-59017 on isalt ema kasuks välja mõistetud tütre ülalpidamiseks elatis. See on jõustunud kohtulahend, mille täitmiseks võib ema igal ajal pöörduda kohtutäituri poole. Isa pöördus õigesti kohtuse hagiga I, et vabaneda varasemas otsuse kajastatud elatise tasumise kohustusest.
9.Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul kohaldub TsMS § 459 lg 1, sest isa nõuab elatise vähendamist asjaolude muutumise tõttu. Asja ei saa lahendada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise sätete alusel, sest ema kinnituse kohaselt ei ole tütrele elatise nõudes täitemenetlust algatanud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada juhul, kui nõude suhtes toimub täitemenetlus. Samas ei takista täitemenetluse seni algatamata jätmine isa kohtusse pöördumist elatise vähendamise nõudega. 3 (4)
10.TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seetõttu tuleb juhul, kui nõue lahendatakse TsMS § 459 lg 1 alusel, märkida selguse huvides otsuse resolutsioonis ka andmed otsuse kohta, millega varem välja mõistetud elatise suurust nüüd muudetakse. Maakohus on vaidlustatud otsuse resolutsioonis õigesti märkinud, et muudab varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust vähendades seda nullini. Tulenevalt TsMS § 459 lg-st 2 vähendas maakohus varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust alates hagi esitamisest. See ei tähenda varasema otsuse kui kohtulahendi muutmist ega tühistamist.
11.Maakohus on ka õigesti leidnud, et pojal ja tütrel on kummalgi iseseisvad elatise nõuded vanemate vastu, ning asjaolu, et üks vanem ühele lapsele elatist ei maksta ei mõjuta teise lapse õigust nõuda teiselt vanemalt elatist. Samuti ei mõjuta vanemate omavahelised kokkulepped tütre nõude (hagi II) lahendamist praeguses asjas.
12.Elatise vähendamise ulatust (hagi I) ega elatise väljamõistmise ulatust (hagi II) apellandid ei vaidlustanud. Seega pole vastavas osas vaja maakohtu põhjendusi kontrollida ega asjaolusid tuvastada.
13.Ringkonnakohus hindas kaebuste väiteid ja vastas neile. Kumbagi kaebust ei saaks kehtiva õiguse järgi sisuliselt rahuldada ja selleks pole vaja tuvastada asjaolusid ega hinnata tõendeid. Menetlusse võtmisel kaebuste perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne vastaspoole kulusid.
14.Apellantide õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebused oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud need rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kaebuste väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Pooltele on tagatud kaebeõigus.
15.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi apellandi kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebuseid menetlusse võtmast ega edastatud seda isale (hagi I osas) ega lapsele (hagi II osas) vastamiseks, mistõttu ei saanud teistel pooltel apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud apellandid kaebuste esitamisel riigilõivu.